Sõnad viivad keele alla

Mina peaksin blogima? Ei iial, iial, iial. Nii olen ma kõiki käpakesi südamele asetades väitnud küll ja veel.

Sest ma tean, et elu netis on saatanast või midagi veel hullemat. Aga saatan, mis parata, on kole tugev ja minu liha ning vaim hoopistükis nõdrad. Nii ei jäägi mul muud üle, kui usinasti oma blogimisevastaseid sõnu neelata. Muudkui amps! ja amps! Päris maitsvad teised.