Paidest. Armastusega?

detsember 26, 2006 at 12:37 p.l. 13 kommentaari

Kunagi ma ei sallinud Paidet. See linn oli nii väike ja nii provinstlik ning mina oli nii noor, nii radikaalne, nii tark (ilma naljata, nagu ma tookord uskusin), et ma lihtsalt ei mahtunud sellesse lompi.

 

Pealegi, mind tundis peaaegu iga teine (ei ole lihtne, kui su ema on õpetaja ja isa juhib asutust, mis on piirkonna üks peamisi tööandjaid). Alati leidus neid, kes märkasid, tundsid ära, õiendasid ja kaebasid.

 

Vahel oli see tuntus omamoodi naljakaski. Näiteks siis, kui olin neliteist või viisteist ja äsja tutvunud isand Miliusega, kes näeb küll välja metsikuim mehike, kuid on ometi sisimas väga ohutu. Istusime kultuurimaja baaris ja jõime šampanjat, kui tuli keegi moor (mina ei tea siiani, kes ta oli), pröökas, et mis ma aelen seal võõraste meestega ja lubas vanemaile helistada. Seepeale mina (räägivad kõrvalseisjad) olla tõusnud veidi ebakindlalt ent graatsiliselt, nõjatunud vastu suurt ja karvast Miliust ja öelnud:”Matti, lähme palun ära koju.” Tookord pidin vist küll tõelise Lolitana mõjuma (:

 

Või siis teinekord sealsamas kultuurimaja baaris, kui naabritüdruk, loomaarstide laps, oli keemiatunnis vanematelt saadud piiritusest absoluutset alkoholi teinud ja me seda mingi limonaadiga joogiks timmisime. Siis istus paar lauda eemal naabritüdruku nooruke keemiaõpetaja, minu ema kolleeg, ning muigas. Eks ta teadnud ju kuradima hästi, mis jooki lapsukesed pruukisid.

 

See, et ma kõigi naabrimooride meelest oli rase igast tuttavast poisist, liiati veel pikalt nagu elevant, oli juba pigem nörutav ja tüütu.

 

Igatahes valdavalt tahtsin ma Paidest ära, ära, ära ja naasta ei kavatsenud ma iial.

 

Nüüd aga, juba pikemat aega, vaatan seda linna leebuse ja, kummaline küll, armastusega.

 

Mulle meeldib, kuis vallimäe nõlvad rullivad mu ette väikehollandlaste maalidelt pärit maastiku pruuniraaguliste puude ja õhukese kuiva lumega.

 

Meeldib jalutada, varane kevadlõhn ninas, Mündi poole, ehkki kurepesa teekonna lõpus enam pole ja väike punane kivist keerukujudega maja, mida lapsena nõiamajaks uskusin, on märksa vähem nõialikuks remonditud.

 

Meeldib kõndida väikestel tänavatel, väikeste majade vahel ja mõistatada, mis elu nende sees elatakse.

 

Meeldib mäletada, kui kõrged olid kolmeaastasele kaks olematut astet õmblusateljee ees, meeldib natukehaaval taga nutta tamme, mille all ma kollast plastiktibu väga sinise taeva poole lendu aidata üritasin.

 

Ja aina enam mõtlen ma sellest linnast kui kodust. Kui ühest minu kodudest, kuhu ma tahan aegajalt tulla ja olla.

 

Huvitav, kas see tuleb vanadusest, juba?

 

Või tuleb see mälust, mis hakkab unustama halba?

 

Või tuleb see sellest, et nüüd olen ma seal linnas külaline, keda enam ei tunta (kas see on sinu tütar, imestavad nad ikka, kui näevad mind emaga linnas). Ent ma ise tunnen ja mäletan.

Võibolla annavad need teadmised mulle linna üle suurema võimu, kui on linnal minu üle. Ja vähemaid vendi, me ju armastame ikka. (:

Advertisements

Entry filed under: elu (pole vajagi osta).

Hüvedest. Feministlik jõulujutlus* Ohtlik lõhn

13 kommentaari Add your own

  • 1. meeleavaldaja  |  detsember 26, 2006, 5:13 p.l.

    Aga mulle tundub, et Paide kultuurimaja kohvik käib alla, meelevaldne mööblivahetus on toimunud ja kus on värsked saiakesed ? Jäävadki ainult mälestused.

    terv. meeleavaldaja

    Vasta
  • 2. noiaelu  |  detsember 26, 2006, 5:21 p.l.

    muide, kui paide söömakohtadest rääkida, siis jube positiivne, et kõrtsikatusel suvekohvik taas lahti tehti. söök pold küll suurem asi, aga see mõnus võimalus taas paide linnale pilk peale visata, nii nagu päris lapsepõlves, oli kena küll.

    Vasta
  • 3. Larko  |  detsember 26, 2006, 10:35 p.l.

    Minu Paides käimistest on juba tükk aastaid möödas, seega ei pruugi ma hästi informeeritud olla. Sellegi poolest meenutan suure isuga Kaval-Antsu kõrtsi kui söömakohta. Vallimäe nõlval sai õllest ja vorstist mõnus söömaaeg maha istutud.

    Vasta
  • 4. noiaelu  |  detsember 27, 2006, 9:07 e.l.

    kaval-ants on täitsa olemas veel ja millagi kuulsin ma vist ahjualuse suust kiidusõnu sealse söögi-joogi kohta.

    ise miskipärast pole sinna kaua aega sattunud.

    eks vats seepärast, et enamikel kordadel, mil paidet visiteerin, lasen, nagu korralik laps kunagi, ikka vanemail endale head-paremat ette kanda. 🙂

    Vasta
  • 5. ahjualune  |  detsember 27, 2006, 5:17 p.l.

    Eeeeeeeeeeehhhhhhhh,
    selle Antsuga on nii, et vahepeal oli päris pahasti. Et umbes 10 menüüs pakutud toidust oli heal juhul olemas vaid kaks (võis osutuda söödamatuks), et ettekandjad olid abitud ega teadnud suuremat, mida teevad-pakuvad, st. et nende sõnavara koosnes põhiliselt ühestainsast liitsõnast ‘eiole’ jne.

    Siis oli küll kurb, sest ennevanasti paistis Ants silma mõõdukate hindade, meeldiva teeninduse ja niisuguse kodusepoolse, aga iseäranis maitsva toidu poolest.Et anti näiteks ka rääbist ja räime ja väga head tuunikalasalatit….

    Aga nii umbes aastapäevad on Antsul nüüd uus omanik.
    Ettekandja, kes alul oli saamatu, on nüüdseks mõndagi õppinud ning on algusest peale olnud kena ja sõbralik. Toit pole küll ehk veel päriselt see, mis kunagi algusaegadel, aga laita seda ka ei saa.
    Kohv on hea, suitsetada tohib.
    Ainuke puudus – sisenedes lööb ninna kõrbenud rapsiõli lõhn. Seega ettevaatust friikartulitega!

    Vasta
  • 6. Larko  |  detsember 27, 2006, 5:43 p.l.

    Ahju alla läkitan suure tänu mu teadmiste päivitamise eest. Vanade aegade kirjeldus on mu mälestustega täiesti kooskõlas. Need pärinevad aastast 1999 või 2000, ei mäleta kummast.

    Ühest küljest tuleks siis Antsule veidi aega anda, et ta oma kunagisele tasemele lähemale jõuaks. Teisest küljest jõustub vist tubakaseaduse muudatuse see paragrahv tänavu, mis kõrtsis suitsetamise ära keelab. Tuleb ehk suvisel ajal Paidesse sattuda, et süüa saaks sootuks õues.

    Kui millestki muust abi ei ole, jääb üle vallinõlva, õlle ja vorsti kasuks otsustada. 🙂

    Vasta
  • 7. ahaa  |  detsember 28, 2006, 9:45 p.l.

    kui tubakaseaduse muudatus jõustub, siis lähen proovin selle antsu road ära :).

    Vasta
  • 8. ahjualune  |  detsember 29, 2006, 12:46 e.l.

    Nojah, kui õlut ja vorsti ei taha, võib sõita ju näiteks naaberlinna Türri ning veeta seal õdusasti aega Saara kohvitoas (kamina paistel) või selle terrassil järve imetledes. Köök siit nurga parim, suitsetada ei tohi juba praegu.

    Mis toidukohtades suitsetamisse puutub, siis minu teada ei keela uus seadus suitsetamist neis lausaliselt, vaid lubab selleks eraldi sisustatud (ventileeritud) ruumi(osa)des. Ja sellega olen ma igati päri. Nõnda ei sega mina kedagi teist ega sunni sisse hingama suitsu, mida ta sisse hingata täie õigusega ei taha (ja milleks tema sundimine tõepoolest ei ole minu soov), kaitstud aga oleksid ka minu kui suitsetaja õigused, mis, ma leian, on samuti olemas. St. et kui olen suitsetaja, siis tõepoolest suitsetaja, aga mitte asotsiaal, paaria või mis iganes veel.

    Vasta
  • 9. Larko  |  detsember 29, 2006, 10:54 e.l.

    Kena kuulda, et Saara kohvituba ikka olemas. 🙂

    Kui mind mälu ei peta, pole sinna ventileeritud suitsuruumi siiski lubatud sööki ja jooki kaasa võtta vaid tohib sääl vaid ja ainult suitsetada. Samas pole kõrtsmikud ka kohustatud sellist üldse ehitama, mida väiksemad tõenäoliselt ka ei teegi, sest see on üsna kallis lõbu.

    Vasta
  • 10. noiaelu  |  detsember 29, 2006, 11:00 e.l.

    need, kes suitsu ei taha ja väga näljased ka ei ole, võivad läbi astuda veel kalevi kommipoest (kohe paide keskväljakul). see on igatahes üle pika aja esimene tõeline kohvik paides, mõnusa interjööri ja lahkete neidudega leti taga. lisavoorus, et netti saab ka ja sealjuures suht olematu raha eest.

    Vasta
  • 11. Larko  |  detsember 30, 2006, 2:27 e.l.

    See kõik kõlab peaaegu nagu Morna linn: üks korralik kohvik, üks korralkik söökla jne. Ei tea kas seal võiks ka targa kingsepaga juttu puhuda. 🙂

    Vasta
  • 12. noiaelu  |  detsember 30, 2006, 11:20 e.l.

    paide ongi paras morna 🙂

    kuidas kingsepaga on, ei tea, aga mina käin nii umbes kord kuus paides juuksuri manu ja räägin siis temaga küll kõik ilmaasjad ja linnauudised ära, võibolla see on umbes sama asi 🙂

    Vasta
  • […] Mismoodi me kodanik Miliusega kultuurimaja baaris kohalikke prouasid šokeerisime võib siit lugeda.   […]

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

detsember 2006
E T K N R L P
    jaan. »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

%d bloggers like this: