Kuhu me demokraatia kaotasime?

detsember 29, 2006 at 9:55 e.l. 6 kommentaari

Alguses oli Larko, kes rääkis demokraatiast ja demagoogiast.

Seepeale meenus mulle üks Bushi visiidi aegne köögilauajutt, kus mu vanemapoolne sugulane väitis:“Need meeleavaldused on politsei ja valitsuse tellitud, et Bush arvaks, et Eesti on ka demokraatlik riik.”

Alguses ajas see mind halvastivarjatult muigama, vaat kus paranoiateooria, eksole. Siis pani jahmatama. Kui inimene ütleb sellise lause, siis ta ju usub, et tegelikult Eesti ei ole demokraatlik riik.

Kui ma siis vaikselt vihjasin, et justkui nagu ikka oleks demokraatlik või nii, sain vastuseks miski ebamäärase ent veenvalt põlgliku “phäh.” Ja kuulsin, et valimised, kodanikeühendused, meeleavaldused jne, jne, jne, praktiliselt kogu demokraatia toimemehhanism on tsirkus, sest “lihtinimest ei kuula niikuinii keegi.” Ja valima ta muidugi ei lähe, või kui siis ainult sedelit rikkuma, nagu nõukaajal.

Võiks ju muidugi öelda, et loll madalalaubaline isend, aga see ei oleks iseenesest justkui eriti demokraatlik, pealegi see inimene ei ole tegelikult rumal (kvalifitseruub haritlaseks). Ta pole ka mitte seniilne veel. Sestap tahaks mina hoopis küsida, et mis lahti?

Miks on demokraatia ametlikult nagu alles, aga sisuliselt justkui kuhugi ära kaotatud? Kes kaotas ja kuhu?

Kas on asi selles, et inimestel on kõriauguni poliitikast, mis rõhub eeskätt ja ainult majandusarengule ja jätab kõik pehmemad ja sotsiaalsemad väärtused tagaplaanile? Kas nad tunnevad, et ilusatest valimisplatvormidest hoolimata, ei esinda neid ikkagi ükski erakond?

Või on asi hullem – esindusdemokraatia on liiga keeruline, selle toimimisele ei saada pihta ja oma osa otsustamisprotsessis ei tajuta.

Kui see on nii, siis mis aitaks?

Tunnistan, et isiklikult minu kõrvadele kõlavad üsna hästi igasugused jutud kogukondade otsustamisõiguse suurendamisest ja otsedemokraatiast. See tähendab, kõlavad ühest küljest hästi. On ju loogiline, et inimesed ise teavad, mida ja kuidas ja kus neile vaja on, mitte ei ütle neile seda kostüümis tädid ja ülikonnas onud kuskilt kaugelt.

Aga teisest küljest ma kardan seda, sest mis saab näiteks siis kui

  • kogukonnas on must lammas, keda ei sallita (näiteks on kõik otsustanud, et vallasema M on lits ja ei saa lapsega hakkama, vaja laps lastekottu panna, ja panevadki, küsimata, et tegelikult M ei olnudki nii lits ja sai küll hakkama)

  • kogukonna etteotsa saab hull (ka Madissoni on vallavanemaks valitud ja kui ta saanuks teha, mida tahes, kerkinuks Lihulasse ilmselt iseseisev natsiriik, kust naabermaakondadesse metsavendade röövretki oleks korraldatud)

  • kui inimesed on ikkagi väiklased ja harimatud (rahvahääletusel, ma kardan ei otsustataks praegu mitte, et homod ei tohi abielluda, vaid et nad tuleb ahju ajada ja venkud ja neegrid ja juudid ka, soomlased ja lätlased võiks ehk niisama orjadeks müüa)

Esindusdemokraatial, olgu ta kuitahes keeruline ja pikatoimeline, on siiski üks suur voorus, nimelt lauslolluse ta suudab üldjuhul väljafiltreerida.

Aga siis jälle ei saa rahvas, mida tema tahab ja võõrandub ja ei vali ja või kui valib, siis ainult kõige räigemaid kolle (õiged eesti mehi või õigeid poola mehi näiteks) ja nii need madissonid lõpuks võimule saavad.

Nokk kinni, saba lahti, saba lahti…

Jah, ma tean, seda lindu pole pigiselt katuselt seni keegi kätte saanud, aga ikka huvitaks, et mida siis rahvas arvab. Äkki mõnel on geniaalne lahendus tagataskus?

 

Entry filed under: sotsiaalne närv.

Ohtlik lõhn Seks, neli korda aastas, laste saamiseks

6 kommentaari Add your own

  • 1. Larko  |  detsember 29, 2006, 11:06 e.l.

    Geniaalseid lahendusi polegi olemas. Esindusdemokraatiale pihta saadakse siis, kui antakse endale aru, et see ei suuda mitte kunagi üleüldist rahulolu pälvida. Esindusdemokraatia tulemuseks saab paremalgi juhul olla olukord, mis mitte kedagi ei rahulda kuid samas ajab vaid väheseid marru. Ent nagu kirjutet sai, pole ühtegi teist varianti, mis parem oleks. Mõni teine mudel võiks rahulolevate arvu lisada, kuid samas ka nende, kes otsustega resoluutselt rahul ei ole.

    Rootsi ühiskond suudab isegi esindusdemokraatia raames vallasemast “litsilt” lapse ära võtta, kuid see Rootsi kurioosum läheb antud juhul pisut teemast mööda.

    Vasta
  • 2. noiaelu  |  detsember 29, 2006, 11:47 e.l.

    et siis nagu mitte “et kõigil hea oleks” (nagu oli kord ühe mu poolhipist tuttava elumoto) vaid et kõigil natuke vähem halb oleks. 🙂

    aga mis see rootsi kurioosum siiski on? äkki räägid, mis siis et teemats mööda.

    Vasta
  • 3. heli  |  detsember 29, 2006, 12:54 p.l.

    Ma arvan, et sellised inimesed on lihtsalt kinni jäänud sellesse, mis kunagi oli ja/või kaotanud usu, et lihtinimese hääl üldse veel kuskil või kunagi kuuldav oleks.

    Vasta
  • 4. ieska  |  detsember 29, 2006, 2:46 p.l.

    Isikuvalimine parteikeskse valmise asemel koos tagasikutsumisõigusega ja valimaskäimise kohustuslikkus muudaks arusaama lihtinimese hääle arvestamisest 🙂

    Vasta
  • 5. notsu  |  detsember 29, 2006, 11:03 p.l.

    Pratchetti (kelle fänn ma mudu ei ole) “Väikestes jumalates” tahtis peategelane demokraatiat, sest on hea, kui rahval on keegi, keda kõik saavad umbusaldada.
    Kas riigikorraga õndsat rahulolu ei esine mitte enim diktaatorlikes riikides?

    Vasta
  • 6. Larko  |  detsember 30, 2006, 2:19 e.l.

    Värskeid statistilisi andmeid mul kahjuks pole. Nii umbes 20 aastat tagasi sundvõõrandati lapsi oma vanematest Rootsis kordades rohkem kui teistes Põhjamaades kuigi selle valdkonna seadused on kõigis Põhjala riikides omavahel sarnased.

    Meenub ühe üksikema juhtum, kellelt juba kolm last ära võetud ja sotsiaalametnik istus sünnitusmajas otsusega näpus ootamas, et tema neljas ilmale tuleks ja ta kohe pihta pani. Viiendat korda rasestudes kolis naine Taani, kus ta sai oma lapse sünnitada ja enda juurde jätta.

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


Kalender

detsember 2006
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

%d bloggers like this: