Jahve puudujäägid

Aabram oli tark, tubli ja vaga mees ning tegi Jahvele nõndapalju headmeelt, et issand võttis nõuks oma ustavale sulasele kiitust avaldada. Nõnda lasigi ta ühel ööl inglitel Aabrami enese ette kanda.

“Küsi, Aabram nüüd oma vagaduse ja õigluse eest enesele, mida iganes hing ihaldab. Tõotan kõik su soovid täita,” ütles ta.

Aabram mõtles ja kostis: “Jahve, mul on aidad vilja täis, mul on kopsakas raha pangas, mul on kaks tubli poega, tugev tervis ja hea maine. Aga ühte asja ei ole mul – rahu. Aina pean ma kartma, kas ehk vargad vilja ei vii, raha väärtusetuks ei muutu, pojad hukka ei lähe, tervis viletsaks kisu ja kurjad keeled mu mainele kahju ei tee. Palun, Jahve, anna mulle rahu, et ma enam muretsema ei peaks.”

Jahve kuulas, kuulas ja jäi siis õige kurvalt mõttesse, kulm suisa kortsus.

Lõpuks kostis ta: “Vaata, Aabram, mina saan sulle anda ainult neid asju, mis ma ise loonud olen. Aga rahu unustasin ma maailma luues tegemata, sestap ei saa ma seda sulle kuidagi anda.” *

Kui ma teaksin, et Jahve on vahepeal rahu maailma teinud, sooviksin seda kõigile uueks aastaks. Et ma aga vastupidist kardan, soovin vähemalt rõõmsat meelt muredega toime tulemiseks (:

Ilusat aastavahetust!

__________________________
Ei mäleta enam, kust see jutt kuulud või loetud, seega andku autor, kui ta on, mulle andeks, et ma teda ei maini.