Kui tavaline sina oled?

veebruar 12, 2007 at 8:02 e.l. 14 kommentaari

Ühe vana sissekande all tuli juttu tavalistest ja erilistest inimestest. Täpsemalt arvas MD, et inimesed peavad end erilisteks ehkki on tegelikult tavalised.

Seepeale hakkas mind huvitama, mis õieti peitub konstruktsiooni „tavaline inimene“ taga?

Ma saan aru, et on võimalik võtta üks või mitu iseloomujoont, oskust, hoiakut, käitumisviisi vms ning nende ilmnemist erinevatel inimestel mõõta ja võrrelda, saada keskmine ehk norm ja erinevused sellest. Et on võimalik leida keskmine sõbralikkus, keskmine agressiivsus, keskmine IQ määr jne, jne, jne. Ja on võimalik leida need, kel üht, teist või kolmandat omadust on keskmisest enam või vähem.

Aga milliseid inimlikke omadusi tuleb mõõta ja kui suur osa neist peab keskmisega kokku langema selleks, et öelda, see või too on nüüd „tavaline inimene“? Või eriline? Sest erilisust ei saa ju määratleda enne, kui on määratletud tavaline.

Kas keegi suudab defineerida tavalise inimese? Või vähemasti kirjeldada, mida mõtleb, kui sellist väljendit kasutab? MD? Teised?

Advertisements

Entry filed under: mõte kiusab.

Hämarad naudingud Rong ei ole UFO

14 kommentaari Add your own

  • 1. nipitiri  |  veebruar 12, 2007, 8:44 e.l.

    defineerida võib igatmoodi… jääb küsimus: milleks?

    *

    näiteks:
    erilised on need, kes olnud “Kroonika” kaanel
    ülejäänud on tavalised
    😀

    mumeelest saab olla eriline kellegi jaoks
    siin määrab selle erilisuse suhe
    st minu jaoks eriline võib olla teiste jaoks tavaline

    *

    mingite võimete alusel erilisust määrata või mõõta…
    maitea…
    mumeelest aitab, kui mõelda, et oleme kõik erinevad…

    Vasta
  • 2. abele  |  veebruar 12, 2007, 9:32 e.l.

    kui ka suudaks leida mingid kokkuleppelised parameetrid tavalisuse ja erilisuse määramiseks, siis üheselt ikka kedagi paika panna ei saa. igaüks on mingis mõttes erilisem kui teised, samas mingid omadused võib-olla jälle pole nii väljapaistvad. suht nokk-kinni-saba-lahti-teema.

    Vasta
  • 3. noiaelu  |  veebruar 12, 2007, 9:38 e.l.

    mul endalgi on tunne, et tegelikult ei saa sedasi üldistades tavalist ja erilist määratleda.

    aga ma tahaks väga teada, mida inimesed mõtlevad, kui nad räägivad tavalistest inimesest või erilisest. sest midagi nad ju mõtlevad.

    Vasta
  • 4. heli  |  veebruar 12, 2007, 10:05 e.l.

    Ka mingi omaduse poolest teistest erinev inimene on paljudelt omadustelt siiski teiste liigikaaslastega sarnane. Selles mõttes ongi nii, et kõik on milleski tavalised ja milleski erilised.
    Aga seda on siin juba mainitud, seega täiesti tavaline seisukoht minu poolt. 😛

    Vasta
  • 5. Sirje  |  veebruar 12, 2007, 10:15 e.l.

    Ma olen ka aegajalt selle peale mõelnud. Ükskord üritasin ka kirja panna mingi kirjelduse, milline peaks olema tavaline naine minuga samast vanusegrupist: http://vasak.blogspot.com/2007/01/kas-ajaveebnik-on-inimene.html

    Ma arvan, et tavalise inimese saaks defineerida nii, kui leida kõigepealt mingid küsimused ja kõige enam ühesugust vastust on tavalise inimese vastus.

    No näiteks väide: Tavaline inimene armastab suve.
    Milline on sinu lemmik aastaaeg: kevad, suvi, sügis, talv.

    Too oli nüüd labane näide, aga delfis on tihtipeale igatsugu naljakaid küsimusi, kust saaks selle tavalise delfilugeja profiili kätte.

    Vasta
  • 6. noiaelu  |  veebruar 12, 2007, 11:50 e.l.

    sirje jutt paneb mind veel mõtlema, kui palju on rahvapsühholoogilises tavalisemääratluses sees soorollidele omaseid ootusi. ja kui palju inimesed tegelikult meile ootustele vastavad.

    Vasta
  • 7. Lee  |  veebruar 12, 2007, 12:21 p.l.

    “Tavaline” või “keskmine inimene” peaks tänapäeval prevaleerivas isiksuseteoorias tähendama madalat avatust kogemusele. Mida kujutab endast avatuse faktor isiksusejoonte teoorias, on leitav näiteks Alliku/Realo/Konstabeli toimetatud Isiksusepsühholoogia õpikust, 2002 või 2003.

    Vasta
  • 8. noiaelu  |  veebruar 12, 2007, 12:38 p.l.

    mu isiksusepsühholoogia värske konspekt sellist tavalisuse definitsiooni ei anna, täpsemlat üldse mingit tavalise inimese definitsiooni ei anna.

    aga seda õpikut ma peaksin luurama. tegelikult oleksin pidanud enne eksamit, aga ei jõudnud. ses mõttes aitäh südametunnistusele koputamast. 🙂

    iseenesest põnev, miks just avatus on keskmise kriteeriumiks võetud. silmas peetakse siinkohal ju ikka avatust suure viisiku mõttes, eks?

    Vasta
  • 9. ilge tihas  |  veebruar 12, 2007, 1:37 p.l.

    asjade mõõt on meis enestes. kes tundub eriline, see ongi eriline.

    Vasta
  • 10. Ramloff  |  veebruar 12, 2007, 2:49 p.l.

    See tavaline on igast asjast rääkides erinev kategooria. Tihti me mõistame selle all mingit prevaleerivat käitumisjoont, kusjuures minu arvates on sõna tavaline kasutamine õigustatud näiteks siis, kui mingi käitumisjoon on omane vähemalt 3/4 või isegi 4/5 inimestest. Siis võib ütelda, et see joon või maitse-eelistus vms. on tavaline.
    Samas tihti kasutame me kõik sõna tavainimene kohtades, kus me väga tuntavalt läheme vastu meie jaoks tuntava osa inimeste arvamust ning see vastandumine on piisavalt radikaalne. Ilmselt nii me püüame anda oma arvamusele või positsioonile rohkem kaalu.

    Vasta
  • 11. notsu  |  veebruar 12, 2007, 3:15 p.l.

    Osa inimesi ütleb “tavaline inimene” ja peab selle all silmas midagi temast endast hästi erinevat (enamasti vähem haritud, vähem tolerantset ja muidu nirumat), aga osa suust olen kuulnud ka lauset “no mina olen tavaline inimene” vaat et ennastupitavas tähenduses (umbes et “mina teie salakavalast võõrsõnadega pikitud kukimukist aru ei saa, sest ma olen lihtne ja aus”). Vt ka “ma olen lihtne inimene”.

    Vasta
  • 12. Lee  |  veebruar 12, 2007, 3:39 p.l.

    Jah, tänapäeval prevaleerib tõesti suur viisik, seega avatus suure viisiku mõttes. Kui avatuse definitsiooni vaatad, siis on sellest tuletatav, et ühes skaala otsas on keegi, kes aktsepteerib uutmoodi mõtteviise, endast erinevaid inimesi (homoseksuaalid, mustanahalised jne), huvitub abstraktsetest ideedest, kujundlikust mõtlemisest (nt poeesia jne). Skaala teises otsas on keegi, kes on pigem konservatiivne, konventsionaalne jne. Kui nüüd üht tillukest lõiku kopipeistida, siis “Avatud inimesed on ebakonventsionaalsed, seavad meelsasti autoriteete kahtluse alla ning on vastuvõtlikud uutele eetilistele, sotsiaalsetele ja poliitilistele ideedele. Samal ajal ei tähenda see aga, et avatud inimesed oleksid põhimõttelagedad. Madalaid avatuse skoore saavad inimesed kalduvad olema konventsionaalsed käitumises ja konservatiivsed välimuses. Nad eelistavad tuttavat uudsele ja nende emotsionaalsed reaktsioonid on mingil määral sordiini all, neid võib nimetada tavalisteks, lihtsateks, pinnapealseteks, väheintelligentseteks.”

    Aga loomulikult kasutab tavakeel sõna “tavaline” sajas muus tähenduses, võiks isegi öelda, et igal inimesel on erinev “tavalisuse” definitsioon. See on üldine probleem kõigi käegakatsutamatuid nähtusi tähistavate sümbolite kasutuses – kui me defineerime sama asja erinevalt, kuidas me siis teame, et me saame üksteisest ühtemoodi aru? 🙂

    Isiksusepsühholoogia õpik on psühholoogia osakonnas müügil, küsi mõne osakonna töötaja käest 🙂

    Vasta
  • 13. noiaelu  |  veebruar 12, 2007, 4:00 p.l.

    eks me siis peamegi lõpmatult defineerima, et natukenegi kindlad olla, et me millestki ühtmoodi aru saame. 🙂

    aga õpikut pean mina vist nõutama poest või raamatukogust, sest sel ajal, kui meiesugused öökoolilapsed tulevad, on osakonnas ammu elu lõppenud. 🙂

    kusjuures, mul on tegelt kogunud juba hunnik kirjandust, mille oelks tegelikult pidanud kohe läbi lugema, aga ma lohutan end sellega, et ükskord ma siiski… aga see on vist väga tavaline värk 🙂

    Vasta
  • 14. -raul-  |  veebruar 12, 2007, 7:00 p.l.

    igaüks on eriline, kuna omab ainumonopoli oma meelte poolt kogetule ning oma ajusoppi talletatule.

    igaüks tavaline, kuna peab suutma end teisele samavõrd erilisele arusaadavaks teha.

    -raul- @ tavaliselt eriline ja eriliselt tavaline

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

veebruar 2007
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728  

%d bloggers like this: