Kasiinosõltuvusest. Väga isiklikult.

Eile jäi autoõnnetuste, poliitikute koerte ja muude emotsionaalselt laetud teemade taha peitud lugu, kus psühhoanalüütik räägib mängusõltuvusest. Või siis ma lükkasin ta oma peas teadlikult peitu, sest…nojah, minu suhe mängurlusega on lähedane, isiklik ja valus.

Nimelt on mu hea, ehk isegi lähedasima sõbratari abikaasa oli* aastaid  mängusõltlane. Nii kui mingi kriitilisem koht elus ette juhtus, nii ka sammud kasiinosse seadis. Ja ega ta käinud seal ainult oma raha eest. Tuli ette teistegi taskute kallale minekut, sest sõltlane on ju veendunud: võidan ja maksan tagasi. Ehkki see õnnehetk ei saabu iialgi.

Igatahes juhtus, et selle inimese käe läbi tassiti mängupõrgusse mitukümmend tuhat krooni minu raha, mis seekord ei olnud mu jaoks mitte lihtsalt suur summa vaid mõeldud omafinantseeringuks kodu ostmisel. Notari aeg oli kinni pandud, dokumendid ootel, ja uut kopsakat raha ei paistnud kuskilt.

Jah, ma olin vihane ja meeleheitel. Just sellepärast, et kuidas sa, vana rajakas, võid nii teha. Mis õigust on sul käkk kokku keerata, panna mind ja mu sõbratari seda sööma, ajada meie väga lähedane sõbrasuhe peaaegu lõhki ja ise passida põõsas, nagu arg poisike.

Sestap ma nõustun nii emotsionaalselt kui ratsionaalselt väitega, et vastutama peab mängur ise, et paraneda saab vaid seda ise teha tahtes jne, jne.

Ometi, kui sama mees hakkas mõikama, mida ta enda ja teiste eluga teeb ja ilmutas tõepoolest tahet mängimist ära lõpetada, selgus, et ega nii lihtsalt saagi.

Selleks, et sulle mõne mängupõrgu kuldkaarti pakkuda või reklaami saata, sobivad kõik ajad ja kohad. Kui vaja, tuleb see SMS-ina sulle ka peldikupotile kummitama. Kui aga soovid saada endale mängukeeldu, millega sind enam kasiinodesse ei lubata, saad seda vaid ühes kindlas kontoris Tallinna linnas. Ehkki kasiinod, soovides end näidata nii õilsana ja sõltuvusega võitlevatena, võiksid ju keelusoovi registreerida mistahes urkas ja ise ühtsesse andmebaasi riputada näiteks.

Ma ei saa küll kindlalt väita, et mängupõrgute rahast lõviosa tulebki sõltlaste taskust. Aga puhtad poisid nad ka ei ole. Ja küllap nad isegi teavad, et nad tegelikult sõidavad inimeste haiguse seljas ning see sõitmine ei muutu suutäitki õilsamaks sellest, et haige ka ise süüdi on.

Parktali jutus mind omajagu kriipiski, et iseenesest õigete mänguri omavastutust puudutavate väidete taha on justkui peitu pugenud katse mängupõrguid kogu patust puhtaks pesta. Sellega ei saa ega taha ma nõus olla.

________________________

* Loodan väga, et mineviku kasutamine on siinkohal õigustatud.