Kolm müüti omanikest ja töötajatest

veebruar 16, 2007 at 9:49 e.l. 19 kommentaari

Arni juures käib võimas andmine teemal, kas omanikud on head haldjad või koledad kollid. Kirjutan just nõnda, nagu muinasjutus, sest mu meelest tegelevad mõlemad väitluse osapooled räige omaniku (ja ka töötaja) mütologiseerimisega. Järelikult on vaja natuke demütologiseerida.

Niisiis, müüt number üks ehk omanik on kole koll. Ei ta, sunnik, ole. On inimene, nagu iga teinegi. Lihtsalt keskmiselt parema äri-ja organiseerimisvaistuga. Loomulikult vaatab ta töötajaid kui midagi, mis peab olema efektiivne st töötama hästi ja tooma kasu.

Loomulikult on tal mõistlik hoida töötajat, kes seda on. Head masinat ju ka ei lõhuta ega visata välja. Ja sama loomulikult on tal vaja käbedasti vabaneda töötajast, kes mingil põhjusel osutub ebaefektiivseks.

Ja jälle, sama loomulikult, ei saa ta sealjuures olla teab mis hooliv ja sentimentaalseke. Ei ole mingist hetkest vahet, kas keegi ei saa oma tööga hakkama sest ta on joodik, või astmaatik või haige lapse ema. Ta ei saa neid tööl pidada, sest siis ta on varsti ise käpakil ja koos temaga tegelikult ka ülejäänud töötajad.

Muidugi on see emotsionaalselt ja eetiliselt lihtsalt rõlge, et inimesi mõõdetakse eeskätt (kui mitte ainult) tõhususe järgi. Aga mida muud sa meie põhimõtteliselt turumajanduslikus maailmas ikka teha saaksid, kui sa ellu jääda tahad? Selleni jõudmiseks ei pea olema ebahumaanne koll, vaid lihtsalt mutter (mis siis, et suht suur) turuloogika järgi pööritavas maailmas.

Müüt number kaks ehk omanik on hea haldjas. Ainult tänu talle on töötajal võimalus töötada. Tema rabas kaskteist tundi päevas tööd, et teistel oleks nüüd ettevõte, kus töötada. Teised keegi ei hooli selle ettevõtte käekäigust. Teevad oma jupi ära ja panevad kell viis ukse kinni. Ainult omanik, vaeseke, viskleb töömurede koormast lookas, unetuna voodis.

No ega ikka ei ole nii. Esiteks, üksi ei teeks see omanik tuhkagi. Tal on vaja neid teisi, töötajaid. Nende oskusi, nende aega, nende pühendumist, et ülepea midagi ära teha, muidu ei liigu ükski töö, mida see omanik ise teha ei jõua või suuda. Nii et töötaja ei ole ses mõttes miski armuleivasööja, kellele omanik lahkelt eluvõimaluse kingib. Andes oma panuse, on ta ikka kuradima võrdne ja vajalik partner.

Teiseks, hea töötaja ei pane enda järelt kell viis ust kinni. Ta ka juhtumisi mõtleb oma tööst ja sellest kuidas seda paremini teha ka oma vabast ajast. Ja teeb vajadusel kobinata ka oma kaksteist tundi tööd. Sest ta saab aru küll, et ettevõtte heaolust sõltub ka tema oma. Teen seda minagi, suure kontserni tilluke toimetaja, mis siis rääkida näiteks tippjuhtides, kes üldiselt on meil palgatöölised mitte omanikud.

Müüt number kolm, ehk kes ei ole juba ettevõtja, ongi laisk ja loll. Tegelikult ei ole ka päris nii. Nagu suhtlemisoskus ei avaldu ainult kutselistel psühholoogidel nii ei ole ka ärilised ja/või juhtimisoskused ainult ettevõtjate ja juhtide pärusmaa. Need võivad esineda ja esinevadki inimestel sõltumata sellest, mis tööd nad konkreetselt teevad. Loomulikult on need oskused oma ala tipptegijatel võimalikest suurimad, aga üles leida, arendada ja rakendada saab sellist potentsiaali ka suurel osal teistest. Pealegi, kuskil võivad ju peituda uued geeniused.

Aga et miks nad siis ei ole kõik juba ettevõtjad?

Noh, esiteks, mõned lihtsalt ei saa parasjagu mingil põhjusel endale väga suuri riske lubada, sest neil on pere ülal pidada, laenud maksta jne. Kui nad ka tahaksid, kui nad ka oskaksid, nad ei saaks endale päris üksi lubada seda teral kõndimise mängu, kus võib kukkuda siia ja sinnapoole.

Teiseks, on aegu ja olukordi, mis soosivad oma äri püsti panemist ja sotsiaalset mobiilsust ja on neid, mis ei soosi. No näiteks, kui Luiged-Langid hakkasid meediaäri ajama, oli ikkagi megasoodus olukord. Ainult võta ja tee. Nüüd on sisuliselt võimatu tulla välja mingi pisikirjastuse, või ajalehe, ajakirjaga. Sest turul laiutavad suured ja sa ei löö neile üksi kuigi kaua vastu. Sul lihtsalt on iga kell arukam minna ja müüa oma hea idee suurtele maha. Mis ei tähenda, et nad sind sealjuures põrsaviisi ei koti, sest mis neil omakorda üle jääb.

Mis nüüd puutub ettevõtlusvormi, kus töötajad on üksiti omanikud (millest ju vaidlus Arni man hakkaski), siis mu meelest on see üks igati tervitatav vorm võõrandumisest (jah ma mõtlen siinkohal seda, mida Marxi Karla) üle saada.

Muidugi ei pruugi see sobida kõigile ja ilmselt ka mitte kõikjale (ma ei kujuta hetkel ette, kuidas näiteks mingi megatehas nii töötaks), aga neile, kellele sobib ja seal, kus saab, võiks ju katsetada.

Iseasi, kuidas see toimuma peaks. Võib mu meelest nii, et iga töötaja on kohustatud ostma osaluse ettevõttes, kus ta töötab. Aga võib ka teisiti. Ses mõttes, et raha, mille eest osta, saadakse ju tavaliselt nii, et tehakse tööd ja saadakse palka st esmalt vahetatakse oma tööpanus rahaks ja siis raha mingiks muuks väärtuseks. Miks siis ei võiks tööpanust kohe vahetada näiteks osaluseks ettevõttes? Mina ei peaks seda küll mingiks eriliseks kinkimiseks ega vara laiali jagamiseks. Jah, muidugi see tähendab ilmselt seda, et vähemalt esialgu tuleb leppida väiksema palgaga, sest meepott on ikkagi piiratud. Samas inimväärikuses tähendaks see kindlasti võitu.

Jah, loomulikult see ei pruugi jälle kõigile meeldida ega sobida, aga võimalusena oleks ju siiski hea ja tervitatav. Või mis?

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv.

Väga aus ettevõte K-esikud läksid ropuks. Täiega.

19 kommentaari Add your own

  • 1. Punane Hanrahan  |  veebruar 16, 2007, 10:01 e.l.

    Justnimelt – see tendents on maailmas olemas. Et tuleb järjest juurde kommunistlikke ettevõtteid, mis lõpuks “traditsiooniliselt kapitalistlikele” (panin selle jutumärkidesse, sest ma ei leia lihtsalt paremat mõistet, kuigi see on kohmakas ja ebatäpne) ära teevad.

    Aga jah, ega ma ka ei tea, kuidas juurutada kommunismi (seda tegelikku kommunismi ehk ühisettevõtlust, mitte N-Liidu ja teiste “kommunistlike riikide” väärastunud kommunismi, ehk riigikapitalismi) hiigelettevõtteis. Mingi ideega peaks see siiski võimalik olema, sest ei saa olla, et töörahva ekspluateerimine ja üldine võõrandumine osutub mingis olukorras ainuvõimalikuks.

    Vasta
  • […] lõppeda:) Seega, minu enda tänasele sissekandele, mis Eesti riigi viletsuseni jõuab, lisandub ka Kati arusaam asjade käigust. Nõnda et – lugupeetud seltskond, kes te siin vaidlete ja vaimumõõku ristate, […]

    Vasta
  • 3. Ramloff  |  veebruar 16, 2007, 10:11 e.l.

    Kati 10 points! Väga hea sissekanne

    Vasta
  • 4. noiaelu  |  veebruar 16, 2007, 11:38 e.l.

    võibolla ei peaks lihtsalt olema hiigeleetevõtteid?
    ka üks võimalus.

    Vasta
  • 5. kaur  |  veebruar 16, 2007, 12:23 p.l.

    Kahjuks on suur ettevõte omaniku jaoks tihtipeale tulusam kui väike. Seega on soov kasvada iga ettevõtte “geenidesse” sisse programmeeritud. Ega nood hiigelpangad, Microsoftid, Walmartid, muud monopolid ju kellelegi otseselt ei meeldi, aga kuna nad olemas on, siis järelikult on olemas ka need majandusseadused, mis nende tekkimist tingivad.

    Vasta
  • 6. ants  |  veebruar 16, 2007, 12:37 p.l.

    Kallid lapsed! Kati idee ühiskonnast on ju midagi Fourier faalanksite taolist. Ei tule välja! Paraku on inimese iseloom niisugune, nagu ütles Jooram: “Kui naabril hästi läheb, lõikab nagu kreissaega südamest läbi.” Üks mu sloveenitarist virtuaalne sõber täiendas seda sloveenia ‘rahvatarkusega’: “Annaks jumal, et naabritel lehm ära sureks.” Katikene, pole veel nii palju häid inimesi sündimud, kes mitte iialgi ei nurise, et naaber on ebaõiglaselt saanud rohkem ja tema vähem, ka siis see õigus ei ole. Ihu jääb ikka endale lähemale kui särk. Aga asi on sitt muidugi – vt. viimane uudis, et Elmar Sepa ja Ahlbergi korteritehingutes polnud midagi seadusevastast ja politsei kirminaalasja ei algata.

    Vasta
  • 7. noiaelu  |  veebruar 16, 2007, 1:12 p.l.

    eh, ants, mina tikun jagama pigem seda veednumust, et töö on, mis on inimese jaoks hea ja oluline, pole talle mitte mõttetu koorem, vaid eneseteostuse viis. ja et enamik inimesi on nõus ja võimelised nii vastutama, kui arenema.

    õnneks ei ole ma nii leides üksi. sama meelt on näiteks terve juhtimisteoreetikute kamp.

    ja mis praktikasse puutub, siis olen ma ka nõnda arvates seni oma eluga hakkama sanud. isegi oma keeruliste loominguliste isiksustega, kelle kanteldamisest mu töö suures osas koosneb. 🙂

    nii et ma vist ei tule sinna paati, et inimene on laisk loll ja kade.

    kaur, seda et, ma´i tea. ehk me ei peaks ainult turu seaduste järgi elama? võibolla peaks siin appi tulema näiteks mõni “nähtav käsi” ja natuke suurkontsernide teket piirama?

    ses mõttes, et kõike, mille järgi on põhimõttelist vajadust, me ju pea laskma sündida. näiteks palgamõrvu pakkuva ettevõtte järgi oleks kindlasti nõudlus missugune, aga vähemalt ametlikult meil sellist püsti panna ei saa.

    Vasta
  • 8. ants  |  veebruar 16, 2007, 1:26 p.l.

    Oh, Kati! Kui ainult kõik suhtuksid neisse asjadesee nii nagu Sina! Sepp ja Ahlberg on sanuti veendund, et neil on õigus.

    Vasta
  • 9. noiaelu  |  veebruar 16, 2007, 1:38 p.l.

    ei, ega ma ei arvagi, et igasugu tolkamid saab maailmast ära kaotada. aga ma ei usu ka, et tolkamid oleksid valdavad.

    no sepp ja ahlberg küll, aga nende peale tuleb ehk nii 20 ausat, töökat ja muidu kena inimest? 🙂

    no sina ise ei ole ju näiteks sihuke, mina ei ole, arni ei ole, ma võin peaaegu pea anda, et ntx ükski neist, kes mu blogrollis on, ka pole ja mu reaallelulistest tuttavatest ka enamik nagu pole.

    no on ju rohkem inimesi kui pätte?

    Vasta
  • 10. ants  |  veebruar 16, 2007, 2:57 p.l.

    On küll, Kati. On enamgi kui 20. Aga kunagi ütles üks mu ülemus, kes mõnikord võis ka väga toores olla: “Häid inimesi armastatakse, aga nendega ei arvestata!”

    Vasta
  • 11. ahaa  |  veebruar 16, 2007, 4:14 p.l.

    ma ei tea, mina ei näinud mitte ühtegi neist müütidest neis kommentaarides.

    aga – nagu öeldakse – it’s all in your head. ju siis keegi nägi ja peab vajalikuks võidelda, mõtlemata sellele, kas see äkki pole mitte lahtisest uksest sissemurdmine.

    Vasta
  • 12. noiaelu  |  veebruar 16, 2007, 4:40 p.l.

    noh, mina nägin esimest müüti, ehk omaniku peaaegu demonologiseerimist arni jutus ja teist kahte teemat tajusin jälle kommentaarides.

    siinne on minu tagasihodilikud ääremärkused ehk katse kaasa mõelda sel teemal. kindlasti ei ole see teab mis võitlusena mõeldud. kuigi, ju siis nii paistab 🙂

    ja veel, ma olen tuliselt selle poolt, et enamik asju on reaalsuse tõlgendused meie peas.

    aga, jumal paraku, kuskil on ka tõlgendustest sõltumatu objektiivne reaalsus. ja on ka võimalus, et meie tõlgendused osutuvad täiesti ebaadekvaatseteks.

    ja ma oleks hirmus kurb, kui kognitiivikute väga headest ideedest jääks järgi lihtsalt rahvapsühholoogiline “it’s all in your head.” st, see tõlgendamise värk on ikka natsa keerukam, kui üks hüüdlause.

    mitte, et ma sind, ahaa, kahtlustaksin selle lause käibefraasistamises, sugugi mitte. lihtsalt see lause tuleb viimasel ajal koos muude käibefraasidega väga sageli igalpool ette. sellepärast siis. aga see on muidugi üks teine teema.

    ja üldse “just blogging, nothing personal” eksole 🙂

    Vasta
  • 13. ahaa  |  veebruar 16, 2007, 9:14 p.l.

    mmm, tegelt olen ma su jutuga üsna nõus 🙂
    mis mul hakkas karva turri ajama, oli arni katse mitte tegelt kaasa mõelda, vaid kindel otsustus juba enne arutelu, kuidas asjad on.. ja siis selle kinnituseks vajadusel ka demagoogia kasutamine.
    s.t. mitte see ei ajanud mul karva turri… vaid see, et ma täitsa ilmaasjata olin kulutanud oma aega ja mõelnud hoolega ja kaalunud eri aspekte jne.. ja siis seda tegelt isegi ei kuulatud, sest otsus oli juba enne ära tehtud

    if ju nõu uot ai miin

    🙂

    ja apsaluutiliselt – nothing personal
    peale selle, et ma oma sõberitele julgen täitsa vabalt öelda, kui ma nendega nõus pole. see ei muuda ka kuidagi neisse suhtumist

    🙂

    Vasta
  • 14. ahaa  |  veebruar 16, 2007, 9:18 p.l.

    mmm
    aga see “it’s all in your head” – see ei ole minu puhul ei populism, ei käibefraseoloogia, ei rahvapsihhaloogia

    ma hakkasin väga sügavuti nii arvama kunagi ammu siis, kui ma igasguste vaimsete praktikate jmt tegelema hakkasin. selle tähendus täiesti tõeliselt avas ennast mu jaoks – ja oluliselt sügavamalt, kui ehk esmapilgul võiks arvata. ma ei hakka siinkohal rääkima mõtteenergiast ja mõtte jõust, küll aga lihtsalt kordan, et meie maailmanägemine põhineb osalt meie veendumusel – eriti, kui see nägemine on kuidagi väga radikaalne v võitlev v alistuv jne – ja see on inimese mõttemustri tulemus. see ongi see “in your head”.

    ntx on inimesi, kes kõikjal ja alati on agressiivsed ja võitlevad – nemad näevadki maailma võitlusväljana. on need, kes ennast alati kõige ja kõigi ohvriks positsioneerivad… jne. aga seda ma ilmselt ei pea sulle selgitama 🙂

    Vasta
  • 15. ahaa  |  veebruar 16, 2007, 9:19 p.l.

    ja pealegi, ise tahtsite ju ka siukest sütitavat diskussiooni, kus ma oma tavapärasest laiskusest välja ronin ja kah tõestama kukun .. silly me :))))

    Vasta
  • 16. ahaa  |  veebruar 16, 2007, 9:45 p.l.

    ähh, ja tegelt tulin ma praegu seepärast siia, et öelda, et majatohtri kiili laos on krulli ahjuuks müüa. 500 raha.

    Vasta
  • 17. noiaelu  |  veebruar 17, 2007, 7:52 p.l.

    ahjuuksed on head 😉
    ja muidugi tahtsime diskussiooni.:-)

    Vasta
  • 18. DUHH  |  veebruar 18, 2007, 3:24 p.l.

    Ain’t vanamees Sul tahaks rohkem sellist tagakiitvat diskussiooni.

    Vasta
  • 19. noiaelu  |  veebruar 18, 2007, 3:48 p.l.

    duhh, seda asja pead sa küll vanamehe endaga arutama.

    me võime olla, ja vahel olemegi, rohkem või vähem erinevatel seisukohtadel, aga me kindlasti ei arvusta üksteist kuskil blogi nurgataga. nii et vale aadress, eksole 🙂

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

veebruar 2007
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728  

%d bloggers like this: