Naised sõjaväkke, jalamaid!

veebruar 18, 2007 at 2:45 p.l. 35 kommentaari

Elver arutleb, kas ainult meeste ajateenistusse kutsumine on sooline diskrimineerimine või mitte. Et mina ei ole ametnik ega pea oma sõnu valima või seadustega kooskõlastama, ütlen üsna otse, et minu arust on. Nii diskrimineerimine kui lihtsalt jabur.

Arusaam mille järgi sõjaväkke tuleb lohistada mehed on minu meelest sügavalt kinni mõtteviisis, et see on koht, kus „meestest mehi tehakse“ ehk siis omamoodi siirderiitus. Jätan praegu täiesti kõrvale teema, kas selliseid täiskasvanuks saamise riitusi on ühel ühiskonnal vaja, ja julgen väita, et isegi kui on, pole põhjust neid riiklikult ja kodanike maksurahast korraldada.

Tänasel päeval võiks ajateenitusel (kui me seda üldse vajalikuks peame) olla kaks mõtet. Esiteks tugevdada kodanikkonna kaitsevõimet ja teiseks tugevdada üldist kodanikutunnet ja võimet-oskust midagi ühiskonna heaks teha.

Kummalgi juhul ei saa mina aru, miks meestel seda naistest enam vaja läheb.

Kui me tõesti peaksime kellegagi sõdima hakkama, tuleb ainult kasuks, kui võimalikult suur osa kodanikke oskab sel puhul midagi mõistlikku teha. Ja kui me ei peaks, mis vist küll tõenäolisem, siis niisama kodanikutunne tuleb mu meelest ka kasuks soost hoolimata.

Niisiis, naised sõjaväkke jalamaid!

Ja jutt füüsiliste eelduste erinevusest pole asjakohane, sest esiteks ei ole sõjaski vaja ammuks enam niisama roomata ja püssi lasta, marjaks kuluvad radistid, infotehnoloogid ja mis iganes mitteroomavate oskustega tüübid. Ja teiseks, mehed pidid meil ju ka aina sitema tervisega olema, miks siis ikka diskrimineerivalt eeldada, et nemad üksi peavad oma võimeid roomates ja joostes parandama.

Kuuldes nüüd juba ette mõningate küsimusi, et kui nii, kas ma siis ise oleksin sellisel juhul valmis sõjaväkke minema, vastan samuti ennakult: „jah, oleksin.“

Advertisements

Entry filed under: feministi nurgake, sotsiaalne närv.

Feminist, macho ja kultuurijobud Nõiamoor on vastu*

35 kommentaari Add your own

  • 1. Punane Hanrahan  |  veebruar 18, 2007, 2:47 p.l.

    Aga sind ei võeta, sest sa oled värbamiseast ammuilma väljas ja reservistide koolitusele (ehk kordusõppustele) ei kutsuta neid, kes tegevteenistust läbinud pole:)

    Vasta
  • 2. noiaelu  |  veebruar 18, 2007, 2:52 p.l.

    noh, võibolla ma peaks siis minema ja algatuseks rahuvalvajatega ühinema, aga siis sa peaksid kõik mu mudajõmmidest sõbrad üle elama. :-D.

    me vüime muidugi arutleda ka teemla, kas tütre saadaks, aga siis sa tuled kobised, et tütart mul põle, eksole.

    no ei saa vanamehega täna teoretiseerida vist(:

    Vasta
  • 3. Punane Hanrahan  |  veebruar 18, 2007, 2:54 p.l.

    Ei tahaks jah, et kogu ohvitseride kasiino naabermajast meile üle koliks. Ausalt öeldes on nad sealgi koledad küll:)

    Vasta
  • 4. noiaelu  |  veebruar 18, 2007, 2:55 p.l.

    aga võib ju juhtuda, et mina siis kõrvalmajja kolin :-)))

    Vasta
  • 5. notsu  |  veebruar 18, 2007, 3:57 p.l.

    Keegi, ei mäleta kes, kirjutas hiljuti Postimehes või EPLis, et kuna niikuinii pakutakse meestele ka alternatiivteenistuse võimalust, siis on naiste väeteenistus täitsa asjalik mõte. Et selline aastakene sotsiaaltööd näiteks. Võimalik, et terve hulk naisi valikus juhul, kui peaks valima aastase haiglatöö ja püssilaskmise vahel, hoopis püssilaskmise. Osa inimesi ju armastab lapilise ülikonnaga muda sees roomata ja 20 kraadise külmaga ellujäämisõppusi teha. Ise tean ühte sellist tüdrukut, sai just reservohvitseriks ja natuke põeb, et vat oleks omal ajal sõjaväkke läinud, oleks nüüd hoopis kaadriohvitser… et seal reservohvitseri õppusel ei saa üldse õiget mahvi ja mis kõik veel.

    Vasta
  • 6. notsu  |  veebruar 18, 2007, 3:57 p.l.

    Vabandust trükivigade pärast.

    Vasta
  • 7. noiaelu  |  veebruar 18, 2007, 4:04 p.l.

    iseenesest oleks hea mõte.

    kusjuures, pean tunnistama, et mullegi täitsa meeldiks metsas ringi roomata.

    aint rahuvalvajaks ma, hoolimata varasemast lõõbist ei taha, sest see seltskond on pärast sadamalinna kolimist minu silmis kogu romantilise võlu kaotanud, sest seal on tõesti ohtralt jõmme, kes muus elus hakkama ei saa. nagu justnimelt härrastelt ohvitseridelt kuulnud olen, olevatki see palgaarmee paratamatus, et tasuliseks kahurilihaks reeglina ei roni normaalsed ja arukad inimesed. on kindlasti ka erandeid, aga mina see parema meelega poleks.

    ajateenistusega oleks aga ses mõttes teine lugu, et seal oleks ilmselt normaalne läbilõige ühiskonnast, mitte jõmmipesa.

    PS kirjavigusid teen ma isegi, eriti ohtralt oma läpakaga, mil on ameerika klaver. ei pole asjad häbeneda 🙂

    Vasta
  • 8. noiaelu  |  veebruar 18, 2007, 4:07 p.l.

    ahjaa, ma kujutan ka väga hösti ette mehi, kes ei taha püssi ja staffi. ja ma arvan, et nemad siis ka tõesti ei peaks.

    kusjuures neil oleks ehk lihtsam valida alternatiivteenistus, kui naised saaksid samas valida püssiga ringi jooksmist. lihtsalt, kui need süjamängud ei oleks nii pagana soorollikesksed, ei peetaks meest, kes sõtta ei kipu, ka mingiks jobuks, ehk.

    Vasta
  • 9. juuli  |  veebruar 18, 2007, 4:14 p.l.

    Aga kaugel Ameerika-maal tundub noortel naistel lausa tung olema väeteenistusse minekuks! Lühikese aja jooksul juba teine tuttav andis uhkelt teada, et tütar läheb kohe-kohe mereväkke! Kuna sõjaväeteema minu jaoks eriti kuum pole, ei ole usutlema hakanud, kas seal mingi materiaalne huvitatus taga on ( näiteks edasistele õpingutele mõeldes).

    Vasta
  • 10. Janek  |  veebruar 18, 2007, 4:35 p.l.

    Toetan ka ideed. Kui meeste puhul räägitakse mingist “meheks saamise” efektist, siis naiste puhul võiks rääkida “beibe mentaliteedi” vähendamisest. 😛

    Vasta
  • 11. Larko  |  veebruar 18, 2007, 5:25 p.l.

    Lisaks nendele kahele tõigale, mida Sa ajateenistuse kasuks nimetad, on kolmas vähemalt sama oluline. Nimelt ei tohi relvajõudu üksnes kutseliste sõjaväelaste kätte usaldada. Mitmel pool ilmas kipuvad nad demokraatia kallale käima.

    Analoogiliselt võiks väita, et relvajõudu ei tohi ka üksnes meeste kätte usaldada.

    Vasta
  • 12. noiaelu  |  veebruar 18, 2007, 6:31 p.l.

    Larko, see on kuradi hea argument sul, kusjuures. ma poleks oma peaga seda välja mõelnud, aga tõsi see kipub olema.

    juuli, merevägi annab sealmaal, kui ma õigesti aru saanud, tasuta kaasaandena üsna hea hariduse pluss erru jäädes vist ka pöris head karjäärivõimalused. vahest sellest ka tung.

    Vasta
  • 13. andris  |  veebruar 18, 2007, 6:43 p.l.

    kui ma ajateenistuses olin, oli meil kompaniis 3 tüdrukut – ilmnes, et kui naistel kohustuslik pole ajateenistusse minna, ei tähenda see veel, et neile ajateenistus keelatud oleks.

    kuid neist pidas aint üks lõpuni vastu (ja sedagi juhtkonna toel, kuna kergendati ülesandeid). Üks ei saanud hakkama ja saatis ise kõik pikalt, teine tahtis küll lõpuni jääda, aga sai sääreluu põletiku ja veetis enamuse aja laatsaretis ja seega saadeti lõpuks minema. ja kolmas – kuigi samuti sääreluupõletikus – suunati kergemale ametikohale lattu või kuhugi.

    aga tüdrukud kaasajateenijatena on üks paras pain in the ass – kuna neile tehaksi niivõrd palju soodustusi, et teised kannatavad. Näiteks pühapäevase saunaga oli nii, et paar tüdrukut saadeti üksi ülemisele korrusele ja mitusada meest kilukonservina samasuurde sauna alumisele korrusele. Samuti said nad eraldi toa (kuigi hiljem asusid küll elama teiste enda rühma inimeste juurde – 30 inimest ühes toas), kus iialgi ei toimunud sarnaseid läbiotsimisi ja välkkoristamisi ja vooditegemisi nagu teiste tubades. Jne. Väiksemaid koormuseid ja nõudeid ei hakka mainimagi.

    Vasta
  • 14. noiaelu  |  veebruar 18, 2007, 6:56 p.l.

    noh, aga need kolmesed saunad ja kolmesed toad jääksid ju ära kui kolme tüdruku asemel oleks kolmkümmend, ma arvan.

    samuti jääks ilmselt ära igasugu müürililletsemine, sest eeliseid saab ikka see, kes on erandlik.

    ma ntx ei ole kuulnud, et poisid iisraeli armees kaebaks, et pliksid nende arvelt soodustusi saavad.ja sinna lähevad tüdrikud täpselt sama kohustuslikult, kui poisid.

    Vasta
  • 15. andrus  |  veebruar 18, 2007, 8:35 p.l.

    Lugesin just ühest hiljuti välja antud raamatust “sõja tulevik”, et naised on iisraeli armees tekitanud tegelikult päris palju ebavajalikku segadust.
    Teisalt oleks naiste kaasamine nii väikeses riigis nagu eesti siiski üpris mõistlik.
    Ehk peaks neile looma mingid “lõhkeasjanduse” baaskursused…- köögis lastekõrvalt torupommide meisterdamine peaks küll pereemadele sobima 🙂

    Alžeeria iseseisvussõjas kasutasid alžeerlased sageli naisi pommipanijatena- kohvikutesse, poodidesse jne kuna prantslastele ei mahtunud pähe, et poekotiga pereema asetab sellesama koti hetke pärast samale tänavanurgale, kus asub sõjaväe kontrollpost…

    Vasta
  • 16. otsija  |  veebruar 18, 2007, 10:24 p.l.

    No mida värki!
    Mul tekib küsimus, milleks üldse neid jooksjaid ja roomajaid vaja on?
    Või milleks sõjaväge kui sellist vaja on?
    Ok, ma olen laus-patsifist ja ei saa aru sellestki, milleks sõda vaja on. Aga kuna maailmas sõdu muudkui leidub ja leidub, siis järelikult tuleb reaalsusega arvestada.
    Ja ikkagi – kas nad seal sõjas siis muudkui jooksevad ja roomavad, pagan võtku? Äkki oleks ajutöö sõjaolukorras tõhusam?

    Vasta
  • 17. notsu  |  veebruar 18, 2007, 11:55 p.l.

    Naiste ja meeste teemal – miskistel kaitseliiduõppustel jäi samale püssisõbralikule tüdrukule kõrva, et mehed ja naised räägivad eri teemadel. Sitaat:
    ” [tüdrukud:]-Kle, mis normatiivid sellel füüsilisel testil on? Palju seal kätekõverdusi on?
    – Oot, maimäleta… mingi 80 vist oli… aga aega on 2 minutit.
    – Hmm, 2 minutit… No kes aega võtma hakkab? Üks, kaks, kolm, neli…
    – Eeeih, eitohi rusikatel, käte peal ikka!
    – Ähh, olgu… viis, kuus, seitse, kaheksa…
    – Käed peavad rohkem laiali olema!
    -Tst!… üheksa, kümme, üksteist, kaksteist…
    – Jalad eitohi nii laiali olla, õlgade laiuselt, kuuled vä? Pane jalad kokku!
    – Krt, te ajasite mul lugemise sassi, kuhu ma jäingi?
    – Mis sa siin rabeled, jõusaali ei taha minna vä?
    – Isver, siin on jõusaal ve? Miks sa kohe ei öelnd, kuhu ma selle seitsme minutiga enam jõuan!”

    ja natuke hiljem märkis tütarlaps:

    “Mis jutud meeste kasarmus käivad, sellest paraku ei tea midagi ja tõttöelda vist ei tahagi, sest võib aimata – nt laoruumi ukse taga üritas üks noormees rühmajuhile selgeks teha, et tal oleks uut vormi vaja, sest see rootsi roheline talle ei sobi.”

    http://mentiraverdad.blogspot.com/2006/03/naistejutud_20.html

    Vasta
  • 18. andrus  |  veebruar 19, 2007, 6:51 e.l.

    otsija:

    Sa küsid nii armsaid küsimusi.
    Sõjaga on vist nii, et see tuleb ise sinu juurde. See pole mingi sinu valik vaid paratamatus. Ning nagu ütles minu kunagine rühmaülem Kunnas “sõjas on parim osaleda sõdurina”- st inimesena, kes teab, mis toimuma hakkab ja kuidas on vaja oma ja teiste elu säilitamiseks käituda. Ja kui rääkida “roomamisest”, siis on naiivne arvata, et sõjaväes õpitaksegi ainult mudas aelema ja püssi laskma.
    Eelkõige õpitaksegi mõtlema (vähemalt, mis puudutab eesti kaitseväe allohvitseride/ohvitseride väljaõpet).

    Õpitakse planeerima oma tegevust, arvestama vastase aktsioonidega, kavandama rünnakut või taandumist, koostööd kaasvõitlejatega jne jne. See kõik ei tähenda mingit pimesi paugutamist (kui mäletad, siis on selle kõige tähistamiseks olemas isegi mõiste “sõjakunst”).

    Vasta
  • 19. ahaa  |  veebruar 19, 2007, 8:58 e.l.

    khmm
    mina küll ei oleks nõus minema! okei, lasketiirus olen läbi häda nõus 2 korda käima. ja siis ka mitte kõhuli roomama!
    ja aru ma ei saa, milleks neid sõjamängetarvis on.

    Vasta
  • 20. nipitiri  |  veebruar 19, 2007, 9:33 e.l.

    see maailm võiks relvadeta funktsida…
    poleks neid vaja ei poistele ega plikadele…
    *
    (ise poleks põhimõtteliselt minemas ei kaitseväkke, kaitseliitu ega kodutütrekski mitte)

    Vasta
  • 21. andrus  |  veebruar 19, 2007, 11:30 e.l.

    ahaa, nipitiri,

    Ma ei tea, kas neid “sõjamänge” oleks otseselt vaja, kui me elaksime paradiisis. Paraku me aga ei ela.
    Tuletan siis meelde, et tegemist pole mingite “meestemängudega” vaid ettevalmistusega äärmiselt ekstreemseteks olukordadeks millega riigi kodanikud on sunnitud teatud puhkudel silmitsi seisma. Teatavasti kohustab EV põhiseadus osutama igat EV kodanikku vastupanu katsele muuta meie põhiseaduslikku korda.

    Kuidas suvatsete käskida kodanikke kaitsta oma riiki, kui neil puuduvad selleks vajalikud oskused? Mh? Ah?

    Vasta
  • 22. noiaelu  |  veebruar 19, 2007, 1:02 p.l.

    otsija,

    eks see jooksmine ja roomamine ole mingis mõttes hea mugav üldnimetaja. tegelikkuses on loomulikult infosõda ja mis kõik muud peened asjad ka.

    et ajateenistus on “meeste mäng” , kus niisama heats peast toorutsemist õpetataks, on mullegi vatsukarva idee.

    aga see võiks olla ja peaks olema eeskätt koht, mis õpetab kodanikke katastroofi puhul adekvaatselt ja organiseeritult toimima. kusjuures, katastroof tegelikult ei pruugi olla alati militaarne. võib olla ja uputus või tuumajaama leke vms. kui aus olla, siis ega enamik meie kodanikke pragu vist tea, mis siis saaks, või mida teha tuleks või kuidas tema konkreetselt aidata saaks.

    Vasta
  • 23. notsu  |  veebruar 19, 2007, 3:17 p.l.

    Lisaks kõigele muule on mingid sõja-analüütikud kirjutanud, et tänapäeva sõdades on kõige ohutum olla sõdur, sest surma saavad pigem tsiviilelanikud, kellel on halvem varustus, kes ei ole organiseeritud ja kellel on kehvemad võitlus- ja ellujäämisoskused. Seega suurendaks laiem väljaõpe veidi ka meie potentsiaalset elumust.

    Vasta
  • 24. ahaa  |  veebruar 19, 2007, 3:40 p.l.

    andrus

    siinkohal pean ma jälle ütlema – it’s all in your head. seda võib olla raske mõista, selle üle võib naerda… aga – juhul, kui te neile “ekstreemsetele oludele” väga palju mõtlete, küll nad siis kätte ka jõuavad. ma eelistan teistsugust mõtteviisi ja ei ole nõus mingite sõja- ja muude hurra-hurra-isamaamängudega. kui mu lähedasi peaks ähvardama reaalne oht, ei kõhkle ma ilmselt ründamast… kuid kuni sinnani ma keeldun sellele mõtlemast ja seda mängu kaasa mängimast.

    Vasta
  • 25. noiaelu  |  veebruar 19, 2007, 3:46 p.l.

    nojah, aga kuidas sa ründad, kui sa ei oska?

    Vasta
  • 26. Larko  |  veebruar 19, 2007, 7:15 p.l.

    Soomes ja Rootsis seevastu on naisi võetud juba aastaid vabatahtlikult kroonuteenistusse. Soovijaid on igal aastal kordades rohkem kui ridadesse mahub, mispärast sisse saavad kõige tublimad. Need teevad sageli noormeestele silmad ette ja seda ka füüsilistel õpustel.

    Vasta
  • 27. ahaa  |  veebruar 20, 2007, 8:53 e.l.

    mida konkreetselt ma ei oska?

    selleks, et näiteks enesekaitset või mõnd võitluskunsti osata, ei pea ju sõjaväkke minema. või tulistada. või suuta joosta. jne.

    Vasta
  • 28. noiaelu  |  veebruar 20, 2007, 9:47 e.l.

    nojah, ei pea.

    aga oled sa kindel, et sinu kuitahes headest oskustest on kasu, kui sina toimid täiesti organiseerimatult, aga sinu vastas näiteks on keegi, kes teeb seda läbimõeldult ja organiseeritult? või kui sina oled üksi, aga teda on palju?

    on ju muidugi ka hanguga lennukeid alla võetud, aga ma poel kindel, et ainult sellistele õnnelikele juhustele loota saab 🙂

    või (jättes kõrvale nüüd tõsise sõjalise konflikti, millesse sattumise tõenäosus on eestil mu meelest tõesti tilluke, et mitte öelda olematu), siis, mis ikkagi saab näiteks siis, kui mõni mees ntx pakri poolsaare väetisega õhku laseb ja ekstuumajaama samuti (kahjuks üsna realistlik stsenaarium)?

    mis siis saab? Kes evakueerub kuhu ja kes läheb kriisikoldessse jne?

    vanasti olid vähemalt miskid tsiviilkaitsetõppused. muidugi ajasid siis nii närvi kui naerma, aga mulle tundub, et selle, kuidas jama korral miksi organiseerub, etgid nad tegelikult natukenegi selgemaks.

    praegu me elame suht õndsas usus, et meiega miskit iilagi ei juhtu, olles samas riik, kel põle päästjatele palkagi maksta, mis tähendab. et varsti põle päästjaidki.

    Vasta
  • […] Sellest, et naised võiks vabalt sõjaväkke saata, olen ma kord juba kirjutanud. […]

    Vasta
  • 30. poleoluline  |  oktoober 15, 2007, 1:49 e.l.

    Ma olen ikka mõelnud, et mõned ametid on ainult meestele ja sõjavägi on ainult meestele. Ja nüüd Sina tuled ja ütled, et see on sooline diskrimineerimine.

    See Sinu jutt kõlab kuidagi äärmuslikult aga äkki Sul on õigus. Äkki ma olen oma varasema elu eksituse sees olnud.

    Siin Sinu jutu üle järele mõeldes tekib mul vägisi mõte, et kunagi kui ma abiellumise eas olin siis ma vaatasin kandidaate kah ainult naiste seast. Äkki oli see kah sooline diskrimineerimine.

    Kui see tõesti ühe sugupoole diskrimineerimine oli siis on tõesti kehvasti. Igasugu diskrimineerimine on ju üks inetu tegu.

    Aga ma lohutan ennast sellega, et äkki see ikka ei olnud diskrimineerimine ja äkki ei ole naiste sõjaväest eemalehoidmine kah diskrimineerimine.

    Sellised mõtted siis öösel vastu hommikut.

    Parimat

    Vasta
  • 31. Kati  |  oktoober 17, 2007, 1:17 p.l.

    sõjavägi kui see on kohustuslik kaitsevägi mitte palgarmee ei olegi ju niivõrd amet kuivõrd kodanikukohus. ja kodanikuohused võiksid ju kodanikel teoreetiliselt võrdsed olla.

    abiellumine, saati veel mõne konkreetse inimesega, kindlasti kodanikukohus pole. seega päris nii ei saa võrrelda. (:

    Vasta
  • 32. poleoluline  |  oktoober 17, 2007, 3:58 p.l.

    Sul on täiesti õigus. Ma ei taibanud käsitleda sõjaväge kui kohustust. Ma käsitlesin seda kui vabalt valitud ametit. Minu viga.

    Aga edasine uitmõte oli see, et kaks sarnast protsessi millest ühte õigustatakse teist halvustatakse.

    1. Abiellutakse konkreetse inimesega, sageli valik tehakse ühe kindla soo hulgast, soo mille hulgast valikut teha määrab valija sest teisiti ta endast tulenevatel põhjustel lihtsalt ei suuda.

    2. Tööle võetakse konkreetne inimene, sageli valik tehakse ühe kindla soo hulgast, soo mille hulgast valikut teha määrab valija sest teisiti ta endast tulenevatel põhjustel lihtsalt ei suuda.

    Oletame, et minu näitel oleks see siis nii, et:

    1.Ma ei suuda abielluda mehega (sest mul on meestega seksimine kuidagi raskendatud)

    2.Ma ei suuda endale tööle võtta naist (sest mul on naistega rääkimine kuidagi raskendatud).

    Mõlemas asjaolus olen ma ise süüdi ma lihtsalt ei oska või suuda teisiti.

    Minu oletuse esimest käitumist Sa tõenäoliselt kiidad heaks ja teist tõenäoliselt halvustad.

    Aga miks?
    Tegemist on ju sarnase olukorraga kus ma valin endale partneri vastavalt enda oskustele ja suutlikusele.

    Või äkki Sa ei halvustagi minu oletuse teist käitumist ja arvad, et ma võiks endale abilisi palgata ainult ühest soost?

    Või kui ainult ühest soost abiliste palkamine on diskrimineeriv siis kas ei ole see, et mind sunnitakse töötama koos naistega diskrimineeriv minu suhtes?

    Märkused:
    1. Ei midagi isiklikku Sinu või minu suhtes. Tegemist on oletuste ja kujunditega.
    2. Ei midagi pahatahtliku (kiuslikku) Sinu ja Sinu veendumuste suhtes. Juhuks kui …. siis vabadan ette.

    Lootuses, et ikka küsimustele vastad või lihtsalt midagi arvad soovin kõike parimat.

    Vasta
  • 33. Kati  |  oktoober 18, 2007, 12:41 p.l.

    noh,
    ma arvan, et
    1. seksuaalne sättumus on kaasasündinud
    2. suhtlemisraskused ei ole sünnipärased vaid suuresti õpitavad ja ka ümberõpitavad. mehed ja naised ei ole lõppeks eraldi liigid vaid ikka ühe liigi esindajad. ei tundu usutav, et ühe liigi piires isendid lihtsalt ei suuda kommunikeeruda. nii et kui sul on naiste või meestega suhtlemisraskused, oleks ehk mõistlik õppida neid ületama.
    3. ainult ühest soost inimeste kollektiivi ei ole väga mõistlik moodustada, sest homogeensed grupid on labaselt ebatõhusamad kui heterogeensed.

    PS ei pea üldse niipalju vabandama. 🙂

    Vasta
  • 34. Metsapiiga  |  oktoober 18, 2007, 8:27 p.l.

    eee, tean et võimalikke suuri naishorde ajateenistusse Eesti Kaitsevägi just ei oota… mitte et midagi taolise kaitsetahte vastu oleks. Ei, lihtsalt see tähendaks suuri kulutusi just kasarmute ümberkujundamise osas. Eraldi tualett- ja duširuume. Muidu võib distsipliinile halvavalt mõjuda…ja sealt edasi ka kogu Eesti üldisele kaitsevõimele:) Need mõned üksikud vabatahtlikud kuidagi ikka ära orgunnitakse.

    Vasta
  • 35. Kati  |  oktoober 19, 2007, 7:55 e.l.

    jep, metsapiiga,
    eks ma saan isegi aru, et meil hetkel neid mehigi on raske kaisteväes normaaselt ära mahutada. ja et me ei ole praegu(õnneks ju) sõdiv riik, nagu iisrael või midagi, siis oleks naistehordid lihtsalt liiga kulukad.

    aga nii ideaalina, kodanikukohuse vaatepunktist, võiks see asi ju ikkagi võrdne olla.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

veebruar 2007
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728  

%d bloggers like this: