Kellel on õigus keelata aborti?

veebruar 20, 2007 at 1:00 p.l. 13 kommentaari

Varro Vooglaid kirjutab Postimehes abordist. Tema seisukoht on, et abort on tapmine, seega inimõiguste rikkumine (võrreldav eluõiguse võtmisega vanuritelt või kroonilistelt haigetelt) ning et ühiskonnal pole õigust sellist asja otsustada. 

Ma ei tahaks tegelikult arutleda teemal, kas abort tingimusil nagu meil seda tehakse, on tapmine, sest mul on siiski üsna raske pidada inimeseks midagi, mil puudub eneseteadvus, mõtlemisvõime, tunded. Midagi, millel seda pole kunagi olnudki (mitte nagu näiteks koomas viibijal, kel on igal juhul eelkirjeldatu olnud ja põhimõtteliselt võimalus, et see tuleb tagasi).

Ei tahaks üldse küsida sedapidi, kas meil on õigus aborti lubada.  Pigem küsiksin, kas, kellel, millal ja mis tingimustel on õigus seda keelata? 

Ei usu, et ükski terve psüühikaga naine teeks aborti lihtsalt niisama lõbu pärast. Kui keegi selle ette võtab, siis põhjusel, et ta väljapääsu ei näe. Mis tähendab, et abort tehtaks niikuinii, seaduslikust keelamisest hoolimata. See tähendaks siis praktikas mida? Nurgaarste. Vitrioli joomist. Loote surnuks hüppamist? Mürgitusi. Tüsistusi. Invaliidusust. Surma. Naistele. 

On meil õigust seda neile teha? 

Ja kui siis ikkagi, keelu pärast, mitte vabatahtlikult sünnitataks, teades, et seda last ei suudeta iial armastada (näiteks ta on vägistaja oma) või iial üles kasvatada (sest kakskümmend suud laua ääres juba söövad, joodikmees kaasa arvatud), siis tähendaks see mida? Vaevlemist. Mõnitusi. Lastekodusid, kus suuremad väiksemaid maa sisse kaevavad ja kividega pilluvad. Lastele. 

On meil õigus seda neile teha? 

Mu meelest võiks abordi keelustamisest hakata kõnelema (või mõtlemagi), kui kõigile soovimatult sündinutele on pakkuda mõistlikku elu. Kui igaüht neist ootavad armastavad kasuvanemad, mitte (liha)kombinaatlastekodud.

Ja kui kõigile, kes küll tahavad sünnitada, kuid teavad end lapsega mitte hakkama saavat, on tugiprogrammid ja abirahad ja üldse sotsiaalsed siidpadjad tagumiku all.  

On meil seda kellelegi pakkuda?  

Kui mitte, siis me võiks pigem suu koomal hoida. Humanism on tore asi (ilmselt inimkonna parim asi). Aga näpuga vehkimine ja moraalilugemine ilma, et pakutaks toimivaid alternatiive, ei ole humanism. Vist. On lihtsalt katse oma käed puhtaks pesta.

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv.

Privaatsusest abielus ehk kollane lugu võõrastest kirjadest Inimeste väärtusest

13 kommentaari Add your own

  • 1. abele  |  veebruar 20, 2007, 2:41 p.l.

    varro katoliiklik taust (“every sperm is sacred…”) ei luba mul tema aborditeemalisi sõnavõtte tõsiselt võtta, kuigi muidu on tegemist meeldiva ja intelligentse inimesega. sinu esitatud argumendid on reaalsusega palju paremini kontaktis ja minu enda vaadetega samuti kooskõlas.

    minu meelest rõhub varro liialt vastutustundetule seksuaalelule, seostades aborti moraaliküsimusega, kui tegelikkuses on dilemmad palju keerulisemad. mõnus on käskude ja keeldude läbi teisi elama õpetada, kui endast on suuremad eluraskused mööda läinud.

    Vasta
  • 2. ahaa  |  veebruar 20, 2007, 3:27 p.l.

    nõus

    Vasta
  • 3. otsija  |  veebruar 20, 2007, 8:24 p.l.

    Vist on mingid uurimused siiski kindlaks teinud, et lootel on tunded. Vähemalt mingist arenguetapist alates. Vähemalt mingisugused tunded.
    Tahaks lisada, et kui tervislikel põhjustel ei saa naine endale rasedust lubada, aga on kogemata siiski rasestunud, siis ei peaks ohvriks tooma naise elu.

    Vasta
  • 4. noiaelu  |  veebruar 20, 2007, 9:10 p.l.

    abele, ma muide mõtlesin, et kas mehel on kristlik taust või pole. see, et on, teeb jutu muidugi mõistetavamaks ses suhtes, et inimene ajab siis mingit oma ideoloogilist liini, mitte niisama ei leidnud head jututeemat.

    et ta muidu tore poiss on, ma täiesti usun.

    otsija, kas need tunded hakkavad tõepoolest viljastumise hetkel? (ei nori, täitsa siiralt küsin)

    Vasta
  • 5. otsija  |  veebruar 20, 2007, 10:22 p.l.

    Ei, need pidada tekkima mingis arenguetapis, aga ma täpselt ei mäleta, millal just. 24. nädalal on kuskilt meelde jäänud, aga võimalik, et eksin.

    Vasta
  • 6. triin  |  veebruar 21, 2007, 7:43 e.l.

    tead, aga süda lööb tal peaaegu algusest peale. Ma kindlasti ei poolda abordi keelustamist, aga ise seda teha ei suudaks, peale seda kui olen näinud kui nädalasel lootel süda lööb. Mis tunded, mõtted? Me tunneme ju taimedele ka kaasa. Et elus.

    Vasta
  • 7. Anni  |  veebruar 21, 2007, 7:58 e.l.

    Triin – kust sa küll seda võtad, et loote süda lööb algusest peale? Mina tean küll, et süda hakkab lööma alles 21. päeval?

    http://www.amor.ee/17391 – Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt.
    Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend.

    18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust.

    3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda.

    Vasta
  • 8. triin  |  veebruar 21, 2007, 9:19 e.l.

    ma käisin ultrahelis nädala pärast ja nägin. No see ei ole võibolla süda, aga see tuksus, see hall täpike.

    Vasta
  • 9. triin  |  veebruar 21, 2007, 9:21 e.l.

    ja nüüd on see kunagine hall tuksuv täpike minu poja süda.

    Vasta
  • 10. noiaelu  |  veebruar 21, 2007, 9:49 e.l.

    triin, ma ei tea, kas mina suudaks. ja kindlasti ma ei tahaks.

    tegelikult tundvatki aborti teinud naised enamasti, et nad on oma lapse tapnud.

    aga seda enam ma arvan, et mitte keegi ei võta sellist sammu ette niisama kergekäeliselt. see on siiski viimane ja meeleheitlik võimalus.

    ning seepärast ei olegi ülejäänud ühiskonnal õigust kõrval moraliseerida. on pigem kohustus kujundada elu selliseks, et kellegi ei oelks vaja aborti tegema minna.

    Vasta
  • 11. ahaa  |  veebruar 21, 2007, 11:09 e.l.

    jälle nõus

    Vasta
  • 12. Mari  |  veebruar 25, 2007, 3:31 p.l.

    Olen Sinuga väga nõus. Et igaühel on õigus õnnelik olla ja õigus otsustada, mida ta taluda suudab. Mina arvan, et kui võtta munaraku ja silmviburlase kokkusaamist kui mehe ja naise ühekssaamist, siis tekib siin hulk eetilisi küsitavusi. Teadupärast on pillid ju ainukesed, mis munarakul üldsegi valmida ei lase. Spiraali puhul lihtsalt ei saa see viljastatud munarakk emakasse kinnituda-niisiis prügikasti see ühekssaamine. Hädapilliga peaaegu sama lugu. Mis tuu abordipill siis nii irmus enam. Mina usun ka, et abordid lähevad vähemaks teistkaudu- et hoolimist ja armastust on rohkem.
    Tulin siia Ramloffi viite peale-tõesti väga armas teemaja 🙂

    Vasta
  • 13. sildid otseks « paralleelmaailm  |  märts 7, 2007, 1:28 e.l.

    […] 7 Mar 2007 sildid otseks Posted by abele under sotsiaalne  alles see oli, kui kati imestas varro vooglaiu aborditeemalise artikli üle. nüüd võttis postimehes samal teemal sõna […]

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

veebruar 2007
E T K N R L P
« jaan.   märts »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728  

%d bloggers like this: