Kuidas portreteerida seksiostjat
veebruar 22, 2007 at 10:42 e.l. 8 kommentaari
Larko juures juhtusime arutlema, milline on litsimaja (tüüp)klient. Minu peas on sellisest tüübist üsna konkreetne pilt, mil on üsna jabur praktiline alus.
Nimelt sattusin kunagi varases nooruses hääletades auto peale, kus olid mingid ehitajatest kollid. Sellest, et nad olid purupurjus, nagu ka sellest, et nad ei kavatsegi sõita normaalset teed pidi, vaid tükis minuga kuhugi põlluvahele, sain ma aru natuke liiga hilja.
Ja olingi ma siis kollidega nende soojaku manu, kust nad ei kavatsenudki edasi minna. Hakkasid edasi jooma ja pajatama, kuidas nad oma nädal aega kestnud alkotuuri ajal on aelenud selles, teises ja kolmandas hooramajas. Viimasena legendaarses Lilys. Ja et mis tüdrukud olid ja kes mida tegi ning kuhu pani.
Edasi püüti mullegi teha ettepanek natuke töötada ehk siis pakkuda teenust, mida härrased just nautinud olid.
Sellest jäid nad küll ilma. Kasutasin sobivat hetke, kui mehikesed nurga taha puskari järgi läksid, ja panin põlde mööda ajama. Üritasid teised küll veel putku pannud liha kätte saada (auto tiirutas põlluvahel mõnda aega), aga mulle läks siiski kogu lugu maksma kõigest pool tunnikest roomamist viljas ja igaveseks rikutud valged püksid.
Küll on sest saadik nii, et kui öeldakse “seksiostja” lööb minule silme ette pildi purjus, harimata kollidest, kodumaa asfaldist kriibitud molu ja sitaste küünealustega. Ja sihuke tõesti ei küsi, paneb ta last, kassi või kitse. Vabandust.
Kusjuures see portree ei pruugi olla adekvaatne. Kuuldavasti käib meie litsimajades nii haritlasi kui poliitikuid. Käivad ka Larko mainit soomlased, kelle sotsiaalsest kuuluvusest ei tea ma ka suurt midagi. Aga mina näen silme ees ikka purujommis matsi.
Entry filed under: elu (pole vajagi osta).
8 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
sirje | veebruar 22, 2007, 11:24 e.l.
Arnil vist peaks olema see sotsminni välja antud raamat: “Seksiostjad, millised nad on”. Kui pole, siis mul on neid raamatuid veel, päris huvitav lugemine, kuigi ega miski ei saa olla 100% tõsi. Joomist ja seksiostu seal eraldi ei käsitletud, aga Eestis võib sel asjaolul päris tugev seos olla.
2.
otsija | veebruar 22, 2007, 11:25 e.l.
No sa ikka oskad kirjutada! 😀
Loen ja naeran. Kuigi teema ise pole just naljakas, aga kirjutatud on küll nii piltlikult, et ei saa turtsatusi tagasi hoitud.
Ka minul on kogemus kuskilt suht varasest noorusest, kus tuli kiimas kuttide eest mitu tiiru ümber maja lipata ja lõpuks peitu pugeda, aga mul on kahtlus, et seda tüüpi mehikestel pole nii palju rahagi, et litsimajja minna, nad otsivad kuskilt mujalt. Joodavad mõne naiivse tibi purju näiteks ja…
3.
noiaelu | veebruar 22, 2007, 11:34 e.l.
sirje, ma olen seda raamatut tegelikult vist näpuvahel hoidnud. aga see jäi ilmselt riiulinurgale ootama paremaid aegu, kui on aega puhata ja mängida 🙂
eks ma ükskord katsun ta une-eeli läbi lugeda küll.
4.
notsu | veebruar 22, 2007, 2:17 p.l.
Tuleb kuidagi tuttav ette… ise mäletan kolme Poola teetöölist ja veel mõnda tegelast, üks oli veoautojuht, üks minu arust lihtsalt pervert. Nende auks peab ütlema, et ära ei pidanud ma küll kellegi eest jooksma, ausad teetöölised ja autojuhid üritasid lihtsalt veenda sellise teenistuse kasulikkuses (no mõtle, ilusad tugevad poisid ja raha saad ka veel, mis sa hing tahad) ja pervert, kes diskussiooni hoolega vältis, rääkides mis tahes muudel teemadel, aga üritades lihtsalt käsi külge ajada, sai paarist füüsilisest noomitusest kah lõpuks aru ning lahkus vastassuunas. Tõele au andes ei olnud tema vist päris stiilipuhas seksiostja, sest mingit ostmisejuttu ta üles ei võtnud. Kuigi ta oleks vist sellega nõus olnud küll.
Kunagi on mul olnud üks õnnetuke naabrimees, kes minu arust kah prostituute majja tõi. Temast oli natuke kahju – selline joomakalduvusega suur lontu, kes lihtsalt ei julge “päris elus” naistele läheneda ja kes kardetavasti kunagi naist võetud ei saa, kuigi tahaks.
5.
abele | veebruar 22, 2007, 3:07 p.l.
ega ma seda mingite faktidega tõestada ei saa, aga kipun arvama, et tegevus bordellis jääb enamasti üsna kaugele teie kirjeldatud juhtumitest, kus tüübid suvalistele näitsikutele võib-olla isegi poolvägivaldselt raha pakuvad.
6.
otsija | veebruar 22, 2007, 7:11 p.l.
Üldiselt kipun sama arvama. Isegi poolvägisi pakuks nad vist tunduvalt vähem raha kui bordellis küsitaks.
7.
notsu | veebruar 22, 2007, 8:57 p.l.
Aga see minu naabrimees on representatiivsem, arvan ma. Mis siis, et ta neid koju vedas, mitte kohapeal ei tarvitanud.
8.
Larko | veebruar 22, 2007, 9:15 p.l.
Klientide kohta adekvaatseimat infot saaks vast naiste käest, kes majades töötavad. Kusjuures vahe on majadel ja ka klientidel kes missuguses majas käivad. Ainuüksi Tallinna asutuste soomlasest tursade hulgas suudan tuvastada päris mitmet liiki kunde. Olen pidanud nii mõnegiga aastate jooksul vestlema, kes seal kas regulaarselt või juhuslikult käinud. Ei oska hinnata kas mõni mulle teada olevast klientitüübist võiks just tüüpklient olla.