Hüvasti, Sakala!

märts 5, 2007 at 12:27 p.l. 7 kommentaari

Lõidki kopa sisse. 

Aga minul on Sakalaga mälestused. Sellised nostalgilised. Ma nimelt käisin selles majas natuke aega koolis. 

Seal koridorides olen ma enne eksameid põdenud, värisenud ja naernud.

Neis auditooriumites oleme me öötundidel ladina ja kreeka keelt õppinud ja Hella toodud komme-pirukaid järanud.

Kusagil allpool, maja kõhus olnud sööklast, sai imemaitsvat mannavahtu.

Pärast esimest (ja teadagi kõige koledamat) eksamit seisis Sakala ees mu kursaõde, vaatas tänavalaternat ja ohkas sügavmõtteliselt: “Ilus kuu täna taevas.”

Ja selle maja fuajees oli telefoniautomaat, mille nõudlikku pilusse ma lõputult münte poetasin, sest tesielpool oli parasjagu suur armastus. 

Tjah, mis see nüüd ninaotsast tilkuski? Jääpurikas? Või pisar või? 

Eks ma saan ju aru küll, et puha nostalgiast üht maja pidada ei saa. Et kesse kasutab ja kesse hooldab? Ja kole kui laguneb.  

Ja et pole teda koguaeg armastatud ühti. Kerkiv Karla Katedraal oli omal ajal vist enamiku eestlaste meelest kole.  

Aga ikkagi on kuidagi valuspiinlik, et sedasi päev pärast valimisi kallale karati, mis siis, et lubati nagu midagi muud. Et närige muru, notalgikud, enam te meid ei ohusta ega koti.

Ja üldse, miks ikkagi ei võiks uues hoones säilitada väärtuslikemaid osi vanast? Seda ka nagu kunagi lubati.  

Ja kas see tähendab, et nõukaarhitektuuri osas on nüüd seisukoht võetud ja järgmine hoone, kuhu kopp prostalt sisse sõidab, on “Turisti” maja? 

Kurb, härrased lontrused, kurb.

Advertisements

Entry filed under: elu (pole vajagi osta).

Demokraatia praekalaga Head uudised? Halvad uudised?

7 kommentaari Add your own

  • 1. kixs  |  märts 5, 2007, 12:46 p.l.

    Mis seal kurab on. ka minul on selle majaga mõned head mälestused aga üldiselt on see keset linna väga alakasutatud hoone.
    Ega ta ju nüüd kuhugi ei koa. Ehitatakse ümber uueks ja paremaks mis kindlasti toob sinna palju rohkem inimesi ja huvitavaid üritusi.

    Vasta
  • 2. noiaelu  |  märts 5, 2007, 1:07 p.l.

    kurb ongi, et mitte ei ehitata ümber, säilitades arhitektuuriväärtuslikemaid osi, nagu algselt lubati, vaid tõmmatakse täiega maha.

    ja see on kurb, et põhimõtteliselt lubadusi ei peeta.

    ja seegi on kurb, et lammutamise algus just täna reedab (minu tagasihoidliku aru kohaselt) marukünismi.

    ega mina ka ei arva, et terve see hoone peaks oma praegusel kujul püsti seisma, aga tiba kultuursemalt saaks ikka asju aetud ehk.

    Vasta
  • 3. Ramloff  |  märts 5, 2007, 6:21 p.l.

    Einoh, kui arvestada seda, et maja ehitab Rebane, siis tekib mul küsimus: mitu ööklubi ja mitu diskoteeki sinna kultuurikeskusesse ehitatakse.

    Vasta
  • 4. ieska  |  märts 6, 2007, 1:44 p.l.

    Raha ei haise, iga venitatud päev ju maksab. Pealegi on klaasi ja betooni niigi väga vähe, noortel ainult 1 koht hängimiseks.
    🙂

    Vasta
  • 5. Lee  |  märts 6, 2007, 4:59 p.l.

    Igasuguse arhitektuuriteose mahavõtmine vaesestab linna arhitektuurilugu, närib Tallinna “kaheksakümendate maja” peatüki õhemaks. Ja see on väga rumal ja tulevikus, kui inimestel aru pähe tuleb, väga ebamugav vaadata. Linn on odavaim ja kättesaadavaim ajalooõpik: linnas uidates räägivad majad, tänavad, pühakojad ja ühiskondlikud hooned, kuidas mõeldi ruumist, ajast ja inimesest keskajal, reformatsiooniajal, noore vabariigi ajal, tsaariajal, okupatsiooniajal, ärkamisajal… ja praegu. Naeruväärne on seisukoht, et Sakala maja oli alakasutatud – igasugusele ruumile on võimalik funktsiooni leida, kui tahta seda otsida. Näiteid on Tallinnas palju – kultuuritehas näiteks – ruum, mis pandi tööle puhtalt fantaasia abil. Seetõttu on selge, et Sakala lõhkujate ainus liikumapanev jõud on raha, nad ei tahtnud kunagi leida loovat ja samal ajal hoonet säästvat lahendust. Nad tahtsid “tootlikku” pinda – vaid see oli arendajate “viu-viu, siia ei mahu” põhjuseks. Või kes võiks ometi uskuda kultuurilembust inimestelt, kes ei suuda kultuuripärandit, mida kaheksakümnendate arhitektuuri ere näide kahtlemata on, ära tunda, mõista ja väärtustada? Üks kultuuri vorm ei saa olla teisel risti jalus, arhitektuuri olemasolu ei takista kinokunsti või muusika eksistentsi – nad võivad ja peavad eksisteerima kõrvuti ja suurte jäät- ja kõnnumaadega Tallinna mahuvad mõlemad ära. Väide, et Sakala kui arhitektuuriteos ei ole säilitamist väärt, tähendab sisuliselt sama, kui öelda näiteks “kinokunst on nõme ja mõttetu”. Tundub ju absurdne?
    Selgelt on näha ka see, et Sakala kukub eelkõige oma nooruse tõttu – oleks ta suutnud nelikümmend, kuuskümmend aastat püsida, siis ei tuleks kellelgi lõhkumise mõtet pähe. Keegi ei taha ju lõhkuda, ütleme… näiteks Ammende villat? Või suurepäraseid staliniaegseid maju Sõles? Nendele me juba oskame väärtuse sisse mõelda; Sakala on aga liiga lähedal, et profaan suudaks seda arhitektuuriloos selgelt fokusseerida.

    Uuest Sakalast ei lähe linn rikkamaks, vaid vaesemaks. Linn jääb üldiselt muutumatumaks ja ühetasandilisemaks, kui sellest olulisi ajalootähiseid kustutada. Kui püsivalt “vana maha” stiilis mõelda, oleks linn ju kogu aeg uus, viimase trendi nägu ja sellena mittemidagiütlev. Ainult “tihe” ja eri kihistusi peegeldav, kurioosusi ja vastuolulist infot kandev linn on huvitav ja vaatamist väärt. Noh.. Napoleon ju tahtis ka.. pikki ilusaid avenüüsid… 🙂 Sestap polegi keskaegset Pariisi sisuliselt olemas. Kuigi täna oleks ju põnev seda vaadata.
    Mis juhtub uue Sakalaga 2007-1985 aasta pärast? Jälle igav? Jälle tahaks ümber mõelda? Jälle liiga uus, et säilitada? Mina isiklikult tahaksin kaheksakümnendate arhitektuuri oma potentsiaalsetele lastele linnaruumis, mitte arhitektuurimuuseumis näidata. Meele teeb kibedaks see, et ma ei saa seda teha ega sinna midagi parata.

    Vabandan, kui toon oli terav – küllap see tuleb ravimatust majade-armastamise-tõvest 🙂

    Vasta
  • 6. noiaelu  |  märts 6, 2007, 7:49 p.l.

    eh, maju armastama tikun minagi.
    see tõbni ei löhe vist üle, kui kord külges on. 🙂

    Vasta
  • 7. ahaa  |  märts 6, 2007, 8:44 p.l.

    majade armastamise tõbi on parandamatult nii mõnelgi veel küljes 🙂

    aga rebast teades – seda meest ei huvita ükski asi peale raha ja oma isikliku võimu.

    ta oleks võinud vähemalt kuidagi mingil moel need dolomiidiplaadid müüa/anda – kasvõi majatohtri lattu. krdi s*tapea. vabandaga, aga ma ei vabanda ka mitte 😛

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

märts 2007
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

%d bloggers like this: