Ei taha olla Tõeline Naine

Kes ei tahaks olla Tõeline Naine?

Seda küsimust pidin eile (tähtpäevast lähtuvalt) taas kuulma. Ja šokeerisin vist toatäit rahvast tõdedes, et ausaltöelda mina mitte.

 Ei, ärge mõistke mind valesti. Mul ei ole vähimatki kavatsust hommepäev soomuutmisoperatsioonile minna. Ma olen oma bioloogilise minaga üsnagi rahul.  

Aga mul tõusevad juuksed ja muud ihukarvad otsemaid turri, kui kuulen väljendeid nagu Tõeline Naine või Tõeline Daam (ikka Eriti Suurte Tähtedega, eksole).

Miks? Sest et ma olen proovinud ikka välja selgitada, mida nende suurte sõnadega mõeldakse. Tundub, et pealtnäha kena kompliment, näeb seestpoolt välja umbes nagu ussitanud õun. 

Valik definitsioone on siin, otsustage ise. 

Esiteks, tõeline naine paneb mehe end Tõelise Mehena tundma. Niisiis, tema tõelisus on määratletav mitte tema enda läbi, vaid sedakaudu, kuidas keegi end tema juures (seksuaalselt) tunneb. 

Teiseks, tõeline naine on salapärane ja ettearvamatu. Ta ei ütle iial, mida mõtleb (teate ju küll, et kui daam ütleb “ei”, mõtleb ta “võibolla” jne). Tujukus, jonnihood ja pisarad on Tõelisele Naisele mitte ainult omased ja lubatavad, vaid teevad ta koguni võluvaks.  

Kolmandaks, Tõeline Naine ei trügi paremal juhul iialgi esile või kui ta seda kogemata ikka teinud on, siis vähemalt püüab oma ambitsioone soorolli kõrval pisendada (Küsimusele “kas te olete rohkem minister või naine ja ema” peab ju vastama, et naine ja ema. Suht mõeldamatu oleks vastu küsida, et miks, kuramuse päralt üldse nii võib võrrelda).  

Neljandaks, Tõeline Naine saab kõik, mis ta iganes tahab, mehe tegevuse läbi. (Mees on pea ja naine kael, mis seda keerab. Sõjad on ikka voodist alanud. Jms sedasorti rahvatarkus). 

Ja kõik see öeldakse olevat hea ja naist kaunistavat. 

Aga võtkem nüüd ja kasutagem samu omadusi näiteks meeste iseloomustamiseks. 

Mees, kes paneb naise end naise tundma. No pole paha, seksuaalne võimekus on tubli isase puhul tervitatav. Aga kui püüda rääkida Tõelisest Mehest, siis see vist ei ole tema esmane omadus siiski. 

Mees, kes on ettearvamatu ja tujukas. Kole, eksole. Ja salapärase asemel ütleks siinkohal pigem salakaval.  

Mees, kes ei tüki iialgi esile. No mis mees see on? Jobu ju. Ja kas te küsiksite mehelt, on ta esmalt minister või abikaasa ja isa? Ega vist. 

Või kuidas tundub mees, kes saavutab oma tahtmise salakavalt teiste kaela käänates ja susides. Kuradi manipulaator, ma ütleks. 

Tegelikult, tehkem veel üks katse. Öelgem, et üks inimene (lihtsalt keegi, sugu määratlemata) on tujukas, salakaval, manipuleeriv ja varju hoidev.

Meeldib teile selline tegelane?  Mulle küll mitte.

Aga just taolist sagedasti mõeldakse, kui kõneldakse Tõelisest Naisest.  

Seepärast ma ei tahagi olla selline Tõeline Suur N.  

Olen parem lihtsalt Kati. Üsna otsekohene ja sirgjooneline. Ütlen, mida mõtlen. Teen, mida vajalikuks pean. Oma saavutusvajadusega (omajagu mul seda ikka on) katsun ise toime tulla, kellegi kaela käänata ei soovi (no ei tööta lihakombinaadis kanatapjana vms). Lootusetu, ühesõnaga.  

PS Ärge küsige nüüd, mis mul meeste vastu on. Mitte midagi ei ole. Paremaid neist ma suisa armastan. Ja ärge küsige, kas mulle ei tohi lilli tuua ja uksi avada. Tohib, ma ei löö. Aga ei pea, st ärge hakake virisema, et järelikult mulle on ikka vaja saada miskeid topeltprivileege, eks. (:

Lisa: Marta tsiteerib teemaga haakuvat