Ei taha olla Tõeline Naine

märts 9, 2007 at 8:54 e.l. 27 kommentaari

Kes ei tahaks olla Tõeline Naine?

Seda küsimust pidin eile (tähtpäevast lähtuvalt) taas kuulma. Ja šokeerisin vist toatäit rahvast tõdedes, et ausaltöelda mina mitte.

 Ei, ärge mõistke mind valesti. Mul ei ole vähimatki kavatsust hommepäev soomuutmisoperatsioonile minna. Ma olen oma bioloogilise minaga üsnagi rahul.  

Aga mul tõusevad juuksed ja muud ihukarvad otsemaid turri, kui kuulen väljendeid nagu Tõeline Naine või Tõeline Daam (ikka Eriti Suurte Tähtedega, eksole).

Miks? Sest et ma olen proovinud ikka välja selgitada, mida nende suurte sõnadega mõeldakse. Tundub, et pealtnäha kena kompliment, näeb seestpoolt välja umbes nagu ussitanud õun. 

Valik definitsioone on siin, otsustage ise. 

Esiteks, tõeline naine paneb mehe end Tõelise Mehena tundma. Niisiis, tema tõelisus on määratletav mitte tema enda läbi, vaid sedakaudu, kuidas keegi end tema juures (seksuaalselt) tunneb. 

Teiseks, tõeline naine on salapärane ja ettearvamatu. Ta ei ütle iial, mida mõtleb (teate ju küll, et kui daam ütleb “ei”, mõtleb ta “võibolla” jne). Tujukus, jonnihood ja pisarad on Tõelisele Naisele mitte ainult omased ja lubatavad, vaid teevad ta koguni võluvaks.  

Kolmandaks, Tõeline Naine ei trügi paremal juhul iialgi esile või kui ta seda kogemata ikka teinud on, siis vähemalt püüab oma ambitsioone soorolli kõrval pisendada (Küsimusele “kas te olete rohkem minister või naine ja ema” peab ju vastama, et naine ja ema. Suht mõeldamatu oleks vastu küsida, et miks, kuramuse päralt üldse nii võib võrrelda).  

Neljandaks, Tõeline Naine saab kõik, mis ta iganes tahab, mehe tegevuse läbi. (Mees on pea ja naine kael, mis seda keerab. Sõjad on ikka voodist alanud. Jms sedasorti rahvatarkus). 

Ja kõik see öeldakse olevat hea ja naist kaunistavat. 

Aga võtkem nüüd ja kasutagem samu omadusi näiteks meeste iseloomustamiseks. 

Mees, kes paneb naise end naise tundma. No pole paha, seksuaalne võimekus on tubli isase puhul tervitatav. Aga kui püüda rääkida Tõelisest Mehest, siis see vist ei ole tema esmane omadus siiski. 

Mees, kes on ettearvamatu ja tujukas. Kole, eksole. Ja salapärase asemel ütleks siinkohal pigem salakaval.  

Mees, kes ei tüki iialgi esile. No mis mees see on? Jobu ju. Ja kas te küsiksite mehelt, on ta esmalt minister või abikaasa ja isa? Ega vist. 

Või kuidas tundub mees, kes saavutab oma tahtmise salakavalt teiste kaela käänates ja susides. Kuradi manipulaator, ma ütleks. 

Tegelikult, tehkem veel üks katse. Öelgem, et üks inimene (lihtsalt keegi, sugu määratlemata) on tujukas, salakaval, manipuleeriv ja varju hoidev.

Meeldib teile selline tegelane?  Mulle küll mitte.

Aga just taolist sagedasti mõeldakse, kui kõneldakse Tõelisest Naisest.  

Seepärast ma ei tahagi olla selline Tõeline Suur N.  

Olen parem lihtsalt Kati. Üsna otsekohene ja sirgjooneline. Ütlen, mida mõtlen. Teen, mida vajalikuks pean. Oma saavutusvajadusega (omajagu mul seda ikka on) katsun ise toime tulla, kellegi kaela käänata ei soovi (no ei tööta lihakombinaadis kanatapjana vms). Lootusetu, ühesõnaga.  

PS Ärge küsige nüüd, mis mul meeste vastu on. Mitte midagi ei ole. Paremaid neist ma suisa armastan. Ja ärge küsige, kas mulle ei tohi lilli tuua ja uksi avada. Tohib, ma ei löö. Aga ei pea, st ärge hakake virisema, et järelikult mulle on ikka vaja saada miskeid topeltprivileege, eks. (:

Lisa: Marta tsiteerib teemaga haakuvat

Advertisements

Entry filed under: feministi nurgake.

Õnne 13. on tegelikult Soomes Meesõiguslust ka: vabastage tuhvlialused!

27 kommentaari Add your own

  • 1. abele  |  märts 9, 2007, 9:22 e.l.

    way to go, kati!

    omalt poolt kostitan õpetliku videoga:
    http://www.glumbert.com/media/women

    Vasta
  • 2. M.  |  märts 9, 2007, 9:47 e.l.

    Need definitsioonid on sul küll ikka üsna mööda läinud. Noh, selge, et osa iseloomujooni on naiselikumad ja osad mehelikumad – juba mingid vanad soorollikriteeriumid, et kuna naisel on füüsilist jõudu vähem, siis ta kehtestab end teisel moel (nt läbi mehe) jne. (Aga samavõrd võib öelda, et mehed väga palju kehtestavad end läbi naise, selle vahega, et naine jääb tagalasse ning seega nähtamatuks.) Ent üldiselt tunduvad väga tendentslikud näited. Tujukus, pisarad – kapriisi või psüühiliste häirete puhul pole tegemist mingi Tõelisega, põhjuste puhul tuleks aga esmalt uurida põhjuseid. Ja ikka samamoodi: meestel on üksnes teised vahendid samade põhjuste jaoks.

    Tõeline Naine peaks tähendama oma soorollide ja identiteedi ühildamist, s.t. naisterahvast, kes on osalt leppinud sellega, mida naiseks olemine tähendab (koos kõigi nende vahenditega, mis antud on, ja kohustustega), ning kel samas on piisavalt väärikust, et mitte leppida sellega, mida teised arvavad, et naiseks olemine peab tähendama (seksi müümine, pisarate kuritarvitamine jms). Ühesõnaga, julgust, väärikust ja tarkust. Aga see kõik võiks defineerida juba Tõelist Inimest.

    Iseasi jah, kui ei taha päriselt mingitesse seltskonnaklatšistereotüüpidesse mahutuda, et “kuidas sina ministriprouaks said?” – “Vassides, nuttes ja ohverdades, ma olen tõeline naine!” vmt.

    Vasta
  • 3. noiaelu  |  märts 9, 2007, 9:59 e.l.

    M,
    ma tegelt ei ole neid definitsioone just pastakast imenud. need on kokku korjatud erinevatest (üsna ravukatest) vestlustest nii reaalis kui netis.

    aga su enda kommentaaris püüdis mu pilku, et defineerid tõelist naist, kui seda, eks on oma osaga leppinud.

    mulle tundub, et leppima, peab asjadega, mis tegelikult ei ole head ega meeldivad. heade asjadega ju ei lepita, või mis.

    seega, kui tõeliseks naiseks olemine nõuab nimelt leppimist, siis …? 🙂

    Vasta
  • 4. Tatsutahime  |  märts 9, 2007, 10:30 e.l.

    See, et osa iseloomujooni on “naiselikumad” ja osa “mehelikumad” ei ole mingi paratamatus vaid lihtsalt definitsiooni küsimus. Ning minu arvates ei ole niisugune definitsioon mõistlik, sest see taastoodab stereotüüpe ning takistab inimeste vaba valikut selle kohta, kuidas oma võimeid kõige paremini rakendada.

    Vasta
  • 5. nipitiri  |  märts 9, 2007, 11:02 e.l.

    pole õrna aimugi
    olen ma “tõeline” või mitte
    seepärast ei oska ka öelda, tahan või ei taha
    olen see, kes olen
    *
    enesekohaselt olen aru saanud
    et olin plika
    ja olen emme
    *
    hindan sõprust, kusjuures
    sõbrannatsemine on mumeelest hoopis teine rida
    ja see on mulle vastunäidustatud
    *
    mulle ei meeldi tõestada, et ma pole kaamel
    ma ei salli päheistumist
    *
    kübarat ma ei kanna… järelikult ei ole DAAM… :p
    *
    mumeelest on meis kõigis nii yini kui yangi…

    Vasta
  • 6. noiaelu  |  märts 9, 2007, 11:13 e.l.

    tatsutahimega vägagi nõus.

    Vasta
  • 7. noiaelu  |  märts 9, 2007, 12:47 p.l.

    nipitiri,
    kübarad mulle teinekord meeldivad, kusjuures.:-)

    Vasta
  • 8. notsu  |  märts 9, 2007, 1:13 p.l.

    Ma arvan, et igal naisel on õigus ise “tõeline naine” ära defineerida. Ma näiteks arvan, et kõige oma vähese tujutsemise, ebaglamuurse välimuse, koristamisvõimetuse ja madalavõitu häälega olen ma vapsee tõeline naine. Tulgu ainult keegi ütlema, et ei ole. Vaadaku, kas mul on y kromosoom või ei ole ja siis tulgu seletama.

    Vasta
  • 9. nipitiri  |  märts 9, 2007, 1:21 p.l.

    kübaratest…:)
    kes poleks plikana poes proovinud ja nägusid teinud…
    suvel päikesekaitseks isegi kannan…
    oma üliheleda naha tõttu…
    *
    aga “tõeliste” teemasse…
    tuletasin kah üht definitsiooni meelde:
    “daam ei sisene kirikusse kübarata”
    võib ju selle definitsiooniga piirdudagi…
    või on daamiks olemiseks veel tingimusi?
    mhh?

    Vasta
  • 10. noiaelu  |  märts 9, 2007, 1:52 p.l.

    kübarata (elik mistahes peakatteta) ei ole üleüldse kena kirikusse siseneda. sest eks arva juba apostel paulus, et naine katku koguduses pead.

    meie luterlased ei viitsi sest tänapäeval enam muidugi välja teha. aga õigeusu kirikus võid, eriti väiksemates kohtades, paljapäi sisenemise eest papilt pragada ja koguduselt kurje pilke teenida küll.

    nii et kiriku ja kübara definitsioon võiks peegeldada daamikandidaadi vagadust või religiooniteadlikkust. ehkki mõeldud on vist lihtsalt etiketireegloite täitmist.

    tänapäeval kannaks siis sama ja enam mõistetavat sõnumit, et daam ei lähe presidendi vastuvõtule poolpaljalt 🙂

    Vasta
  • 11. Ester  |  märts 9, 2007, 2:04 p.l.

    No üks karmivõitu variant, mis siia haakub on “Korralik Naine”. Või korralik kesiganes…

    Vasta
  • 12. Reg  |  märts 9, 2007, 4:09 p.l.

    See teema võib närvi ajada küll, kui tõesti ei olda eriti naine. Kas peabki? Igaühe oma asi, kas ta tahab sünnitada, olla hooliv, alistuv ja salliv teistsuguste suhtes.

    Vasta
  • 13. Tatsutahime  |  märts 9, 2007, 5:55 p.l.

    Mind häirib väljend “tõeline naine” ka selle pärast, et see viitab nagu oleks ka “ebatõelisi naisi” ehk et osad naised nagu oleks oma sootunnustelt vähem naised ja vähemväärtuslikud ühiskonnaliikmed. Minu arvates ei tohiks sootunnused üldse kuidagi ühiskondlikku toimimist mõjutada.

    Eriti häirib mind see jutt naistepäeval, mis on siiski saanud alguse töötavate naiste nõudmisest saada endale paremaid töötingimusi ning üldiselt naiste soovist olla tunnustatud võrdväärse ühiskonna liikmena (valimisõigus ja nii edasi). Zetkin ja Luxemburg vist keeravad hauas ringi kui keegi naistepäeval räägib “tõelises naisest”… See on nagu 8. märtsi põlastamine, ai, nüüd mul lähevad silmad põlema ja ma hakkan kätega vehkima, sest mulle ei meeldi ühiskond mis taastoodab ebaõiglust.

    Vasta
  • 14. noiaelu  |  märts 9, 2007, 7:19 p.l.

    tatsutahime, ma taaskord mõistan.
    minu silmi ajab seesama täpselt samasuguse tulukese.

    reg, oled sa kindel, et alistuv ja salliv käivad ühte ritta. suuremeelne, sh ka salliv, saab minu meelest olla pigem tugev ja endast lugu pidav.

    Vasta
  • 15. Tõelisest « Meie Maailm  |  märts 10, 2007, 8:19 e.l.

    […] 10th, 2007 by marta Ma tahaks, kuid ma ei saa sellele postile hetkel vastust kirjutada, sest ma kaotasin oma Tõelisele Naisele öösel kihlveo ja lubasin Talle […]

    Vasta
  • 16. triin  |  märts 11, 2007, 5:29 p.l.

    Oh, kui nõus olen ma täna siin kirjutatuga. Ma tavaliselt selliseid kommentaare ei jaga, üritan asju teisest küljest vaadata, aga täna ei saa tõesti jätta takka kiitmata.
    Kõige rohkem ärritab mind seisukoht, et kui sa tahad, et sind võetakse isiksusena, siis kohe lajatatakse, et ah et siis lilli sulle ei tohi tuua ja ust lahti teha??? Millegipärast arvavad mõned mehed, et kui aitavad naisele mantli selga, siis see naine enam isiksus ei ole, vaid on tore nunnuke.
    Ja see, et mees on füüsiliselt tugevam, et tähenda, et naine peab kuidagi tema varjus olema ja end tema läbi teostama. Ega me jahil ei ole. Palju neid töid siis on, mis toorest füüsilist jõudu vajavad? Mul ka mees tassib toidukotte, aga see ei tähenda, et ma ei või temaga poliitika üle vaielda vms.
    Jne. Oh, see on lõputu teema.

    Vasta
  • 17. Lee  |  märts 11, 2007, 8:59 p.l.

    Lugupeetud blogi autor, olen teie mõttekaaslane sellesse postitusse puutuvas küsimuses 🙂

    Väike kommentaar “mehelikumate” ja “naiselikumate” isiksuseomaduste teemal. Tänapäeval arvatakse, et isiksuseomadused on dimensionaalsed, mitte “on-ei ole” võtmes käsitletavad. Ehk siis kõigil on justkui kõiki jooni, lihtsalt mõnda joont vähem ja mõnda rohkem, kusjuures üks ja sama joon (ehkki keegi ei tea, mis see joon täpselt on) võib avalduda eri viisidel. Kuigi minu mälu järgi on leitud näiteks naistel kõrgemat neurotismi, ei ole sellistel üldistustel konkreetsetest inimestest rääkides paraku vähimatki kaalu – need uurimused kirjeldavad tendentsi, mitte inimest, ning sageli hoopis mõõtvahendit ja uurijat 🙂 Tasub vaadata, milliste uurimismeetoditega need tulemused on saadud. Seega ei tasu unustada, et soospetsiifilised iseloomustused on üsna mõttetud, kuivõrd “ühe soo lõikes esineb suuremat variatiivsust kui sugude vahel” – ehk siis mõne mehega olen ma märksa sarnasem kui mõne naisega ja vastupidi, mõni mees on märksa sarnasem mõnele naisele kui oma sookaaslasele. Seega mida siin ikka nii väga naiselikest joontest rääkida 🙂

    Vasta
  • 18. ahaa  |  märts 12, 2007, 10:17 e.l.

    nojah
    seesinatses sissekandes jagan ma autori seisukohta selles, et sellised jooned, mida tema üles loetleb, mulle küll sümpaatsed ei ole.

    aga mu enda ettekujutus tõelisest naisest ja naiselikkusest on hoopis teistsugune. ma ei oska seda ilmselt piisavalt kirjeldada, aga minu jaoks tähendab naiselikkus seda tunnet, mis naisest kiirgab. seda energiat. see sisaldab armastust, headust, valgust, sisemist rahu ja jõudu (ka siis, kui naine on temperamentne), tarkust, loomulikkust, teatud helgust ja optimismi (mitte trummipõrinat, vaid sisemist usku kõigesse heasse) ….. aga need kokku siin on lihtsalt sõnad. ilmselt saab sellest ehk aru, kui silmad kinni panna ja tajuda püüda, misasja ma nüüd ikkagi öelda tahtsin :).

    kui ma peaks näiteid tooma… /mõtleb/… no avalikkusele tuntuist ilmselt ntx helle meri on sedamoodi – kusjuures ta käib kalal ja sõuab tormiga merel ise paati jne.

    Vasta
  • 19. noiaelu  |  märts 12, 2007, 12:33 p.l.

    ahaa,
    aga, kas nende eelloetletud omaduste hulgas on tegelikult midagi, millega ei saaks iseloomustada meest? ehk mis neis on spetsiifiliselt naiselikku?

    Vasta
  • 20. ahaa  |  märts 12, 2007, 1:10 p.l.

    see tunne, mis minu jaoks tõelisest mehest kiirgab, on küll teine. sõnades ma seda kirjeldada ei oska (kui püüaks, saaks kindlasti kusagil millelegi kuidagi vastu vaielda, kuid selle õhutamine ei ole minu eesmärk).

    Vasta
  • 21. ahaa  |  märts 12, 2007, 1:11 p.l.

    (huvitva, kirjutasin kommi, kuid see ei salvestunud, eks üritan uuesti)

    see tunne, mis minu jaoks tõelisest mehest kiirgab, on minu jaoks teistsugune. sõnades ma seda väljendada ei oska (ja isegi, kui üritaks, siis kindlasti oleks võimalik seal kuidagi millelegi vastu vaielda, kuid seda õhutada ma ei soovi 🙂

    Vasta
  • 22. ahaa  |  märts 12, 2007, 1:12 p.l.

    päh, nüüd salvestusid mõlemad 😀

    Vasta
  • 23. noiaelu  |  märts 12, 2007, 1:51 p.l.

    tjah,
    ma jään vist siiski enda juurde, et selliseid essentsiaalseid soospetsiifilis jooni ei ole tegelikult olemas.

    (ehk siis, mida leegi ütles).

    küll on arvamusi (hoiakuid) teemal, milline keegi on/peaks olema.

    neist mõnd sai siis eelpool natuke dekonstrueeritud 🙂

    Vasta
  • 24. Ramloff  |  märts 12, 2007, 2:09 p.l.

    Oh, kust küll leida sellist meest, kes oleks selliste ahaa kirjeldatud tõelise naise omadustega. 😛

    Vasta
  • 25. ahaa  |  märts 12, 2007, 2:20 p.l.

    päh, ramloff, va suli, ma ei taha mehelikku naist, mulle teatavasti meeldivad mehelikud mehed ja naiselikud naised 🙂

    Vasta
  • 26. Punane Hanrahan  |  märts 12, 2007, 3:01 p.l.

    Mulle meeldivad ka naiselikud mehed ja mehelikud naised väga:)

    Vasta
  • 27. Ramloff  |  märts 12, 2007, 3:55 p.l.

    Egas ma ahaa, siis sinu pärast seda ei ütelnud. Ma olen praegu ikka suure dilemma ees, sest on mu elus häid sõpru, kellega on tugev hingelähedus … aga oh häda, need kõik naised, kes mulle füüsiliselt kohe mitte ei istu.

    Seega ma siis otsingi meest, kes oleks sihukese tõelise naise sisuga, nagu need sõbrad 😉

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

märts 2007
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

%d bloggers like this: