Lääs on halb ja Ida on hea

märts 14, 2007 at 8:41 e.l. 12 kommentaari

Olen nõus, et meie läänemaises kultuuris on nii mõndagi halba. 

Olen nõus sellegagi, et idamaisest kultuuriruumist on pärit palju head. 

Aga alati, kui ma kohtan teravaid vastandusi stiilis rikutud lääne inimene ja head, targad, õnnelikud idamaalased, poeb mulle pähe üks küsimus. 

Kui seal idas on kõik koguaeg nii hästi, õnn, tarkus ja rahulolu eluga pilvini, kuidas saab siis olla just sealt on tõusnud ridamisi väga veriseid diktaatoreid Pol Pothist alates ning Mao ja Kim il Sungiga lõpetades? 

Või miks on nii mõneski õnnelikus idamaa riigis ikka võimalikud näiteks poliitvangid ja see kuidas neid pehmelt öeldes võikalt koheldakse?

Advertisements

Entry filed under: mõte kiusab.

Õnne ei ole olemas? Kommenteerijad, andke andeks

12 kommentaari Add your own

  • 1. Ramloff  |  märts 14, 2007, 9:46 e.l.

    Ida koledustest rääkidest tahaks rohkem rõhutada jaapani teise maailmasõjaaegset režiimi, sest see on minu arvates kõige ehedamalt idamaine koledus.

    Jah, kindlasti võib minu sõnavõttudest jääda mulje, et hea ida ja halb lääs. Ma ise küll tahaks pigem parandada neid termineid, ma ikka pean silmas mingeid mentaalsustüüpe ning kui veel edasi minna siis tegelikult õigem oleks mul üldse hakata kasutama termineid liha ja vaim, sest mu vaated liha ja vaimu vahekorrale kipuvad ikka ja jälle lähenema mitte ainult idamaale, vaid suisa neoplatonismile.

    Üldiselt ei ole häid termineid, millega anda edasi seda, mida ma mõtlen. Ma ei vaimustu idast geograafilises mõttes üldse eriti, nagu ma ei tee maha ka läänt geograafilises mõttes.
    Tihti kui räägin ida ja lääs, siis ma üldse unustan mitteusklikud ära ning seda tuleb lugeda vastanduseks budism-hinduism-taoism-jainism kui ida ning kristlus-islam-judaism kui lääs.

    Ja mis veel oluline ja miks ma kogu aeg seda ida ülistan, ida all mõtlen tihti seda väljaütlemata mentaalsust, mis on introvertne, sisekaemuslik, naiselik, passiivne, staatiline.
    Lääne all aga mentaalsust, mis on esktrovertne, tegutsemisele orienteeritud, aktiivne ja laienev.

    Kuna ise olen üsna äärmuslik introvert, siis on see ida eelistamine lihtsalt endale sobiva mentaalsuse eelistamine, mitte geograafilise piirkonna eelistamine.
    Ja loomulikult on ka mulle omane kõigile inimestele omane pahe: ma tahaks ka et selliseid nagu mina oleks võimalikult palju, ehk siis ma tahaks et kogu maailmakultuur oleks palju sisekaemuslikum, mõtisklevam, introvertsem ja rahulikum 🙂
    Ongi kogu lugu.

    Vasta
  • 2. Muidumeez  |  märts 14, 2007, 9:48 e.l.

    No aga sellised absoluutvõrdlusväited a la “seal on hea ja seal halb” ei vasta üldjuhul kunagi absoluutsele tõele. No näiteks kas väide “välismaa mees on parem kui eestimaine” vastab alati tõele?

    Vasta
  • 3. noiaelu  |  märts 14, 2007, 12:27 p.l.

    mnjah, ramloff, eks ma saa sinu pontist iseenesest aru.

    samas, neoplatonismi võiks võibolla siiski pigem just üheks lääne asjaks pidada 🙂

    ja kolmadast küljest, seesama introvertsus ja passiivsus pluss suur võimudistants ilmselt on üks asi, mis neid diktaatoreid sündida laseb. niisiis ei pruugi seegi alati absoluutselt hea olla.

    Vasta
  • 4. a-muri  |  märts 14, 2007, 1:41 p.l.

    On veel üks asi, mis (väidetavalt) ida kultuuridele omane on – see on kollektivism lääne individualismile vastukaaluks. Vaimse arengu hierarhilisele kulule vastab inimühiskonna hierarhiline struktuur, kus vanemad valitsevad nooremaid, kus enamasti auastmelt ülem on ka vanuselt vanem ning kus näiteks organisatsioonid on samuti kõrgetena üles ehitatud. Pikad suhteahelad viivad võimu valitsetavatest kaugele ning loovad selle ümber pea püha, jumaliku aupaiste. Võimu õigus valitseda ei kuulu erilisele vaidlustamisele ning üksikisiku(te) hukk aja lõppematus kulus on paratamatus, mis aitab kõigil täiustuda. Hing saab uuele ringile minna.

    Vasta
  • 5. notsu  |  märts 14, 2007, 3:25 p.l.

    Uhhh… tegelikult on Ida ju kah iseendast nii erinev. Isegi seesama budism on Indias ja Hiinas erinev.

    Kõigi oma pealiskaudsete teadmiste põhjal tundub mulle, et Indias kaldutakse hinge ihuga võrreldes tähtsamaks pidama kui nt Hiinas, kus neil kahel nii teravat vahet ei tehtagi.

    See oli nüüd traditsioonilise Hiina ja India kohta, maoismi ja sellele järgnenut arvesse võtmata. Sellest, mismoodi tänapäeva hiinlane hinge ja ihu vahekorda suhtub, ei tea ma kohe üldse midagi.

    Vasta
  • 6. Ramloff  |  märts 14, 2007, 4:01 p.l.

    Niipalju kui ma oma lühikese hiina reisi ajal nägin ja aru sain, valitseb paljude hiinlaste peas täpselt vastupidine mudel: lääs hea ida halb. Isegi koolides on ida spordialad asendatud lääne omadega, Pekingi ooper (see hiina oma) kiratseb ja lääne ooper on täis. Valitseb hästi suur ameerikavaimustus jne.

    Ehk siis jälle see tõestab, et seal, kus pole meid on parem! 😉

    Vasta
  • 7. notsu  |  märts 14, 2007, 4:15 p.l.

    Äkki oleks mõnus niiviisi, kui seesmiselt, iseendale rakendada ida filosoofiat ja välispidiselt elik ühiskonnale lääne liberalismi? Ehk siis – riik ei ahista inimest ja inimene ei ahista ennast.

    Vasta
  • 8. Siiri  |  märts 14, 2007, 4:53 p.l.

    Mulle jäi ida ja lääne uskude erinevus silma, kui veel Eestis olles käisin budistlike nunnade esinemist vaatamas. Ma ei mäleta enam, olid nad Tiibetist? Peeter Vähi igatahes kutsus nad Eestisse.
    Esinemine oli ilus ja värviline (kollane-punane-oranž), rõõmus ja samal ajal meditatiivne.
    Siis mõtlesingi, et miks usk läänes on pime ja tume ja sünge ja hirmu all (mustad mungarüüd ja kui ei tee nii, nagu Jumal tahab, saad karistada), aga idas on õnnelik usk. Idamaalaste usku suhtumine meeldib mulle rohkem 🙂
    Ma tean uskudest väga vähe ja seega mõjub esimesena väline.
    New Yorgis elades on minus tekkinud arusaam, et idas pole inimesel sellist väärtust, nagu läänes. Sest seal on neid palju. Et indialastel peab peres olema vähemalt 7 last-üks igale Jumalale (neid on 6) + üks loomulikuks kaoks ehk siis – äkki tuleb tiiger või elevant ja viib lapse ära. Seda rääkis mu mehele üks tuttav hindu, kes abiellus siin Indiast võetud naisega, keda ta nägi esimest korda oma pulmas. Mu mees küsis ta käest nende kommete kohta. Nüüdseks on nad kuue aastaga viis last juba saanud.
    Läänes on inimesi vähe, võibolla siis looduslik valik ei aja inimesi nii julmadele tegudele. No ja vähema hulga inimeste harimine on ka lihtsam. Minu jaoks tähendab vägivald harimatust.
    Äkki Hiinas on sellepärast ameerika(ja lääne)vaimustus, et ameeriklased maksavad neile raha 🙂 Kõik kaup tuleb Ameerikasse ju Hiinast.

    Vasta
  • 9. Siiri  |  märts 14, 2007, 5:26 p.l.

    WordPress ütles mulle sorry, kui tahtsin oma kommentaari lõpuks sisestada. Ja et proovi refreshida, äkki saad sellele lehele tagasi ja äkki isegi kommentaar on alles. Aga tundub, et pole seda kommentaari. Ma siis kirjutan uuesti, loodetavasti enne kirjutatud kommentaar ei uju kuskilt salaja välja 🙂 Sest ma sugugi ei arva, et selle blogi lugejatele asju kaks korda peaks rääkima 🙂
    Mina mõtlesin ida ja lääne uskude erinevuse peale esimest korda sügavamalt siis, kui veel Eestis elades käisin vaatamas budistlike nunnade esinemist. Peeter Vähi kutsus nad Eestisse. Nende esinemine oli nii rõõmus ja värviline (punane-kollane-oranž) ja samas meditatiivne. Laul, tants ja palved.
    Koju minnes mõtlesin, et miks lääne usk on sünge, must ja hirmu all (kui ei käitu Jumalale meelepäraselt, saad karistada).
    Samas, võitluskunstid on tulnud ju ka idast. Ja seotud nende usuga? Võitlemine aga tähendab kellegi alistamist, allasurumist? Üks ju võidab.
    Ma ei tea uskudest väga palju, sellepärast jääb kõigepealt silma väline. Aga budismist olen saanud oma elu elamiseks väga häid mõtteid (ole ise hea, siis levib headus su ümber). Ristiusus on justkui ainult käsud. Ilmselt on minust siiski liiga meelevaldne idamaised usud kokku segada – võimalik et võitlemine käib ainult teatud usuliikide juurde. Vabandan oma liigse pealiskaudsuse pärast 🙂
    New Yorgis elades on hakanud mulle tunduma, et idas pole üksikul inimesel sellist väärtust, nagu läänes. Sest neid on palju.
    Minu mehel oli hindust tuttav, kes abiellus siin New Yorgis Indiast toodud naisega ja naist nägi ta oma pulmas esimest korda. Nad peavad sünnitama 7 last (üks igale jumalale, jumalaid on neil 6 + üks loomulikuks kaoks, sest Indias lapsi ikka kaob elevantide ja tiigrite ja madude lähedale sattudes). Mu mees küsis selle hindu käest kommete kohta ja nii talle siis räägiti. Nüüdseks on see paar saanud kuue aastaga viis last.
    Kui inimesi on väga palju, siis nende põhjalik harimine ilmselt on keeruline. Õpetajate juurdekasv ei ole nii kiire, kui uute inimeste juurdekasv. Ja minu meelest on vägivald põhjustatud harimatusest.
    Aga hiinlastel on äkki sellest ameerikavaimustus, et Ameerikast tuleb neile raha 🙂 Kogu kaup Ameerikasse tuleb ju Hiinast.
    Aga see inimühiskonna hierharhiline struktuur on asi, mida mu Jaapanisse mehele läinud sõbranna omaks võtta ei suuda. Isegi ta jaapanlasest mees ei suuda pärast seda, kui Euroopas õppimas ja tööl oli 🙂
    Notsu ütleb väga ilusasti lühidalt selle ära, mida minagi mõtlen 🙂

    Vasta
  • 10. Siiri  |  märts 14, 2007, 5:30 p.l.

    Nonii, tuligi mu esimene kommentaar ka voodi alt välja.
    Luban selle lahkelt ära kustutada 🙂

    Vasta
  • 11. notsu  |  märts 14, 2007, 5:55 p.l.

    Tegelikult olen ma ise küll väga lõbusaid katoliku nunnasid kohanud… need Euroopa munga- ja nunnarüü kahvatud toonid tulid eelkõige sellest, et mungad-nunnad ei tegeleks raiskamisega, niisiis võeti kas värvimata riie või odavat värvi riie. Eredad värvid olid ju teadupoolest kallid.

    Vahepeal tuli seegi meelde, et hingeelu poolest võiks endale rakendada ka epikuurlust või siis kristlikku “lilleke väljal, kes ei tee tööd jne” filosoofiat, saaks kah õnnelik olla. Nii et kõige õnnelikum võiks olla liberaalne ühiskond, kus elavad filosoofidest inimesed.

    Vasta
  • 12. ahaa  |  märts 16, 2007, 12:02 p.l.

    mingit üleüldist ha universaalset “head” ja “halba” on üsna raske leida. (no on, aga see on omaette teema). sestap ei ole ükski asi puhtalt üheselt hea v halb. ja üldse…. maailma jagamine heaks ja halvaks on minu meelest just see algne suurim patt, mida eeva ja aadam tegid 😉

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

märts 2007
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

%d bloggers like this: