Kuradi punased, …3. osa. Kõrvaltegelastega

märts 21, 2007 at 11:42 e.l. 4 kommentaari

(algus üleeelmises postis) 

Need algasid enamasti, ma ei mäletagi enam, kas ametlikult Vremja raames või kohe pärast seda ning otsa pidi tulema õhtune mängufilm.

Paraku, kui papi oma pudedad plastiklõuad lahti tegi ja esimese “tovarišššššššštšiii” ära susistas, oli teada, et ta enne kaht tundi ei lõpeta ja film jääb samapalju hiljemaks.  

Ema ja vanema, kes filmi ootasid, hakkasid siis ikka kiruma ja jõudsid Brenku juurest kuidagi niisama kuradi kommudeni ja siis läks isa kallal näksimiseks, et sa ka suur punane ju.

Ja siis läks teinekord ikka põhjalikuks tüliks.

Mina jalutasin esiku seinast suure toa seinani ning mängisin, et kummalgi seinal on riiulid nõudega ja mina tassin neid ühest kohast teise. Nähtamatutele nõudele keskendumine  aitas mul suurte laksimist mitte kuulda. Ajapikku õppisin seda mängu alustama juba siis, kui Brenku ekraanile ilmus. 

*

Ja nagu ikka on igal viisakal lool lisaks pealiinile ka kõrvaltegelased.  

Näiteks onu Leo. Mu vanaonu poeg, kes õppis Pallases, kuid sai olude muutudes oma kunstiannet rakendada vaid Tartu mnt torniga maja stukk-vidinaid tehes. Leo isa, emapoolse vanaema vend, õppis Venemaal sõjakoolis ja lõpetas vist Koltšaki armees (täpselt ei tea keegi).

Leo venelannast ema ei pidanud ülejäänud suguselts kohaseks last kasvatama. Nihverdasidki lapse kuidagi endale. Mina mäletan Leod rääkimas, et võiks tulla üks pomm, mis venelased muu rahva seast välja nopib ja ära hävitab. 

Või siis onu Volli. Vanaema õemees, kellest sosistatakse, tal olnud Jõelähtme kandi küüditamistega üsna palju pistmist. Kapipõhjas paras ports kuldhambaid ja ehteid oli seal majas küll. Ega ma tea, kas need saadi tädi Emmilt, kes noorena Peterburis lastebonne oli ning hiljem Volli sokutusel vanadekodus lõpetas, või saadi need mingil muul viisil.   

Ja oli veel onu Edgar, kes sisuliselt poisikesena Saksamaale tööpataljoni ning hiljem Brasiiliasse sattus.

Ning tädi Grete, kes sõja puhkedes mingil laeval reisisaatjana töötas. Tema sattus Kanadasse. Hakkas sealt üsna pea Tallinna jäänud õel külas käima ja jäi mulle meelde natuke naljaka välis-eesti tantena, kes kõrges vanuses kõrgeid kontsi kandis, seetõttu vahel jalaluid murdis, haiglasse sattus ja sealjuures, meie meedikute peale lakkamatult pahandades, Kanada arstiabist lahedaid lugusid rääkis. Näiteks kuidas ta olla kunagi grisli kätte jäänud ja siis tükkidest kokku õmmeldud.

 (täitsa lõpp)

Advertisements

Entry filed under: elu (pole vajagi osta).

Kuradi punased, …2. osa Tänapäeval on igal korralikul inimesel blogi

4 kommentaari Add your own

  • 1. nipitiri  |  märts 21, 2007, 12:12 p.l.

    rohkem kui B kõned
    on mulle miskipärast meelde jäänud
    kuidas see parteiladvik
    järjepannu surema kippus…
    ja hommikuti raadiost kõhedusttekitavalt sünget muusikat tuli…

    *

    irvhambad muudkui arvutasid,
    kas saab poliitbüroo summamummaarum 1000 aastat täis või mitte…
    vist ei saanud?

    Vasta
  • 2. noiaelu  |  märts 21, 2007, 1:06 p.l.

    seda suremist mäletan ma ka.

    ma ei tea, kuidas teised, aga õpetajad, sh mu ema, pidid kõiki neid matusied veel kollektiivselt koolis vahtima.

    millega seoses üks ema kolleeg süüdimatult megakilluga hakkama sai.

    nimelt, kui brenku ja andropov üksteise otsa ära surnud olid ja parajasti andropovit maeti, ütles ta siiralt ja südametäiega: “kurat, järgmisel aastal ma seda tsirkust enam kooli vaatama ei tule.”

    kõige tragikoomilisem asja juures on, et järgmisel aastal ju tõepoolest uued riiklikud matused tulid.

    Vasta
  • 3. Tatsutahime  |  märts 21, 2007, 1:12 p.l.

    Ja kui Gorbatšov oma kohale sai, siis ma olin isiklikult solvunud, et mu õde sai kogu aeg koolist vabu päevi kui riigijuht jälle suri, aga minul polnud enam lootustki (kooli läksin 1986).

    Vasta
  • 4. otsija  |  märts 21, 2007, 9:53 p.l.

    Muhe lugemine.
    Huvitav, et just täna kuulsin ka mina ühe loo… mõisapõletajast Jürist, mu ema vanaisast, kelle talu taheti mõisapõletamise eest omakorda maha põletada ja kelle eest siis pool küla sakste ees põlvitamas käis, sest talu asus keset tihedat küla, selle põlemapanek oleks põletanud maha terve külatäie elamisi. Jäeti siis maja alles, aga tuldi lõhuti kogu mööbel seest pilbasteks. Et siis pold need saksad ka punastest paremad midagi. Kättemaks on magus nii- ja teistpidi, ole sa punane, valge vai roheline. 😛

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

märts 2007
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

%d bloggers like this: