Hea asi on sündinud

Nõndaks, viimased päevad on minu elust suuresti endale võtnud see asi siin.

Mine ja vaata ka.

Ja hoia mulle pöialt, et see hea asi hästi läheks.

Hoia meile kõigile pöialt, eks.

Ei näpi kella!

Mul isiklikult on jumalast kama, kas mõni prantsuse kukk hakkab praegu kuldmune munema või hobune hõbevirtsa kusema, aga mulle see kella kruttimine ei meeldi.

Eriti ei meeldi kevadeti. Mu organism on just-just hakanud talveunest ärkama. Hommikuti tõusmine ei olegi enam püsti piin, täitsa iseseisvalt saab silmad seitsme paiku lahti. Ja siis nad käsevad mul kella näppida ja kogu elu on jälle segi.

Mitu nädalat kohanemist, unisust, keskendumisraskusi. Peaaegu töövõimetust.

Huvitav, kas teisi minusuguseid on veel? Äkki me peaks tegema mingi kella keeramise all kannatajate esindusühingu ja nõudma moraalse ja füüsilise kahju eest hüvitust?

OK. Nali naljaks. Ma saan aru küll, et ega me kellakruttimisest pääse miskil moel. Aga need, kes selle välja mõtlesid, tahaks küll saata kuhugi…. kaugele. Tea, kas vanakuradi vanaema võtaks nad vastu?