Mitu korda mind oleks tapetud?

märts 29, 2007 at 10:56 e.l. 15 kommentaari

Olles viimastel päevadel taas kuulnud kiidulaule olelusvõitlusele, tõdemusi, et tugevam peab ellu jääma ja nõrgem ära surema, ning et tõupuhastus teeb head, jäin mõtlema, kui mitu korda peaksin mina nende reeglite järgi tapetud olema. 

Esimest korda siis, kui ma, kärsitu tohman, maailma kaks kuud ettenähtust varem uudistama tulin. Nad ei oleks pidanud mind vatijopesse sooja panema, vaid võtma ja vastu seina laiaks lööma.  

Teist korda, kui ma esimestel elukuudel luupõletiku suutsin hankida, täpsemalt see suudeti mulle mitte just väga puhaste süstaldega tekitada. Mõistlik oleks ju olnud kuulata arste, kes ütlesid, et sellest lapsest elulooma ei saa, mitte seda üht, kes lubas, et saab. 

Ja kolmandat korda, kui selgus, et ma olen üsna lühinägelik, sest nagu ütles kord üks tubli inimene: “Vanasti astusid lühinägelikud jobud kuristikku, nüüd kaitseb neid kuradi meditsiin. Mõttetu.” 

Mõistuse – ja tõuparanduse vastaselt olen ma elus, maksan maksud, millega mu riik ehk midagi mõistlikku teeb, teen tööd, mis ehk mõnele oluline, püüan hoida inimesi, kes mu lähedal, pean oma lollakat blogi, mida mõnele meeldib lugeda ja olen enesega kõige selle pärast rahul ka veel.  

 Jah, ma olen vist väga häbematu. 

Andestust.

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv.

Kuidas saada allilmaliidriks Kevadpimedus

15 kommentaari Add your own

  • 1. Mari  |  märts 29, 2007, 11:18 e.l.

    Kohe kindlasti on maailmal Sinu siinolemisega vedanud. Ja-ma olen seda küll juba ütelnud, aga see on üks hää õhuga teemaja. Ilusat kevadet!

    Vasta
  • 2. nipitiri  |  märts 29, 2007, 12:57 p.l.

    Kati…:)
    tonteab seda kuristikku astumise värki
    kõigi meelte abil õpetamise meetodi pooldajad
    ehmatasid mind kord küsimusega
    kummast pigemini loobuksite
    nägemisest või kuulmisest
    selgus
    et kuulmise abil olevat pimedat lihtsam headust ära tundma panna
    kui nägemise abil kurti
    (kindlasti on erandeid)
    *
    aga õigus on Väikese Printsi rebasel
    sellel
    kes rääkis südamega nägemisest
    *
    hea, et Sa olemas oled…:)

    Vasta
  • 3. Punane Hanrahan  |  märts 29, 2007, 1:57 p.l.

    Muide, moodsad bioloogid väidavad, et olelusvõitlus (üldse otsitakse sellegi asemele kohasemat sõna) avaldub alles pikemate ajalooperioodide lõikes, konkreetsete isenditega on täpselt nii, kuidas jumal parasjagu juhatab.

    Ehk siis: ennevanasti juhtus korduvalt, et korraliku nägemisega isend koperdas kogemata kombel kuristikku (noh ütleme, nikastas kuristiku serval jalga) ja lühinägelik trampis sellest midagi märkamata tuimalt mööda. Kuidas ka loomariigis ei saa ilmtingimata järglasi sugugi see, kes selleks füüisliste eeludste poolest parim oleks ning kuidas isegi karja juhiks ei pruugi saada sugugi mitte karja tugevaim või isegi targim isend, on ka juba vanad tõed tegelikult.

    Ehk siis: igasugune sotsiaaldarvinism ei põhine ammugi enam ausal bioloogial ega isegi mitte tegelikul darvinismil, vaid mõlema tugevasti moonutatud ja vulgariseeritud kujul.

    Vasta
  • 4. ahaa  |  märts 29, 2007, 2:14 p.l.

    aga muidu ökoloogiline chilishokolaad sobib tee kõrvale väga hästi!

    teemaja tänulik külaline
    ahaa

    🙂

    Vasta
  • 5. notsu  |  märts 29, 2007, 2:15 p.l.

    Kaasaegsed darvinistid arvavad muide, et looduslik valik ei selekteeri üldse tingimata kasulikke omadusi sisse ja kõiki kahjulikke omadusi välja; välja selekteeruvad VÄGA kahjulikud omadused, ja needki muidugi mitte kohe. Üks nende näide on see, et naiste ja inimimikute proportsioonide suhe on selline, et enamasti tekivad sünnitusel ikka vigastused, mis halvemal juhul lõppevad lapse või ema surmaga, aga kuna alati on küllalt palju naisi ja lapsi ebapraktilisetest mõõtudest hoolimata ellu jäänud, siis pole lootagi, et naiste vaagen kuidagi parajamaks evolveeruks.
    Teine asi on see, et primaadid on evolveerunud just võimalikult väikese spetsialiseerumise suunas, mis paratamatult tähendab populatsiooni suurt füüsilist kirevust. Üks väikese spetsialiseerumise juurde kuuluv omadus on individuaalne mälu, mis võimaldab isendil ümber õppida ning seab ta vähemasse sõltuvusse “liigimälust”, seega ka keskkonnast. Mis tähendab, et omadused, mis individuaalse mälu elik õppimisvõime puudumisel osutuksid kahjulikuks, ei pruugi seda enam olla. Nt seesama sünnitusprobleemi osatakse tänapäeval kasvõi keisrilõikega vähendada.

    Vasta
  • 6. Ramloff  |  märts 29, 2007, 5:49 p.l.

    Ma lugesin neid kommentaare seal, nii neid, mis 8 mai blogis kui neid, mis Delfis ning mõtlesin, et ehk saavad osad lihtsalt netis sõimamisest adrenaliinitulva? Või äkki ongi neis mingi pinge ja viha, mida nad siis esimese ettejuhtuva teema alla hakkavad välja elama ning see sotsiaaldarvinism on väga mugav teema, mille all oma siseviha kellegi peal välja elada.
    Enamasti räägitakse neid sõnu üsna mõtlematult, selliste trafaretlausetena, ollakse neid kusagilt kuulnud ja leidnud, et on hea võimalus “ära panna”

    Ma kaldun arvama, et sotsiaaldarvinistlikku juttu suust välja ajavatest inimestest on tegudes sotsiaaldarvinistid siiski vähemus. Või olen ma ehk liiga sinisilmne?

    Vasta
  • 7. notsu  |  märts 29, 2007, 6:43 p.l.

    Kui närve tahta säästa, siis on Delfit parem mitte näppidagi. Sama käib ajalehtede kommentaariumide kohta.
    Aga 8. mai blogis kurvastas mind ka kergekäeline natsiks sõimamine… sedasorti stiil on kindlasti üks põhjuseid, miks mina, kui ma ütlen, et ma olen vasakpoolne, pean tõestama hakkama, et ma pole kaamel.

    Vasta
  • 8. ahaa  |  märts 30, 2007, 9:03 e.l.

    tegelt on palju parem, kui sisevihaga tegelased saavad oma viha kusagil kommentaariumis maandada. ausalt arvan nii. palju hullem oleks, kui nad seda kellegi/millegi peal reaalselt välja hakkaks elama. iseasi, et vahel on selline käitumine sisemist viha veelgi õhutav.

    aga armas nõiamoor, teatud häbematuse elemente esineb ses asjas tõesti… näiteks see, et nii ilusa ilmaga peaks kas üksi, kallima või sõpradega luusima mööda metsa või mere äärt või jooma kamina ees teed või veini või pidama õues piknikku või lugema liblikaid või otsima kevadet kusagilt mujalt… aga mitte koledatest asjadest kirjutama 😛

    🙂

    Vasta
  • 9. Kati  |  märts 30, 2007, 10:20 e.l.

    tegelikult, ärgem tehkem siia päris 8. mai eri, sest ma ei taha SIIA poliitblogi. see las olla oma kohas. 🙂

    ehkki siinne sissekanne osalt seal öeldust impulsi sai, peaks ta siin olema pigem lihtsalt üks mõte, mitte sealse arutelu jätk.

    Vasta
  • 10. a-muri  |  märts 30, 2007, 1:49 p.l.

    Sinusuguseid on rohkem, meis on väga palju ühist. Eks meiesuguseid tapetigi, Spartas näiteks visati nõrgad vastsündinud kuristikku, et nende üleskasvatamisega mitte ühiskonda koormata.

    Samas tänases ühiskonnas on igati arusaadav ja aktsepteeritav, et nõrgad isendid kõbitakse üles ja neist saavad tublid maksumaksjad. Seevastu paljud sünnist saati härjakaelaga isendid leiavad enneaegu otsa või teevad endale iseenda või mõne teise omastaolise rumalusest häda, miska neid tuleb putitada, potitada ja lutitada edaspidise elu lõpuni.

    Mis puutub kommentaariumidesse, siis enamikus on seal kirjas selline pask, mida oma nime all ja avalikult ütelda ei julgeta. Anonüümne klähvard on arg.

    Vasta
  • 11. notsu  |  märts 30, 2007, 6:16 p.l.

    Praeguses ühiskonnas on jah ellujäämiseks hoopis teisi omadusi vaja kui ürgajal… või isegi keskajal. NÄiteks oletan, et vasaku ajupoolkera tähtsus on parema omaga võrreldes sestsaadik suurenenud ja seetõttu on eelisseisundis need, kelle vasak hemisfäär paremini funkab.

    Vasta
  • 12. otsija  |  aprill 2, 2007, 9:53 e.l.

    Vihkamist on inimestes palju. Ja väga erinevate tunnuste põhjal liigitatakse inimesi kõntsaks, kel pole üldse eluõigust. Mina madistan ühe inimesega, kes võidab, et kõik teisest rahvusest inimesed, kes Eestis elavad on kõnts ja üldse kõik inimesed, kel pole kodumaad või kellel on erinevast rahvusest vanemad, on kõnts ja saast ja tuleks ära uputada ja… ja et homod pidid ka saast olema, aga mitte nii suur saast kui segaverelised ja… Ma ausõna ei uskunud seniajani, et selliseid inimesi, kes täiesti tõsimeeli niimoodi mõtlevadki, on üldse olemas. Mõtlesin, et need on ikka mingid provokaatorid, kes tegelikkuses siiski nii ei mõtle. Selgus, et… üllatus-üllatus, sedasi võib mõelda täiesti tavaline… pereema.

    Vasta
  • 13. otsija  |  aprill 2, 2007, 9:56 e.l.

    ahjaa, ma vastasin talle, et ta võiks siis mind kohe merre uputama tulla, sest minu suguvõsas leidub terve vägi rootslasi näiteks. Ja mu lapsed peaks ta üldse maha laskma, sest mu mehe poolt voolab nendes lätlaste ja poolakate verd ka.
    Huvitav, ma ei taiband küsida, kuidas enneaegsete laste ning haigete ja puuetega inimestega on, äkki peaks need ka metsa surema viima, mis nad kulutavad ilmaaegu maksumaksjate raha…
    Masendav tegelikult. Aga ma arvan, et selline vihkamine sööb ainult vihkajat ennast, nii et tegelikult väärivad nad pigem kaastunnet.

    Vasta
  • 14. Ingrid  |  aprill 3, 2007, 12:36 p.l.

    Otsija

    Olen pannud kordi rohkem kui üks kord tähele, et inimesed ei häbene endis saksa, rootsi, norra, ka soome ja mis iganes verd, (see on nii peen!),aga katsu sa neile meelde tuletada, et ehk on tilgake ka vene verd!
    Isegi saksaaegsed perekonnanimed tuuakse lagedale ja räägitakse nende nimede eestistamise lugu.
    Aga katsu sa vene nime või vene verega siin pisukesel Eestimaal kõva mees olla…
    Minu vanaema oli Narva eestlane. Selline pisike, jutukas ja suur kassisõber. Abiellus mehega, kellel nimeks Stepan Kuzmin. Kodune keel oli neil eesti keel, aga lapsed said samuti vene nimed. Jo oli Narvas nii sobilikum.
    Oli aeg, sügav nõukogude aeg, kus see nimi oli kui märk meie pere küljes: see vene nimega tüdruk, öeldi minu kohta.
    See nüüd polnud küll Kati teemaga seonduv, aga et sa selle teema üles võtsid…

    Vasta
  • 15. otsija  |  aprill 3, 2007, 4:27 p.l.

    Seostub vist küll natuke selle teemaga. Sest see, et ellu peavad jääma ainult minu-sugused ning kes on teistsugused, on värdjad ja kõngegu, on ikka igatepidi seotud enese ülemaks pidamise ja teiste põlgamisega.
    Huvitav, kas need olelusvõitluse pooldajad ja nõrgemate elimineerida tahtjad siis ka sedasama juttu ajavad, kui nad ise vanad ja väetid ning teiste aidata on?

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

märts 2007
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

%d bloggers like this: