Kevadpimedus

märts 30, 2007 at 10:01 e.l. 1 kommentaar

Vahel on vaja olla oma linnas natuke võõras. Poolturist.

Kõndida Schnelli tiigi ääres ja mitte mõelda, vaid registreerida. Oksamustrit veel. Väikest värvulist vurinal maast tõusmas. Vareseid häälekalt teada andmas, et seal on nende kodu. Toompea maju pea kohal õhtupäikest kompimas. Koera kevadelõhna nuusutamas. Lindi peale püütud onu alt jaamast hõikamas: “Rong väljub kolmandalt teelt.”

Või istuda raekoja kivipingile, kus veel ei ole rahvast. Ja vaadata sinna, kus vaekoda ei ole. Kuidas nad astuvad. Heledad, tumedad, sekka värvilisemad. Inimlinnasipelgad. Üks punase jopega seisab ja pildistab. Raekoda. Võib olla mind ka.

 Siis tuleb kevadpimedus. Erinevalt külmast, nurgelisest ja torkivast sügispimedast on ta soe ja pehme. Ja kõikehõlmav. Ma tean, et olen teda igatsenud. Terve see talv.

Advertisements

Entry filed under: elu (pole vajagi osta).

Mitu korda mind oleks tapetud? Minu Vikkar ka

1 kommentaar Add your own

  • 1. notsu  |  märts 30, 2007, 10:44 e.l.

    Ilus postitus… lugesin just Viivi Luige koolimaja varemete raamatut, vaimustusin sellest ja nüüd tuli siit kohe väga sarnase tundega nupp.

    Vasta

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

märts 2007
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

%d bloggers like this: