Kevadpimedus

märts 30, 2007 at 10:01 e.l. 1 kommentaar

Vahel on vaja olla oma linnas natuke võõras. Poolturist.

Kõndida Schnelli tiigi ääres ja mitte mõelda, vaid registreerida. Oksamustrit veel. Väikest värvulist vurinal maast tõusmas. Vareseid häälekalt teada andmas, et seal on nende kodu. Toompea maju pea kohal õhtupäikest kompimas. Koera kevadelõhna nuusutamas. Lindi peale püütud onu alt jaamast hõikamas: “Rong väljub kolmandalt teelt.”

Või istuda raekoja kivipingile, kus veel ei ole rahvast. Ja vaadata sinna, kus vaekoda ei ole. Kuidas nad astuvad. Heledad, tumedad, sekka värvilisemad. Inimlinnasipelgad. Üks punase jopega seisab ja pildistab. Raekoda. Võib olla mind ka.

 Siis tuleb kevadpimedus. Erinevalt külmast, nurgelisest ja torkivast sügispimedast on ta soe ja pehme. Ja kõikehõlmav. Ma tean, et olen teda igatsenud. Terve see talv.

Advertisements

Entry filed under: elu (pole vajagi osta).

Mitu korda mind oleks tapetud? Minu Vikkar ka

1 kommentaar Add your own

  • 1. notsu  |  märts 30, 2007, 10:44 e.l.

    Ilus postitus… lugesin just Viivi Luige koolimaja varemete raamatut, vaimustusin sellest ja nüüd tuli siit kohe väga sarnase tundega nupp.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

märts 2007
E T K N R L P
« veebr.   apr. »
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

%d bloggers like this: