Kampaania koolidele – löö last?

aprill 5, 2007 at 12:28 p.l. 11 kommentaari

Vastne haridusminister Lukas ütleb Postimehele:

“Ma olen alati arvanud, et õpetajal peaks olema koolis initsiatiivi võimalus. Ja kui see tähendab ka karmimat sõna, näiteks füüsilist sekkumist kakluse lahutamiseks, siis mina pean seda õigeks. Ma ei kutsu üles ihunuhtluse taastamisele koolis, kuid nii moraalne kui ka füüsiline initsiatiiv peab olema õpetaja käes. Muidu ta lihtsalt ei suuda olla autoriteet.”

Vabandage, aga kuidas tähendab sõna (olgu või karmim) füüsilist sekkumist?

Ja mida peetakse selle sekkumise all silmas? Kas meil on tõesti nii, et õpetaja ei või kahte kaklevat last üksteisest lihtsalt, haiget tegemata eemale tõsta?

 

Kui on, siis on muidugi nõme küll. Aga mis siis kui see füüsilise jõu sihipärane kasutamine, millest härra minister kõneleb, on käte väänamine või muidu löömine?

Uus kampaania – löö last?

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv, Uncategorized.

Avameelsusest ja objektiivsusest ehk ajakirjaniku õigus elule Elu nagu ajalehes (mulluses)

11 kommentaari Add your own

  • 1. notsu  |  aprill 5, 2007, 1:01 p.l.

    Seda eemale tõstmise asja ei tea jah, kas on keelatud või ei ole. Mingit kaebamist olen nagu lehest lugenud, et koolivägivalla vastu ei saa õpetaja midagi teha, sest kui käe vahele paneb, minnakse tema peale kaebama.
    Omast kooliajast ei mäleta küll erilist õpetajahirmu, kõige koledamad olid ikka teised lapsed. Kahtlustan, et see on tänapäevalgi nii.

    Vasta
  • 2. Ivar  |  aprill 5, 2007, 1:53 p.l.

    no kahe kakleva lapse eraldamine kasvõi varukast tõmbamise näol on siiski fyysiline sekkumine. kuigi jah. “karmim sõna” ei saa kyll mingi trikiga fyysilist sekkumist tähendada, nende kahe väljendi yhte lausesse panek on pang.
    ma oma (põhi)kooli ajast mäletan kyll paari korda kui meesõpetaja lõpuks (mõõdukat) vägivalda kasutas meie vastu, aga ega seda nyyd tagantjärele eriti pahaks talle panna ei saa – me olime ta närvidel ikka parajat tööd enne teinud ja mingist õpetaja käes olevast initsiatiivist ei saanud tõepoolest enam rääkida. selles mõttes on õige jutt minstri poolt.

    Vasta
  • 3. nipitiri  |  aprill 5, 2007, 1:55 p.l.

    tegelikult ma ei kujuta ette
    kuidas minna kahe kakleva jõnglase vahele
    teadmata, kas nad taltuvad momentaalselt või mitte
    mis saab juhul kui ei taltu?
    kui taltuvad, siis jälle peaks sõnast ju piisama…
    *
    aga Lukase avaldusest ei saa ma aru

    Vasta
  • 4. Mari  |  aprill 5, 2007, 3:20 p.l.

    Jah, mis saab juhul, kui ei taltu..Ma pole seda filmi “Klass” ise näinud, aga lapsed arvasid, et ärgu ma parem mingu-liiga kole. Eriti masendav olevat olnud see, et suurem enamus olevat olnud kaasaminejad-naerjad. Ja naer kinosaaliski olevat kestnud ebamugavalt kaugele. Ma arvan, et selline emotsionaalne vägivald hõljub tegelikult klassis ringi. Emotsionaalselt adekvaatne õpetaja saab sellele kindlasti pihta. Ma arvan, koht reageerimiseks on kuskil seal. Ilmselt mingi sarnane asi toimiks, nagu filmis “Nunnad hoos”. Inimene, kes kuuleb, näeb ja reageerib. Jõudu nõuab see ilmselt küll ja füüsiline sekkumine on seejuures vist lihtsam variant.

    Vasta
  • 5. Ramloff  |  aprill 6, 2007, 8:54 e.l.

    Tubli

    Vasta
  • 6. Larko  |  aprill 6, 2007, 11:28 p.l.

    Õpetaja Lauril polnud seda ihunuhtluse õigust vaja, sest ta oligi just õpetaja Laur, keda Arno, Teele ja isegi Toots kuulda võtsid. Ehk oleks vaja õpetajatel ennast targema inimese (st. peeglipildiga) nõu pidada ja küsida, miks ma ikkagi Laur ei ole.

    Vasta
  • 7. Kati  |  aprill 7, 2007, 5:47 e.l.

    muide, mu ema on elupõline õpetaja. sealjuures töötanud aastaid õhtukas, kuhu suurem osa õpilasi sattus kas probleemsetest kodudest või koguni pätilaste erikoolidest.

    ma ei mäleta, et ta oleks kurtnud, et tunneb end koolis ebaturvaliselt või et ta oleks tundnud vajadust “füüsilist initsiatiivi näidata”

    kusjuures need kaagid pidasid tast lugu ja olid sagedasti nõus viinapudeli tagant kooli roomama, kui minu proua ema neile ukse taha läks.

    Vasta
  • 8. Larko  |  aprill 7, 2007, 8:10 e.l.

    Ise olen õhtuka vilistlane. Meil olid väga targad õpetajad. Nad teadsid peale oma ainevaldkonna midagi ka sellisest pisiasjast nagu seda on elu. Sellepärast neid kuulati, kui vaja käisime kõrtsiski koos, enamasti siiski mitte.

    Õhtukaõpetajad on elukogemusega inimesed nagu nende õpilasedki. Tegelikult ei tohikski kooli teismelisena lõpetada. Parem minugu lapsed vahepeal tööle ja tulgu 5-10 aasta pärast kooli tagasi.

    Vasta
  • 9. otsija  |  aprill 8, 2007, 9:47 p.l.

    Õhtuka õpetajatel on vist natuke lihtsamgi juba kui neil, kes seitsmendikega klassides puid ja maid jagama peavad. Just keskastmega on kõige raskem – jõudu neil juba on, mõistust teinekord eriti palju mitte. Õhtuka omadel aga enamasti hakkab juba aru pähe tulema.
    Samas on selge, et igasugune luru ei saaks õpetajatööga hakkama ei algkoolis, keskastmes ega suurematega. Selleks, et end kuuldavaks ja arvestatavaks teha, tuleb osata end kehtestada. Ja mitte füüsiliselt ega ka mitte verbaalse vägivalla abil, vaid justnimelt aruka mõistvusega piire seades.
    Samas on fakt, et leidub üksikuid õpilasi, kelle puhul väike füüsiline noomitus on omal kohal. Kuigi ma olen sügavalt vägivallavastane inimene, olen kogenud, et vahel lihtsalt peab rääkima õpilasega selles keeles, mida ta ainukesena mõistab. Ja kui on tõesti näha, et talle ei jõua mitte ükski sõnaline pöördumine kohale (on näiteks nii ärritunud või stressis, et ei kuulegi õieti, mis talle öeldakse), siis näiteks käsivarrest raudsete sõrmedega kinni hakkamine mõjub teinekord küll. Aga õpetajal ei tohiks olla siiski voli lüüa. Kasvõi ainuüksi sellepräast, et füüsilise vägivalla kasuks otsustanud inimene on ette kaotaja – ta annab sellega märgi, et on võimetu kuidagi teistmoodi asju lahendama.

    Vasta
  • 10. Triin  |  aprill 10, 2007, 8:41 p.l.

    Minu teada ongi pigem probleem selles, et kohe kui õpetaja karmimalt ÜTLEB, siis kaevatakse vaimses ahistamises ja kui ta peaks julgema last puudutada sõrmeotsaga, siis võib võtta kantseleist valget paberit ning lahkumisavalduse kirjutada. Ja lapsed teavad seda ning on äärmiselt nahhaalsed: “Te ei saa mulle midagi teha!”

    Õpetajad on võimetud, kuid siis süüdistab ühiskond neid selles, et nad ei kasvata korralikke kodanikke.

    Nõustun, et paljudel õpetajatel on ka enesekehtestamisega probleeme, kuid omast kooliajast mäletan, et oli õpetajaid, kellel enesekehtestamisega oli kõik korras, aga ikka leidus paar nolki, kes tüli norisid.

    Ma ei toeta laste löömist, joonlauaga peksmist vms, aga kratist peaks aeg-ajalt mõnel kinni võtma küll, eelkõige siis kui on tarvis kahte kaklevat noort lahutada, olgu nad esimene või 10. klass. Ma millegipärast arvan, et seda mõtles ka Lukas, sest ükski ajudega inimene ei propageeriks ju niisama vägivalda…

    Vasta
  • 11. annushka  |  aprill 11, 2007, 5:40 p.l.

    ei ole jah kõik õpetaja laurid. kui ainult selliseid õpetajaid tööle võetaks, siis jääks enamus rahvast kirjaoskamatuks. sest imeõpse on ikkagi suhteliselt vähe siin ilmas. kesse neid lapsukesi üldse hariks? see laste ninnunännutamine ja suur õiguste tagaajamine koolis ei kaitse lapsi, vaid võtab lihtsalt täiskasvanutelt kasvatamise vahendid ära. nii et paar möirakolli võivad vabalt terve klassi õppimisvõimalused tuksi keerata. ja loomulikult ka õpetajate närvid. vanglas on vist ka normaalsemad reeglid kui tänapäeva keskastme koolis…

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

aprill 2007
E T K N R L P
« märts   mai »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

%d bloggers like this: