Õpetaja kui koolivägivallatseja

aprill 17, 2007 at 2:35 p.l. 8 kommentaari

Koolivägivald on järsku kuidagi kuum, kes teeb filmi, kes laseb kellegi päriselt maha, kes tahab õpetajatele vitsa kätte anda, et see siis aitaks.

Kõige selle taustal tahan ma öelda, et olen näinud (kahjuks päris sageli), kuidas vägivald algab ei mujalt kui justnimelt õpetajast. Kuidas ei keegi muu, kui auväärne õpetaja südamerahuga mõnitab, sõimab ja kiusab natukenegi kenast keksmisest erinevat last, või kiidab üsna avalikult heaks, kuidas teised lapsed valgele varesele kallale kargavad.  

Näiteid? Saab. 

Mul oli klassivend, natuke ullike, istuma jäänud. Hüüti teda päinakaks (kohalik kõnekeelne vaste idioodile Päinurme erikooli järgi). Poisid ema oli ka natuke ullike. Aga ta püüdis asju lahendada nii, nagu praegu iga psühholoog soovitaks. Kui poisiga midagi lahti oli, tuli kooli ja üritas asja õpetajatega arutada.

Sealjuures võttis ta, naiivne ja heasüdamlik, ikka midagi kaasa. Omatehtud moosi või purgi kõrvitsaid või nii. Eks muidugi ajas see ju teisi naerma.

Aga mida ma ei tiku unustama, oli üks matemaatikatund, kus õpetaja nägi aknast poisi ema kooli poole tulevat ja hõikas üle klassi: “Näe, päinaka ema tuleb jälle oma lolli moosiga! Kas tal endal imelik ei ole?” Klass hirnus. Poiss punastas. Õpetaja nautis ennast ja olukorda.  

Ma tean ka üht maatüdrukut, kes tuli linnakooli ja seal elu esimesele eksamile. Tõi õpetajale lilled kaasa. Aga miskipärast andis need ära enne eksami algust. Ja sai õpetajalt sõimata (muidugi kõigi ees), et on pugeja.  

Ja ma olen olnud kehalise tunnis koos ühe tõesti suure ja paksu tüdrukuga, kelle poole õpetaja pöördus iga jumala kord jutuga: “Oled sina alles pekk.” Loomulikult kõigi teiste nähes ja kuuldes. 

Tean veel üht lugu omaettehoidvast esimese klassi tüdrukust, kellelt teised lapsed riidekoti käest ära võtsid ja talveriided koolimaja erinevatesse nurkadesse peitsid. Kui laps ei saanud koju ja ema tuli lõpuks appi ja rääkis õpetajaga sellest, mis värk on, laiutas viimane käsi ja kostis: “Aga mis ta siis on teistest erinev? Selliseid ei sallitagi.” 

Ja veel tean juhtumit, kus õpetaja jättis kaks algklassilast peale tunde ja lasi nad koju alles siis, kui neid, kaugemalt käijaid, enam ükski buss koju ei viinud. Lapsed marssisid paarkümmend kilomeetrit pimedas ja tuisus.  

Sellest, kuidasmoodi mõnijagu õpetajaid kolleegidega kõigi õpilaste pered ükskipulgi läbi võtab, et kes joob, kes lahutab, kes elab sotsiaalabist ja siis järeldab: “mis sest lapsestki siis tahta,” ei hakka parem rääkima.  

Ma ei taha sellega nüüd öelda, et kõik õpetajad on halvad ja julmad. Küll aga seda, et on totaalselt vale rääkida, nagu oleks koolivägivald ainult ja ainult laste omavaheline probleem ja õpetajad vaid süütud lambukesed, kes ei saa midagi parata.

Saavad küll. Nad saavad väga hästi kaitsta, selgitada, lepitada ja nõrgemate eest kosta. Aga kui nad seda ei tee, vaid annavad ise edasi sõnumit :“pekske, pekske, kui molu ei meeldi,” tuleb neil arvestada, et peksavadki. Ja ükskord tulistavad. Päriselt.

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv.

Äiad ja miniad. Barjääre ületades Miks sa ei sünnita, ah?

8 kommentaari Add your own

  • 1. nipitiri  |  aprill 17, 2007, 2:50 p.l.

    jõuame jälle küsimuseni
    kust paganama kohast võtta õpetajaid
    üldhariduskoolidesse
    kes ei muutuks tuimaks
    kes suudaksid näha iga õpilast eraldi
    isiksusena
    kes suudaksid hakkama saada kogu bürokraatiaga
    tasemetööde ja pingeridadega
    ja peale kõige muu… õpetada oma ainet…:)

    *

    tean päris kindlalt, et mina ei jaksaks olla õpetaja
    ega valinud seda kutset ka…

    Vasta
  • 2. Punane Hanrahan  |  aprill 17, 2007, 4:06 p.l.

    Minu arust on ka õpetaja elukutse üks kõige jubedamaid siin maamuna peal. Läheksin õpetajaks vast ehk ainult surma ähvardusel.

    Üldse on kõik elukutsed, milles pidevalt lastega tegemist teha tuleb, minu jaoks kuskil õudusfilmi piirimail. Ja need, kes aastast-aastasse lastega töötavad ja sealjuures veel inimeseks jääda on suutnud, käivad mu jaoks ühte kategooriasse Supermani ja Buddhaga.

    Vasta
  • 3. Tatsutahime  |  aprill 17, 2007, 5:15 p.l.

    Kui üliinimesi ei ole, siis tuleks muuta süsteemi
    – vähem bürokraatiat õpetajatele
    – vähem õpilasi klassi
    – kõrgem tasu õpetajatele

    Ah, et ressursse ei ole? Vale! Tahtmist ei ole. Kooliharidus ei ole lihtsalt prioriteet. Kuigi võiks olla, sest see on vajalik _kõigile_ ja korralik haridus määrab meie maailma tuleviku.

    Ah pärast meid tulgu või veeuputus? Aga kui tulebki? Sinu laste jaoks?

    Aga äkki tuleb hoopis revolutsioon, nagu pärast noid mehi, kes selle lause kuulsaks tegid:)

    Minule meeldiks rahumeelne areng parema maailma suunas.

    Vasta
  • 4. Lee  |  aprill 17, 2007, 5:57 p.l.

    Väga õiged tähelepanekud – lisaks eelnevale on õpetajate hulgas ohtrasti ka neid, kelle teadmised selle kohta, kuidas õpetamine käib, pole kuigi heal tasemel. Lisaks palkade suurendamisele, mis on oluline eneseväärikuse alus, tuleks koolitada neid, kes koolitavad õpetajaid. Kui õpetajakoolituses lokkab asjatundmatus, siis lähevad kooli asjatundmatud õpetajad nii arenguprotsesside kui ka suhtlemisoskuse alaste teadmiste mõttes.

    Aga palgad, jah… Kaua sa ikka hommikuti missioonitunnet leivale määrid. Säravad ja intelligentsed inimesed tahavad hästi elada ja lähevad mujale kui kooli. Isegi kui kool oleks üks nende potentsiaalsetest valikutest. Aga kui õpetaja ikka ei saa pidada oma palgast paari last, kodu, transpordivahendit, kord-aastas-reisi ja kultuuri, siis näemegi sageli, et õpetajaks lähevad need, kes mujal, paremate palkade peal ammugi hakkama ei saa. Kuid õnneks on ka erandeid ja pildid on muutumises 🙂

    Vasta
  • 5. Mari  |  aprill 18, 2007, 6:58 e.l.

    Kust tuleb kurjus? Kuulan harva raadiot, mulle meeldib hommikune päikesetõus vaikuses. Aga ühel hommikul, kui raadio käima panin, pidin Raadio 3 eetris kuulama päris pikalt, kuidas Normann võttis lapse ja et kui loll ta ikka on ja edev ja mida kõike veel. Ostsin Kroonika, et vaatan õige ise. Ja mulle meeldis seal üks ütelus, et kui suhe hakkab tekitama kurjust, siis on aeg seda muuta. Kuidas keegi seda suudab, on tema asi. Ja et üks headus pluss üks kurjus teeb lõpuks kokku ikka kurjuse. Sellega ma olen nõus. Samas ajakirjas oli teinegi noorpaar, kus vanusevahe 16 aastat, aga keegi ei öelnud selle kohta midagi halba. Ja lahkukasvamiseks on muidki põhjuseid kui vanusevahe. Sellised mõtted lihtsalt..

    Vasta
  • 6. otsija  |  aprill 18, 2007, 8:51 e.l.

    Olen samuti näinud õpetajatepoolset vägivalla soosimist. Korduvalt.
    Aga olen näinud ka õpetajaid, kes vägivalla alla sattunud last toetavad ja tunnustavad, et ta kaaslaste ja täiskasvanute pilgete alt vabaneda suudaks.
    Olen nõus nii Tatsutahime kui Leega: klassid peaksid olema väiksemad, et õpetaja iga lapseni jõuaks ja õpetajate koolitus jätab kõvasti soovida.
    Kuid kuna haridussüsteem on mammut, mis üleöö teist külge ei jaksa pöörata, siis on ta meie muutuvale ajale igatepidi jalgu jäänud. Kannatajateks on lapsed.
    Ainsad lahendused on hetkel need, mis algavad Sinust ja minust: ära soosi vägivalda, püüa toetada hammasrataste vahele jäänud lapsi ja korrale kutsuda vägivallatsejaid. Kuni me seda ei tee, ei muutu üldse mitte midagi ja me saame frustreeritud ja julma põlvkonna.

    Vasta
  • 7. ahaa  |  aprill 19, 2007, 7:37 e.l.

    jah, nõus. ainus asi, mida teha saab, on alustada iseendast. muuhulgas on võimalik vestelda õpetajatega, kuid jälle – seda saab teha ise, mitte loota, et keegi kusagil midagi ära teeb.

    Vasta
  • 8. nipitiri  |  aprill 19, 2007, 8:16 e.l.

    brrr…
    minul jäi küll üks jutuajamine ajamata…
    juhuslikult kuulsin koridoris tunni lõppu oodates pealt
    kuidas mu poja klassijuhataja
    andis tundi ühes teises… mitte oma klassis
    mil moel ta endast väljas oli ja milliseid sõnu kasutas
    ma kardan, et ta ei saanudki aru
    miks meie varasem usalduslik vahekord lahtus
    *
    tean veel paari daami
    kes jätsid lastevanemate koosolekutel
    imeõpetaja mulje
    osutusud vaat et psühhopaatideks
    kes läks lastele käsitsi kallale
    kes hoolitses
    et üks poiss pea vahetult enne põhikooli lõpueksameid
    koolist välja visati
    seda viimast kuulsin liiga hilja
    juhtumisi
    poisilt endalt
    ta saab hakkama
    ega tahtnud avalikustamist
    *
    tegelikult ma tõesti ei tea
    kust pagana kohast leida õpetajaid
    kes tasakaalus püsiksid
    *
    isegi mu oma kunagine emakeele ja kirjanduse õpetaja
    ikka vägagi “tõelise pedagoogi” moodi meesõpetaja
    väsinud enne pensionit ja läinud hoopis ühte muuseumisse tööle…

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

aprill 2007
E T K N R L P
« märts   mai »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

%d bloggers like this: