Kes väärib elu?

aprill 21, 2007 at 11:32 e.l. 4 kommentaari

Laste mitte omamist saab võtta kui reetmist. Selline inimene on reetnud oma vanemad ja vanavanemad, kelle loomulikud instinktid loodavad oma geenide edasikestmist.

…kui keegi mitte midagi muud elus teinud ega saavutanud ei ole ja tema ainukene panus ongi laste tootmine…

Ma võtsin need kaks tsitaati oma sünnitamisjutu kommentaaridest, sest mulle tundub, et need tähistavad kaht seina, kaht vastandlikku suhtumist, millest lähtuvalt justkui inimesi ja nende elu paremaks ja halvemaks, rohkem ja vähem väärtuslikumaks liigitada saaks.

Ma tahaksin selle peale rääkida ühe loo, mis mul aju tagumises sopis keerlema hakkas. Väga nõrganärvilistel või väga küünilistel ilmselt ei tasu edasi lugeda.

1941. aasta juuli Auschwitzi koonduslaagris. Üks vang on väidetavalt põgenenud ja teistel tuleb selle eest maksta. Kümme meest valitakse välja ja näljutatakse surnuks. Nende kümne hulgas on noor abielumees, väikeste laste isa. Ta ei suuda surra, naist-lapsi maha jätta. Ta meeleheide on valjuhäälne.

Siis pakub üks kaasvangidest, preester Maximilan Kolbe, et tema on ju pereta ja lasteta, ta võiks teise välja vahetada.

Nii läkski.

Isa Kolbe on praeguseks katoliku kiriku jaoks pühak ja märter.

Teine mees, Franciszek Gajowniczek, suutis koonduslaagri üle elada ja oma lapsi kasvatada. Ta suri alles 1995. aastal.

Ainult et, kas need 1941. aasta juuli lõpul justkui vahetusse läinud elu ja saatust on kuidagi võrreldavad, reastatavad? Kas saab öelda, et üks või teine oli rohkem või vähem väärt? Mina ei söenda.

Advertisements

Entry filed under: mõte kiusab.

Ühe vennaskonna (sala)elulood Elu ei saa ära keelata, kunsti ka mitte

4 kommentaari Add your own

  • 1. Mari  |  aprill 22, 2007, 8:13 e.l.

    Ma arvan, et nende meeste väärtushinnangud on sarnased. Minu jaoks on sellel skaalal kaks otsa-üks on meeletu eluihk ja teine oma keha ohverdamine näljasele poegadega ematiigrile söögiks. Inimene liigub sellel skaalal edasi tagasi, sõltuvalt vanusest ja elusituatsioonist. Ja eks me kõik püüame mitte muutuda Juudasteks, päästes end reetmisega, sealhulgas siis ka sisemise reetmisega,mis meie hinge loovad jõud hävitaks. Ju oli noorema mehe eluihk suurem. Aga kõigi teede pikkus ajas olevat võrdne…

    Vasta
  • 2. Kati  |  aprill 22, 2007, 9:32 e.l.

    ma ei usu, et sellises olukorras, valitagu, mida tahes, saaks tegelikult kõnelda reetmisest.

    minu jaoks näitab see lugu pigem, et elude väärtust ei saa mõõta ja võrrelda.

    surija ei olnud parem kui ellujääja. ellujääja ei olnud mõttetum kui surija. ja ka vastupidi. elu on võrdselt elu, ma arvan.

    Vasta
  • 3. Oudekki  |  aprill 22, 2007, 11:52 e.l.

    Elu on elu… Ja neid mõlemat meest ühendas hoolimine teiste elude eest, eksole, mitte iseenda – ja mõlemad andsid teistele selle, mille nad oskasid, maksimaalselt hästi.

    Vasta
  • 4. Kati  |  aprill 22, 2007, 12:39 p.l.

    seda minagi mõtlen.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

aprill 2007
E T K N R L P
« märts   mai »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

%d bloggers like this: