Litsid Saksamaalt, kogu perele!
aprill 24, 2007 at 12:00 p.l. 8 kommentaari
Laima häbe
Vanilje jää tiss
Hapuhoor
ALLAH-INDLUS
Ja lõpuks lubadus – litsid kogu perele Saksamaalt – kilohinaga ka veel.
Ei, see ei ole eriti ülbe litsimajareklaam ega pornolehe esikaas. Jutt on siivsatest ja söödavatest asjades. Rohkem nalja ja, kui vaja, siis ka eelnevate megasõnade inimkeelsed tõlked saab Äripäevast.
Märtsijänes, aitäh vihjamast. Tükk aega pole poole toimetusega röötsakil laudadel naernud, et pisarad lendavad.
Entry filed under: elu (pole vajagi osta).
8 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
märtsijänes | aprill 24, 2007, 5:08 p.l.
mul on tunne, et kõik meist on nii mõndagi sellest nimekirjast endale sisse söönud…
2.
annemuri | aprill 25, 2007, 6:23 e.l.
Suur enamus läbiilgutud näidetest pärineb ilmselt ülipüüdliku muulase sulest, kes, tahtes parimat, on saanud nükkimise märklauaks.
Siitsamast üks näide ka oma töövallast. Meil tehnika remondiga oli vanasti ikka üks paras jant, oma võimsused ei olnud piisavad ning suur osa remonditöödest tellisime väljast, täpsemalt ühest suurest ja tuntud, aga väga venekeelsest rasketööstusefirmast. Paraku ei jõudnud nemadki pahatihti tähtaegadest kinni pidada ning nii tuli meil saata välja kurje kirju teemal “tähtaegade ületamine”. Suur aga oli meie elevus ja üllatus, kui saime vastuse pealtnäha täiesti eestikeelse, kus kenasti vabandati viivituse pärast ning lubati edaspidi kõik meie tellimused täita “õige aeglaselt” (pro: õigeaegselt).
Turu ja toidupoe siltide kallal võtta on küll vahva, aga kas ainult seal roiskub meie kaunis emakeel? Suvatsetagu aga sisse astuda pea suvalisse “peenemasse” restorani ja te saate kätte menüü, mis kubiseb vigasest poolprantsuse keelest, kokku-lahkukirjutamisreeglite räigetest eirangutest… Miks me neile tõusikutele andestame ja väljagi ei tee?
Minul on teile kõigile üleskutse – restorani minnes hoidke kindlasti pastakas ligi ja parandage õigekirjavead.
3.
Kati | aprill 25, 2007, 6:57 e.l.
libaprantsuse sõnad on koledad küll.
aga suur osa toidupoe tõlkeämbreid võib tänapäeval tulla pigem kusagilt poolast, kus keegi, kes on palgatud igatmassti etikette ja juhendeid tõlkima, arvab, et ta oskab keelt, kuhu tõlgib.
ja ega kirjaoskamatu eestlane ka miski uudis ole.
4.
notsu | aprill 25, 2007, 12:06 p.l.
Tšekkide pealt leiab ka lahedat huumorit. Rimist sai üksvahe “allah saiakesi” osta.
5.
märtsijänes | aprill 25, 2007, 7:03 p.l.
aga MIS (krt võtaks!) ikkagi on “rohla”!?
6.
annemuri | aprill 26, 2007, 9:20 e.l.
Rohla on selline tõstuk, nagu suuremates poodides vahel näha on, selline käsitsi veeretatav kahveltõstuk. “Rokla” oli esimene firma, mille tõstukid siiakanti jõudsid, seepärast nimetatakse sageli neid riistapuid rokladeks või ka rohladeks. Ma ise ei teadnud ka seda värki, aga sestajast saadik, kui “kodanik viskas roklat ja varjus”, painas see asi mind ja ma pidin selle asja välja uurima.
7.
nipitiri | aprill 26, 2007, 9:48 e.l.
“Allah” on Maksimarketi tšekkidel ka sage külaline…:)
8.
Kati | aprill 26, 2007, 10:34 e.l.
annemuri, sinu valgustav inf mõjub, nagu oleks ma verbaalse graali leidnud 🙂