Millal sa ükskord täiskasvanuks saad?

aprill 30, 2007 at 11:03 e.l. 9 kommentaari

“Tead, ma olen viimase paari nädalaga märkimisväärselt täiskasvanumaks saanud,” tunnistasin eile hommikukohvi kõrvale. 

“Kuule, kaua sul see kasvamine siis aega võtab,“ küsis Vanamees imestunult vastu. 

Ütlesin, et ma ei tea.  

Tegelikult tundsin ma end väga kaua väga lapsena. Ka siis kui olin ammuks abielus ja ammuks tööinimene ja üldse välistelt parameetritelt igati täiskasvanu. Ometi küsisin endalt, kuidas saab olla, et ma ajan siin mingeid asjalikke suurte inimeste asju, ise selline tatikas. Ja ma mõtlesin, et kuidas nad (kõik need teised) aru ei saa, et ma olen tegelikult üks väike rumal pubekas. Et varem või hiljem nad taipavad ja paljastavad ebakindla lapse minu adekvaatse täiskasvanumaski taga.

Õnneks nad ei paljastanud või siis ei öelnud seda mulle (: 

Kusagil 28. ja 29. eluaasta vahel toimus minus mingi pööre. Elasin sedaaegu üle päris korraliku depressiooni (paanikahoogude ja kirjutamiskrambiga, et oleks ikka ilusam komplekt) ja sealt välja tulles avastasin üksiti, et ma tunnen ennast küpselt, terviklikult ja tegusalt.

Ma arvasin, et ma olen suureks saanud. 

Aga ju siis päriselt ei olnud. Või siis päriselt ei saadagi. Igatahes on elul olnud mulle  veel üht kui teist õpetada ja viimasel ajal on ta seda usinasti teinud. Ma olen pidanud eneselt väga kõva ja selge häälega küsima, mis värvi on … ei, mitte armastus, vaid maailm üldse. Kui must kui valge kui pooltoonides? Ja kus kurat on minu koht selles?  

Ma arvan, et mul on vastused olemas. Aga ma ei suuda neid hetkel liiga hästi verbaliseerida. Ilmselt on see järjekordse täiskasvamisega kaasnev literatuurne häälemurre, mis varem hiljem üle läheb. Ainult blogimist segab, sest kõik, mis ma ütlen tundub mulle praegu kuidagi natuke kistud, natuke poolik, natuke võlts, natuke rabe. Nagu hääle ära karjunud kohvimasina krigin.

Igatahes, kuniks mina hääle taastumist ootan, soovin teistele hääd volbrit. Rahulikku ja mõistlikku, eks. (:

Advertisements

Entry filed under: elu (pole vajagi osta).

Reklaamipaus ehk kuula parem muusikat Tööinimestele

9 kommentaari Add your own

  • 1. Wild  |  aprill 30, 2007, 12:30 p.l.

    Suureks saanud oled siis, kui enam absoluutselt millegi üle ei imesta ehk kogu imetabane maailm on end ammendanud, nii heas kui kurjas.

    Vasta
  • 2. tumeblondi  |  aprill 30, 2007, 12:37 p.l.

    Oled sa ikka kindel, et sa tahad täiskasvanuks saada? Või on see ainult karm paratamatus, et hakkad uute kogemuste ja teadmiste najal elule teistpidi vaatama kui seni? Ja huvitav on ehk ka murdepunkt, millal täiskasvanust saab uuesti laps ehk siis vanainimene…

    Vasta
  • 3. annemuri  |  aprill 30, 2007, 1:01 p.l.

    Jahh, eks mingisugused etapid alga ja mingid lõpe. Mingid arusaamised tekivad, mingid valmisolekud… ja mingid ilmselt ka kaovad, näiteks valmisolek kompromissitult võidelda. Aga kas nimetada seda täiskasvanuks saamiseks või kuidagi muudmoodi, on ilmselt maitseküsimus. Võiks ju ütelda kaunilt “Isiksuse areng”, aga samas tundub ka kuidagi ogar kujutella Sind kohvitassi taga oma Vanamehele teatamas – “Kle Vanamees, mulle tundub, et mu isiksus on viimasel ajal omajagu arenenud…”

    Endast rääkides, ja viisakas inimene räägib ju meeleldi endast, meenub mulle ikka, kuidas ma, põlved kriimulised, köögilaua all istudes ja vanainimeste jalgu vaadates mõtlesin, et “Millal mina hakkan ometi mõtlema nagu täiskasvanu?” Uskusin ikka, et ühel päeval käib pealuusees “Boingg!” ja siis on täiskasvanu aru peas. Aga oma suureks meelehärmiks mõtlen ma täna täpselt samamoodi nagu toona köögilaua all ja seda “Boinggg’i” annab ilmselt oodata.

    Ja sagedasti taban end mõttelt, et suur osa kehaliselt täiskasvanuid ei ole vist ealeski endalt seda küsinud, ei sügavalt infantiilses eas ega ka hiljem. See ei valmista neile lihtsalt üldse mingit probleemi.

    Nii et ärgem probleemitsegem, sest saab ka ilma 🙂 Tõsinedes – minupärast saa üheks kenaks vanainimeseks pealegi, hoolimata sellest on mul end Sinu tutvaks lugedes hää meel.

    Vasta
  • 4. notsu  |  aprill 30, 2007, 1:21 p.l.

    Aga volber tuleb tõenäoliselt ebatavaliselt rahulik, kuna alkot ei saa kätte… Oma joomisvõimalustele mõeldes on mul sellest muidugi kahju (ja ma olen ju see ullike, kes pani üle-eestilist kuiva seadust alles post factum tähele), aga asja hea külg on see, et minu töölisnoortest naabrid ei saa kah ennast lambiks juua. Äkki ei pane siis tümakat kah järgmise kvartalini mängima.

    Vasta
  • 5. Kati  |  aprill 30, 2007, 3:54 p.l.

    tegelt minu jaoks ei seostu täisksvanu(ma)ks saamine mitte imestamisvõime või möngulusti kadumisega. need asjad, ma loodan, saadavad inimest surmani.

    see, mida ma silmas pean, on pigem mingi terviklikkuse tunne. et ma tean, mis ja kes ma olen ja mida ja kuidas ma teen ja et ma olen seejuures rahul. muidugi ka, et see ülejäänud maailma suhtes adekvaatne on.

    võibolla võiks peenes keeles öelda, et see tähendab isiksuse terviklikkust, aga, nagu annemuri juba ütles, oleks nihukesi väljendeid kohvilauas väga imelik pruukida 🙂

    notsu,
    meil on õnneks koju üsna korralik baarikapp siginenud, mistõttu tuleb minu volber ikkagi meeldivalt alkohoolne.

    Vasta
  • 6. Larko  |  aprill 30, 2007, 4:16 p.l.

    Minuni on jõudnud kõlakas, et pidavad inimene suureks (st. täiskasvanuks) saama kui tal pool sjandit täis saab. Ma millegipärast selles sügavalt kahtlen kuid eks ma seda hilissuvel teada saan, kuskil tundmata kohas. 🙂

    Volbrisoovidele ühinen, olgu ta rahulik. Ise läksin pärast kaks tundi politseijaoskonnas istumist (ID-kaardi taotlemise eesmärgil, mitte ülekuulamisel või sõbralikul vestlusel) riigipoodi ning ostsin säält kaks pudelit Riiklikult Tähtsat Vedelikku. 🙂 Õlut on ka ohtralt ehk siis toredaid pühi ma siitpoolt.

    Vasta
  • 7. Ingrid  |  mai 1, 2007, 4:22 e.l.

    Kati!
    Olen imetlenud teie pere suutlikkust palavate päevasündmuste juures vaikida.Tõeliselt imetlenud.
    Tänase Sinu Punase Vanamehe sissekande puhul tee minu poolt talle üks tugev kalli, mul endal nagu ei sobi.;-)

    Vasta
  • 8. Kati  |  mai 1, 2007, 8:48 e.l.

    ei noh, kallistada ikka tohib 🙂
    aga ma olen ka meelsasti kallistustetelegrafist ja anna küik edasi 🙂

    Vasta
  • 9. Mari  |  mai 1, 2007, 1:59 p.l.

    Tumeblondi sundis mind enda peas korda looma ja eristama kahte moodi tagasi lapseks saamist vanaduses. Üks on lapsikuks muutumine ehk siis lapsepõlves meid valitsenud tungidele allumine nagu söömine, eritamine, agressiivsus ja algeline seksuaalne uudishimu, teine on kolmnurga Vanem-Täiskasvanu-Laps tasakaalustamine, mis võib-olla läheb korda alles keskeas või vanaduses. Nagu ütleb E.Berne peituvad lapse tasandis intuitsioon,loovus, spontaansus ja rõõm. Täiskasvanuks saamises võib ka näha kahte asja-selles kolmnurgas Täiskasvanu tasandi arendamist ja teiselt poolt selle tasandi tasakaalu Vanema ja Lapse tasandiga, mis ka minu jaoks on tõeline täiskasvanuks saamine.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

aprill 2007
E T K N R L P
« märts   mai »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

%d bloggers like this: