Minu blogi loevad ainult head inimesed
mai 4, 2007 at 2:08 p.l. 9 kommentaari
Potsataja ja Sirje kurdavad mõlemad rumalate ja õelate kommeteerijate üle. Lugesin ja jäin mõtlema, et imelik küll, kõik see peaaegu pool aastat, mis mina oma teemaja pidanud olen, pole siia sattunud ühtki põhimõtteliselt pahatahtlikku sõnavõtjat ega ühtki otse õelat kommentaari.
Ma ei saa muidugi öelda, et mul Eesti loetavaim blogi oleks, aga et keegi ei loe, ei saa ka öelda. Järelikult ei tule kurjamite puudumine sellest, et siia lihtsalt ei jõuta.
Võib muidugi olla, et ma olen nii kuramuse igav inimene, et keegi ei viitsi mind solvatagi. Aga seda ei luba mul jälle edevus uskuda (:
Järelikult pean ma arvama, et minu blogi loevad ainult head ja targad ja viisakad inimesed. Eksole?
Igatahes, sõbrad, mul on teist igavesti hea meel. (:
PS: loodetavasti ei kutsunud ma nüüd kurja välja.
Entry filed under: elu (pole vajagi osta).
9 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
1.
Wild | mai 4, 2007, 3:50 p.l.
Oo jaa, muidugi olen…, räägi sellest veel. 😛
2.
triangel | mai 4, 2007, 4:17 p.l.
Ma arvan, et hea inimese blogi ei tule keegi kurja sõnaga risustama lihtsalt 😉
3.
marta | mai 4, 2007, 7:35 p.l.
🙂 ma olen kõik see aeg imestanud ja imetlenud, kuidas sul õnnestub kirjutada mistahes teemal kedagi riivamata, kedagi torkamata, õelutsemata… isegi kurja irooniata… mitte ühtegi irvitust – vaid naeratused… tõsiselt – see on harva esinev oskus…
ma olen Triangliga nõus – sa oledki kena inimene…
ma olen mõelnud, et kas sa üldse kunagi vihastad – no nii kohe südamest… missugune sa siis oled? mis sa siis teed? milles see siis väljendub?… kui sa kunagi viitsid, siis võiksid sellest posti kirjutada…
4.
Juta | mai 5, 2007, 2:54 e.l.
Täitsa nõus, hakkasin järele mõtlema ja leidsin, et minu oma ka. Sinu blogist alguse saanud teema edasiarendus on siin: http://juta.pri.ee/ajaveeb/index.php?itemid=65
5.
lishu | mai 5, 2007, 7:07 e.l.
mis südamest tuleb, see südamesse läheb. süda on filter!
6.
ahaa | mai 5, 2007, 8:40 e.l.
einohh, noiamoor oskab vihastuda küll 🙂
aga mullegi meeldib, et kui tal see viha üle on läinud (annab mulle ehk andeks 🙂 ), siis tema ei ürita mitte oma ego upitada ja oma emotsioonidest lähtuda, vaid asjadest aru saada – ja asjadest saab aru ainult siis, kui neid ilma eelarvamuste ja isiklike eelistusteta vaatad. ja no siis õnnestubki kirjutada nii, et räägid asjast… mitte ei torgi, õelutse jne. ühesõnaga (kahe sõnaga) – tark moor
🙂
7.
Kati | mai 5, 2007, 12:13 p.l.
oi, muidugi ma vihastan. lõppeks olen ma ju ikkagi nõiamoor miktte jõuluingel, eksole 🙂
ükskord vihastamisest kirjutada on ka hea mõte.
a muidu ärge pange inimest nüüd punastama kohe…
8.
heli | mai 7, 2007, 3:16 p.l.
Leidsin Sirja blogist küsimuse plokkflöödi õppimise kohta.
Kuna see on üks pillidest, mille õpetamine on mu elukutse, siis tahtsin sinna kirjutada, kuid miskipärast ei lähe mu komm läbi. Seega jätan selle siia: ehk Sirje leiab.
Kui tahad lapse huvi plokkflöödi vastu äratada, alusta lihtsate lastelauludega, mida saab mängida ainult ühe käega. Kui selle peale ka huvi ei teki, siis pole ilmselt vähimatki lootust. 😛
9. Martale vihastamisest, ja teistele ka « Väikese nõia teemaja | mai 9, 2007, 1:29 p.l.
[…] 9th, 2007 Marta küsis, et kuidas ma vihastan, niimoodi südamest kohe. Et mismoodi sees siis on. Ja kahtles kas ma üldse […]