Kuidas kirjutada kommentaari, mida keegi ei loe

mai 11, 2007 at 8:31 e.l. 20 kommentaari

Alusta kindlasti sõnadega “Autor võiks endale ükskord selgeks teha …” või “ Küll sa, autori nimi (soovitavalt väänatult või familiaarselt), oled ikka loll, naiivne jne,” või siis lihtsalt “Nii rumalat juttu pole ammu lugenud.” * 

Kui su järgnevas jutus nüüd ongi mõni täitsa ütlemis-ja mõtlemis-ja arvestamisväärne idee, mida võibolla olekski sel autoril kasulik teadmiseks võtta, võid ikkagi olla raudpolt kindel, et see sinu hea mõte küll kuhugi, eriti sõimatud autorini, ei jõua. Sest ta on juba haavunud ja vihane ja kaitses. Või sõimajatega harjumise korral juba liiga paksu nahaga, et reageerida. 

Ma ei tea, miks arvatakse, iseäranis netiruumis, et ülbe toon ja isatsev paikapanek on mõistlik viis maailma asju arutada. Mulle isiklikult on eluaeg tundunud (noh tegelikult suisa loogikaseminarides õpetatudki), et ole oma vastasega viisakas. Ja kui saad, siis alustuseks pigem nõustu temaga  pisiasjades, et pärast öelda välja oma erinev seisukoht suuremais. Sest nii ta esiteks kuulab sind ja teiseks muutub puhtinimlikust leebusest natuke ettevaatamatuks ja seega sinu argumentidega palju paremini rünnatavaks. ‘ 

Kui see on oluline reegel väitlusis, kus üks pool peab teist võitma, siis, mulle näib, et veel olulisem on see, kui otsitakse miskit dialoogi ja võimalust ilmasju arutada. Muidugi, kui otsitakse. Kui kommentaari kirjutamise mõte pole tegelikult iseenesele peeglis moosinägu teha ja oma määratut ärapanemisvõimet imetleda. Ainult et, ärge petke end, te ei ole tegelikult vaimukad kui Juur või teravad kui Rannamäe. Või mis? 

_____________

* Kõik nimetatud kommentaarid on leitud ühe tänase päevalehe artikli sabast. Jätan meelega täpsustamata, mis lehe, mis loo ja mis autoriga on tegu, et me ei hakkaks arutama väljaande ja kirjutaja isiku headust ja halbust. Niipalju siiski, et seekordne sõimatud autor pole ei mina ega mu vanamees, isegi mitte mu tuttav, seega isiklik ja solvunud ma ei ole. Ja ma ei kirjutakski sellest, kui mul lihtsalt vahel poleks isu lugeda tõesti tarku, vaimukaid ja muidu toredaid kommenataare.

Advertisements

Entry filed under: Uncategorized.

Martale vihastamisest, ja teistele ka Peksa sain

20 kommentaari Add your own

  • 1. Ingrid  |  mai 11, 2007, 9:55 e.l.

    Näide.
    Vahel kirjutan mina leheartiklile kommentaari lihtsalt selleks, et endas pulbitsevat reaktsiooni neutraliseerida, end tühjaks laadida.
    Ja sageli satub see kommentaar juba arhiivi vajuva artikli lõppu, kust keegi teda ei loe ja kust talle ka vastukaja pole.
    Aga ma võtan sõna ka päevakorral olevate värskete artiklite juures.
    Selleks need kommentaarikastid ju sinna lisatud ongi.
    Kurvem oleks muidugi see kui keegi mind teadlikult ignoreeriks. Mulle piisaks väikesest märguandest ja ma tõmban kohe uttu. Aga ka sellest saab üle.
    Lähim näide oleks 8-mais, kus minu virtuaalsõbral Antsul keelati kommenteerimine. 😦

    Vasta
  • 2. Kati  |  mai 11, 2007, 10:16 e.l.

    minu meelest oleks kurb, kui kommenteerijad uttu tõmbaks.
    sest iseenesest on kommentaariumid suurepärane võimalus lasta rahva häälel kõlada ja seega saada kuulda fakte ja väiteid, mida muidu ei kuuleks.

    kahjuks ma olen väga palju näinud, et inimene, kellel oleks tegelikult midgai öelda, rikub oma ütlemisvõimaluse, valides tooni, mis juba ette häälestab tema vastu. paneb võitlema, mitte kuulama.

    8. maid ma pole nüüd mõnd aega eriti lugenud, iseäranis kommentaare mitte. aga mulle tundub, et seal tehakse sama viga vahelduva eduga nii pooldajate kui vastaste ridades.

    Vasta
  • 3. Ingrid  |  mai 11, 2007, 10:22 e.l.

    Kirglikud kommenteerijad ei tõmba uttu, seda muret pole.
    Aga sellised udutajad ja labiilsed isendid nagu mina ei tohigi algusest peale oma nina igale poole toppida. A vahel ikka topin. Näiteks täna “Minu elu pisiasjades”, sjgelle blogis.

    Vasta
  • 4. Kati  |  mai 11, 2007, 10:31 e.l.

    võib ikka nina toppida.

    ainult enne kui “salvesta” nuppu vajutada, maksab näiteks kümneni lugeda. ma tean küll, ma teinekord loen 🙂

    tegelikult maksab muidugi öeldes/kirjutades ka mõelda, mida sa tegelikult öelda tahtsid. isegi kui emotsioon laes on. et siis miks ta on, et mis tegelikult riivas. kui see asi üles leitud on, siis saab selle kirja panna sedasi ratsionaalselt ja see jõuab kõigile paremini kohale.

    ok, sry, kole kodupsühholoogia tuli 🙂

    Vasta
  • 5. nipitiri  |  mai 11, 2007, 10:47 e.l.

    Katil jälle õigus…:)
    osajaatavast ja osaeitavast kõneviisist kuulsin isalt…
    aitäh talle!

    Vasta
  • 6. Ingrid  |  mai 11, 2007, 10:47 e.l.

    Kui ma kümneni hakkaksin lugema, siis ma ei kirjutakski.
    Mina pean oma õudusi virtuaalseinal oma silmaga nägema, et mõista kui mõttetu mu sissekanne oli.
    Wordpressis ei saa ma vähemalt oma kommentaare kustutada, muidu käin ma alalõpmata “luuaga” oma sissekannetest üle ja teistele jääb mingi hambutu kommentaarium.
    Mõni tahab kommentaare, mõni aga ei talu kommentaaride pinget või on loomult autoritaarne ja sel puhul oma blogis või artiklis kommenteerida ei lase.

    Vasta
  • 7. Ingrid  |  mai 11, 2007, 10:52 e.l.

    Kui emotsioonide üle pikalt järele mõelda ja siis ratsionaalselt , rahunenuna kirja panna, siis kukub välja nii nagu ütles Spock mõnede soovituste kohta last vihaga mitte peksta.
    Et ilma vihane olemata hakata last peksma oleks ikka üsna võigas.

    Vasta
  • 8. Kati  |  mai 11, 2007, 11:10 e.l.

    last peksta on vihagagi halb, kuigi tõsi ta on, et vihata st põhimõtte pärast peksta, on eriti ilge.

    aga emotsioonide üle tasub ikka järele mõelda, nende põhjuste üle ka 🙂

    Vasta
  • 9. Ramloff  |  mai 11, 2007, 11:23 e.l.

    Eks see emotsioonidevaba kommentaari sünd on nii mõnigi kord päris keeruline. Ma usun, et emotsionaalsed inimesed teavad seda isegi ;). Mul õnneks või kahjuks on esimene reaktsioon väga intensiivne, aga kestab ka samavõrra lühikest aega (enamasti kümme kuni paarkümmend sekundit), nii et selle vältel ma kommentaari kirjutada ei jõuagi. Mõnel korral olen selle ajel siiski kommentaari kirjutanud ja endal on ka pärast paha.
    Kui aga miski väga häirib, siis ei aita vahel ka 24 tunnist et maha rahuneda ja niipea kui “rahunenult” kommentaari kirjutama hakkan, keerab emotsionaalsus end kirjutamise ajal uuesti üles ning ikka tuleb selline väga paksudes värvides kommentaar. Kui ikka kusagilt king tõsiselt pigistab ei aita see rahunemine midagi, sest niipea kui sa konnasilma puudutad, kerkib see emotsionaalsus nagu iseenesest pahvakuna pinnale.

    Vasta
  • 10. Ingrid  |  mai 11, 2007, 11:35 e.l.

    Lapse peksmine…
    Spock ütleb selle kohta, et parem üks nahatäis südametäiega ära anda kui päev otsa lapse kallal vinguda ja iriseda.
    Piibel ei keela samuti ihunuhtlust.

    Vasta
  • 11. Kati  |  mai 11, 2007, 11:46 e.l.

    ma arvan, et asju aetakse ikkagi sõnadega, mitte kätega, ning selle põhimõtte peaks laps omandama võimalikult vara ja soovitavalt vanematelt kui esimestelt autoriteetidelt elus.

    pealegi sõnadega saab ka asjad selgeks teha korraga ja konkreetselt, mitte vingudes.

    Vasta
  • 12. nipitiri  |  mai 11, 2007, 12:19 p.l.

    ounõu…:(
    spock spockiks… seda raamatut on rahustav sirvida küll…
    aga ma olen reaalis kohtunud lasteaednikuga
    kes pahvatas:
    kui vaja – teeme steinerit
    kui vaja – makarenkot

    *

    aga me räägime siin ja praegu ikka kommimisest, eks…
    ja mitte lastekatel, vaid täiskasvanute seas…
    🙂

    Vasta
  • 13. Ingrid  |  mai 11, 2007, 12:36 p.l.

    Õige, nipitiri. /ohkap/

    Vasta
  • 14. nipitiri  |  mai 11, 2007, 12:40 p.l.

    kommide lugemisest ja mittelugemisest…
    Kati, Sul on nimekaim, noh vähemalt poolnimekaim, kes delfis aeg-ajalt artikleid üllitab… Murutari mõtlen… ta deklareeris hiljaaegu, et tema komme (“seda soppa”?) üldse ei loe… vat sellest mõttekäigust ma ka hästi aru ei saa… visata kont rahvale hambusse ja siis… üleolevalt eemalduda?

    Vasta
  • 15. nipitiri  |  mai 11, 2007, 1:01 p.l.

    täpsustan…
    tahtsin öelda, et lugeda ta vast neid vastukajasid ikka võiks…
    ega seepärast veel väitlema pea hakkama…

    Vasta
  • 16. Peksa sain « Väikese nõia teemaja  |  mai 11, 2007, 1:03 p.l.

    […] 11th, 2007 Eelmise teema sabas hargnes jutt kuidagi ihunuhtluse mõttekusele-mõttetusele, meenutades mulle, kuidas ma ise elus […]

    Vasta
  • 17. Kati  |  mai 11, 2007, 1:12 p.l.

    nipitiri

    osades väljaannetes on ka peetud heaks tooniks kommentaaridele vastata (vanasti oli vähemalt RV stateegiagi sihuke).

    muidugi see eeldab, et neid kommentaare ei tule väga palju. päevalehtede rahvas ma kardan, ei suuda elus kõigi oma lugude kõiki kommentaare läbi lugeda. kui nad püüaks, ei jääks neil enam kirjutamiseks aega.

    kuigi, kui teema eneselegi oluline, eks siis vist ikka vaadatakse.

    mulle muidugi, kahjuks, tundub ka, et miskit on meie kommenteerimiskultuuris viimastel aastatel muutunud, ja sitemaks sealjuures.

    megas kui ta oli (ja algusaegade delfiski) ei käinud pasaloopimine ja ülbamine. jumalast mõistlikud arutelud olid. huvitav, kuhu need said?

    Vasta
  • 18. nipitiri  |  mai 11, 2007, 1:25 p.l.

    ma arvan, et üks põhjus võib olla selles, et mega-aegadel oli normaalse netiühendusega arvuteid ikka suhteliselt vähe…
    (mul ka polnud…)

    ja sellest saan ma ka aru… kui loo autor ei jõua kõiki komme lugeda… häiris mind just see väljaütlemise toon tegelikult… kui tead, kuhu kirjutad ja lugejast miskit ei pea… milleks siis kirjutada?

    Vasta
  • 19. Kati  |  mai 11, 2007, 1:26 p.l.

    seda küll

    Vasta
  • 20. Punane Hanrahan  |  mai 11, 2007, 1:49 p.l.

    Issand, mega aegadest on juba 7-8 aastat möödas! Kuidas küll aeg lendab…

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

mai 2007
E T K N R L P
« apr.   juuni »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

%d bloggers like this: