Maasikamahl

On kuulatud muusikat põrgukuumas talveaias, vaadatud, kuidas pillimehed higist tilguvad ja mõeldud, kuidas küll tunnevad end laiapuusalised ja kaunihäälsed sõbratarid* nende käte vahel. Ja on kuulatud (isegi vaadatud) veel muusikat (küll juba konserveeritult) Olevi ja Eerika man.

On tehtud suitsu ja joodud mõned moskiitod, vabandust mojitod.

On räägitud juttu.

On uudistatud koera, kes toitub tšellomängija sõrmist ja Liina ninast ka.

On kohtutud majaga, kus oli kord sage külaline, kuid kuhu pole nüüd vist juba enam kui kümme aastat sattunud. On leitud see maja olevat sõbralik ja hea.

On võetud ette kohustuslik aelemissessioon Jaaniga ning lastud seda Atil ja Liinal hullunud paparazzodena pildistada.

On seistud Liinaga selle suve esimeses soojas vihmas, varbad kuumaval terrassil.

On naerdud ja on kallistatud.

On läbi rongiakna vaadatud piimpaksu udu (jah, sellises võiks haldjarahvas ratsutada).

Ja suveöövalgus on kaenud mind koduköögis innukalt maasikaid söömas.

____________________

* jutt käib tšellodest, armsad (:

 PS  Liina kirjutab ja pildistab