Põrgutee on sillutatud korralike inimestega

mai 30, 2007 at 1:14 p.l. 32 kommentaari

Mõned mõtteuiud, inspireeritud eelnevast. 

Keelame ära viinamüügi, sest see ohjeldab rullnokki ja korralik inimene saab muidu ka hakkama. 

Piirame ja kontrollime netikommentaaride kirjutamist, sest see ohjeldab tatipritsijaid, korralik inimene aga ei tunne ennast sellest puudutatuna. 

Lubame politseil end aina suvalisemates kohtades ja suvalisemtel põhjustel kontrollida, sest see aitab leida pätte ja ohjeldada terroriste. Korralikul inimesel aga pole ju midagi karta. 

Laseme oma arvuteisse nuhkvara, sest see aitab võidelda piraatlusega, korralikele inimestel pole ometi midagi varjata. 

Tegelikult, me võiksime ju kehtestada komandanditunni, sest siis ei liigu kurikaelad öösel ringi ning korralikud inimesed võivad ju linnas töllamise asemel kodus ka olla. 

Ja krunniga tsensoritädid võiks ehk jälle tööle hakata. Eks neist oli nõuka-ajal ikka kasu ka, igasugune pask lehte ja raamatulettidel ei pääsenud, korralikud asjad siiski.  

Jne, jne, jne. 

Huvitav, kui kaugele saab sedasi sammhaaval minna? Mis hetkel avastavad korralikud inimesed, et nad on enesele tasahilju ehitanud koonduslaagri, kus viimsedki isikuvabaduseriismed on sujuvalt asendunud totaalkontrolliga? Ja kas nad on siis rahul? 

*

Muide, väga lõdvalt seotud turgatusena: olen kunagi sattunud lugema uurimusi, mis väitsid, et vanglates, kus valvurid kinnipeetavaid tõepoolest 24 tundi jutti elektroonselt jälgivad, ei hakka psüühikahäirete all esmalt kannatama mitte jälgitavad kurikaelad, vaid just need igati korralikud jälgijad.

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv.

Ma ei ole alaealine Jõhker muinasjutt täiskasvanutele

32 kommentaari Add your own

  • 1. Ramloff  |  mai 30, 2007, 1:36 p.l.

    Ehk olen ma väga pessimistlik oma hinnangus inimestele, kuid ma arvan, et vähemalt 2/3 inimesi ei häiriks kuigivõrd elamine totalitaarses ühiskonnas, kui see vaid nende endi igapäevaelu turvalisemaks muudaks. Vahel kirutaks ühiskonda ja olekski kõik. Kui selline vabaduste piiramine on seotud ka õige retoorikaga, näiteks loosungitega eesti rahva säilmisest vms., siis on suur hulk inimesi sellise vabaduste piiramise üle tegelikult päris õnnelikud.

    Ma ei mäleta, kes psühhoanalüütikutest väitis, et vabadustunnetus on väheste privileeg, enamik eelistavad vabadusele ohutust ja turvalisust ning selle peal totalitarism tihti püsibki.

    Vasta
  • 2. ahaa  |  mai 30, 2007, 2:32 p.l.

    nojah… just seda ma kartsingi ja silmas pidasin, kui oma eelmise sissekande viimast kommenrtaari kirjutasin 😀

    Vasta
  • 3. Kati  |  mai 30, 2007, 4:55 p.l.

    ramloff,

    Fromm oli.

    ahaa,
    ma pean küll tunnistama, et oma sissekannet kirjutades polnud ma sinu viimast kommi lugenud.

    aga jah, ma olen väga seda meelt, et enne igasugu keeldude ning kontrolli kehtestamist tuleks küsida, kas seda on ilmtingimata vaja. ja kui kuidagi saab ilma, siis pigem ilma.

    muidugi, ma saan aru, et keelamine on igasugu populistide lemmiknõks, sest sellega saab luua mulje ühiskonna turvalisusest ilma, et tegelikult turvalisuse loomisega grammigi tegeldaks.

    Vasta
  • 4. MM  |  mai 30, 2007, 5:21 p.l.

    Mina nii valuliselt sellele alkoholimüügi keelamisele ei reageeriks… See ei ole küll asi, mille vaba ööpäevaringse kättesaadavuse eest võidelda.
    Ilmselt võitlevad selle vabaduse eest need, kes ei ole lapsena kapi taga nuttes oma purjus isa lällamist ja röökimist kuulnud. Kes pole südame värisedes uksepaugu järgi püüdnud ära arvata, kas isa on jälle täis, aimates, et kui on, siis hakkab ta varem või hiljem jälle ema peksma. jne jne jne
    Tead, nii palju valu ja hirmu põhjustab see ümberringi, et… see pole sugugi ainult lõbusad lood naabrijoodikutest. See on tapvalt masendav, kui see on su oma peres.

    Vasta
  • 5. .  |  mai 30, 2007, 6:23 p.l.

    Tahaks ka lugeda mõnda uurimust nende vangide kohta. Äkki oskad viidata?

    Vasta
  • 6. nipitiri  |  mai 30, 2007, 7:08 p.l.

    veel alkoholimüügikeelust…
    *
    mumeelest on hullult nõmedam
    kui selle keelamise tagajärjel suureneb näiteks
    viinakaubandus taksodest
    või puskariajamine
    *
    seda, et mõni joodik joomata jääb… seda ma lihtsalt ei usu…

    Vasta
  • 7. ahaa  |  mai 30, 2007, 7:56 p.l.

    ok, ma olen heameelega populist, kellega on põrgutee sillutatud, kuid sellest hoolimata ei saa ma aru, miks peab vaba ööpäevaringse alkoholivabaduse eest võitlema riigis, kus alkoholism on üheks suuremaks probleemiks. minu jaoks on see rumalus.

    aga nii muuseas – miks sa oma korteri ust lukustad? ja pangakaarti koos pin-koodiga bussis istmel ei hoia? enamik inimesi ju pole vargad… millest siis selline lukustamine ja piiramine?

    Vasta
  • 8. ahaa  |  mai 30, 2007, 8:00 p.l.

    just fyi: hetkel olen ma ära joonud umbestäpselt 1 õlle. ja sellest hoolimata arvan ma, et meie riigis on alkoholinduse ja (eriti noorte) alkoholismiga lood võrdlemisi s*tad.

    Vasta
  • 9. Kati  |  mai 30, 2007, 8:13 p.l.

    korteriust lukustan ma selleks, et koer välja ei saaks ja inimesi sööma ei läheks. varem ei lukustanudki kui just väga pikaks ajaks ära ei läinud. ega keegi vargil ka ei käinud.

    pangakaardiga on kurvemad kogemused. ma ei oleks pidanud seda vedelema jätma inimese ette, kel ongi varastamise haigus küljes. sellest hoolimata ma jätan teda üsna rahulikult tööle tuppa, sest ma tean, et teda sealt keegi ei võta.

    jah, muidugi me ei pea ligimesi otse kiusama, teadaolevalt alkohoolikule viina ostma näiteks. aga me ei pea ju tegema kogu oma elust poodu maja, kus igaks juhuks köie teemat vältida. enamik meist siiski poole poodud.

    olen nõus, et joomaprobleem on meil tõsine. aga ma keeldun kangekaelselt uskumast, et inimesed joovad eeskätt või ainult seepärast, et viin on saadaval. selleks peab ikka olema muid põhjusi. seega, küsitagu, mis need on, mitte ärgu keelatagu midagi pindmist. arvan mina kah kangekaelselt 🙂

    ja üldse ei tahaks siin rääkida JÄLLE viinast, vaid sellest, kui palju asju saab lihtsalt ära keelata, kuni asjalugu ahistavaks muutub. nii põhimõtteliselt.

    aga, vahet pole ka, hetkel. ma olen äsja ära vaadanud ühe täiesti vapustava filmi ja sellest sellise emolaksu all, et sisukalt vaielda täna enam nii ehk naa ei jaksa. õlut pole sealjuures joonud 🙂

    Vasta
  • 10. Ramloff  |  mai 30, 2007, 8:37 p.l.

    Kusjuures, kui hakata arutlema alkoholismi põhjuste üle, siis vist tuleb igaüks välja oma lemmikpõhjusega mida ta arvab olevat inimese õnnetuolemise põhjuse: usklik süüdistab vaimsuse puudumist, vasakpoolne sotsiaalset ebaõiglust, intelligent harimatust jne … ja kõigil on õigus ja ei ole ka …

    Aga kui üldse mitte keelata ja lasta kõik isevoolu teed, kas siis pole jälle ohtu, et viimaks mattub kogu kultuur ja tsivilisatsioon laga sisse, millega ta ei ole suuteline võitlema?

    Vasta
  • 11. Offf  |  mai 30, 2007, 8:41 p.l.

    Ma tooks v2lja yhe OLULISE nyansi: “KES KONTROLLIB KONTROLLIJAID” Igasugune totaalne kontroll loob kohe ka ideaalsed tingimused korruptsiooniks ja v6imu kuritarvitamiseks. Seet6ttu hakkab seesugune systeem ylikiiresti “peast” m2danema ja variseb sise v6i v2lissurvel kokku. Selline systeem pole mingil juhul stabiilne.

    Vasta
  • 12. Lee  |  mai 31, 2007, 6:49 e.l.

    Ma tooks siia lauskontrolli juurde ühe teise teema sisse. Mäletab ehk keegi, kui häiriv oli eelmise riigikorra ajal see, et nt saartele sõiduks oli vaja küllakutset, Virtsus ja Rohukülas olid võõrkeelsed piirivalvurid jne.? See oli VASTIK!
    Aga… Kui puhtad olid saared… Kui kerge oli tagada looduskaitset… Kui rahulik oli veelindudel pesitseda…
    Ja kui ma praegu vaatan veepiirile pargitud autosid, nende roomikutesse jäävaid porritallatud käpalisi, loodusesse loobitud plast- ja plekktaarat – siis ausalt, ma annaks uuesti oma passi ühe võõramaalase kätte kontrollida, kui see väike samm kaotaks ära selle koleda laga.
    Jah, ma olen nõus loobuma oma välisest vabadusest. Selle eest, et loodus oleks puhtam, vähem lapsi kannataks joodikutest vanemate pärast, vähem noorte genofondi saaks alkoholist rikutud.
    Minu sisemine vabadus on mul ju alles. Seda ei võta passikontroll ega komandanditund.

    Vasta
  • 13. Kati  |  mai 31, 2007, 7:25 e.l.

    offile lisaks küsiksin, et kes määrab normid, mille täitmist kontrollida. mida enam neid on ja mida konkreetsemalt nad igaühe elu puudutavad, seda suuremad hakkavad ilmselt olema huvigruppide eriarvamused nende osas. kes siis muusikat tellib ja kes peab nõustuma selle järgi tantsima?
    ramloff, ma ei mõelnudki, et kõik absoluutselt peaks olema lubatud. mingid keelud, normid, kokkulepped on paratamatud. ma pigem küsin kust käib piir. kas seadusega võiks reguleerida, millise jalaga hommikul voodist välja ronida?
    lee, sisemise ja välise vabaduse teema on liiga hea, et kommentaaridesse raisata. mõtlen nats enda jaoks asju selgemaks, siis ehk eraldi kirjutan.
    komm nr 5
    ma tegelesin selle teemaga ürgammu, üritades EKAs kirjutada midagi teemal repressiivsüsteem ja arhitektuur ja mul ei ole seda materjali küll enam kuskil tallel. aga otsi märksõnadega arhitektuur, vangla, jälgimine, panoptikum. peaksid midagi leidma.

    Vasta
  • 14. nipitiri  |  mai 31, 2007, 8:18 e.l.

    mumeelest ei aita välised piirangud põhimõtteliselt
    ainus, mis loeb, on inimese sisetundeseadus
    igaühe enda sees
    ja see ongi ühtlasi igaühe sisemine vabadus
    *
    mul on raske mõista, et mõni väga vastik asi võib olla JOKK… tegelikult mul vist puudub juura-mõtlemine… kuigi kriminullid köidavad…

    Vasta
  • 15. Ramloff  |  mai 31, 2007, 9:02 e.l.

    Mõtlesin täna hommikul veel selle teema peale.

    Mulle tundub, et igasugune ärakeelamine on mõnes mõttes ka allaandmine. See on omamoodi viimane lahendus, sest midagi muud ei osata, suudeta või vahel ka taheta probleemiga ette võtta.

    Aga alkoholism on üks eesti kõige suuremaid probleeme ning nagu ma jube enne ütlesin pole selle põhjuseid sugugi üks, vaid tõesti palju, sest peale kõige on alkohol ka “vaese inimese antidepressant” (ehkki see väljend on tegelikult vale, sest igapäevane AD’de tarvitamine on kordades odavam kui igapäevane viinajoomine)

    Kusjuures võidelda täiskasvanud inimese alkoholismiga on vist juba liiga hilja. Pigem peame me vaatama noori ja küsima, millest tuleb tihti selline hingetühjus, mida millegi muu kui alkoholiga täita ei suudeta.

    Seega tekib selle keelamise juures üks oluline küsimus, mis tundub mulle peamine: kui alkoholi kätte ei saa jääb mingi ajaühik inimestele üle – kas suudetakse selle ajaga ka midagi konstruktiivset peale hakata või läheb ülejäänud aeg ja energia veelgi destruktiivsemasse kanalisse?

    Ja ometi – alkoholi tarbimist tuleb märgatavalt piirata, ehkki ma eelistaks kui selle tarbimist vähendaks muutused inimese sisemaailmas, mitte välised keelud.

    Vasta
  • 16. Kati  |  mai 31, 2007, 9:11 e.l.

    ramloffi viimase jutu peale ütleks juba enam-vähem jah ja aamen.

    mina küsiks veel, et miks tundub joomine sisuliselt lastele selline lahe tegevus. et kust eeskuju tuleb? ja miks?

    Vasta
  • 17. ahaa  |  mai 31, 2007, 9:23 e.l.

    dzhiisas, ma ka eelistaks, kui inimene ise aru saaks. mu jaoks oleks ideaalmaailm üldse paljude jaoks natuke liiga roosa ja sõbralik ja valgust ja helgust täis.

    aga seni, kuni see ei tööta, peab ju kuidagi piirama. esimene samm oleks minu meelest tegelikult nii avaliku kui varjatud alkoholireklaami keelamine. isegi mingis pereajakirjas olid fotod emadepäevast, kus isad koos lastega süüa tegid ja pärast lauas istusid – ja kõigil kolmel fotol olid lapsed veinipudelite taustal ning ühel neist kallas 1 isa suures plaanis veini. see tundub ehk naeruväärne, kuid tegelikult just sellise demomise kaudu kujundatakse mingi osa suhtumisest.

    mde, ma peaks ka nüüd jalgu trampima ja protesteerima, et miks autojuhte nii rängalt piiratakse ja kontrollitakse ja sunnitakse mingitest nõmedatest kiirusepiirangutest kinni pidama. normaalne inimene, hea auto – miks ta ei tohiks kihutada? surma saab inimesi autoõnnetustes ju võrreldes ellujäänutega kaduvväike osa. miks siis sellised põhjendamatud piirangud?! ja miks ma pean mingites triibulistes kohtades seisma jääma? ma olen ju normaalne inimene, küll ma ise tean, kus ma jään seisma ja lasen jalakäijad üle tee ja kus ma ei lase.

    vastik populistlik-totalitarislik kontrollija ahaa

    Vasta
  • 18. ahaa  |  mai 31, 2007, 9:25 e.l.

    kati

    see eeskuju tulebki sellest, et kõik ajakirjad on reklaami (nii otsest kui ka varjatut) täis, sellest, et mitte mingeid piiranguid ühiskonnas ei ole; sellest, et on justkui kuidagi väga ok, kui inimesed joovad vastuvõtul klaasi veini ja istuvad siis rooli .. jne, jne.
    ühiskonna suhtumine ja tolerants, ühesõnaga.

    Vasta
  • 19. nipitiri  |  mai 31, 2007, 9:33 e.l.

    15 Ramloff,

    “Kusjuures võidelda täiskasvanud inimese alkoholismiga on vist juba liiga hilja. Pigem peame me vaatama noori ja küsima, millest tuleb tihti selline hingetühjus, mida millegi muu kui alkoholiga täita ei suudeta.”

    kohanematus konkurentsi tingimustes, ehk?
    kui nüüd jutuga alkoholilt ära pöörata
    siis jaapanlaste probleem on hikikomori
    räägitakse, et miljon noormeest lihtsalt istub (mõttetult?) oma toas…

    Vasta
  • 20. Kati  |  mai 31, 2007, 9:38 e.l.

    triibulise asjaga on nõnda, et me oleme kokku leppinud, et seal saab teed ületada. mina ehk jalakäija tean, et seal seda saab ja astun ses kohast teele. kui sina ehk juht otsustad seal mitte peatud, ajad sa mu alla.

    me muidugi võime triibulised asjad ka ära kaotada, aga siis mina ehk jalakäija töllan sul ees, kus tahan ja kokkuvõttes on meie mõlema elu keerulisem ja tähelepanu nõudvam kui leppides kokku, et tee ületamise koht on triibuline.

    see on ratsionaalne.

    pealegi, see ei piira ei juhi ega jalakäija elementaarseid vabadusi. pole nii, et autoga sõita või jala käia võib teatud kellast kellani ntx.

    mis eeskujudesse puutub, siis huvitav, mis on olulisem, kas negatiivse eeskuju puudumine või positiivse olemasolu.

    ma kardan, et viimane. ehk kui karskusliikumine on tõsiselt hingel, peaks ehk alustama sellest, et ise ei jooks mingit alkokraami vaid mahla ntx? et inimesed näeksid, et nii on lahe ja hea. mitte nii, et keelame muidu ära, aga küll mina oma veini ja õlle ikka kätte saan. ah? möh?

    Vasta
  • 21. Ramloff  |  mai 31, 2007, 9:55 e.l.

    nipitiri

    Ma arvan, et seda kohanematust oleks mitu korda vähem, kui seda konkurentsi ei saadaks selline allajääjate halvustamine. See seab inimesed surve alla: ehk nad ise ei vajakski sellist edu ega heaolu, kuid kuuldes pidevat halvustamist rahulikuks jääda – seda ei suuda mitte igaüks (ning see halvustamine koguneb enese teadmata alateadvusse ja ründab sind sealt, kui sul on nõrkusehetk – seda olen ise korduvalt kogenud).

    Et aga praalitakse võitudega ja halvustatakse allajääjaid, see näitab, et ka nn. võitjad pole tegelikult rahul ega eneses päris kindlad.

    Midagi on kogu selles mentaliteedis väga ebaloomulikku, aga ehk me lihtsalt näeme ja tunnetame seda selgemini kui varasematel sajanditel, sest meediaajastul paistab see paremini silma.

    Mis puutub alkoholireklaami, siis mulle tundub, et reklaami keelustamine annab küll efekti, kuid ilmselt ikkagi mitte väga suurt. Mulle tundub, et palju enam mõjutab inimesi arvamusliidrite ja muude eeskujuks olevate inimeste käitumine, aga ka filmidest ja seriaalidest nähtav. Ja nendes murrangu saavutamine eeldaks juba kas tsensuuri või ühiskonna üldisema mentaliteedi muutust.

    Vasta
  • 22. nipitiri  |  mai 31, 2007, 10:29 e.l.

    eeskujust, autojuhtimisest ja alkoholist…

    *

    käisime mu mehe venna pool
    pakkus shampat
    ta oma abikaas võttis mingeid tablette parasjagu ega pruukinud alkoholi
    mu mees oli roolis
    pojad keeldusid ka
    (uusaasta-shampat olid nad juba proovinud)
    seega jõime selle pudeli kahekesi tühjaks
    ja siis said piosid tükk aega narrida:
    emme on purjus!

    Vasta
  • 23. nipitiri  |  mai 31, 2007, 10:37 e.l.

    21 Ramloff,

    “meediaajastul paistab see paremini silma”

    mhmhh…
    kirjutame Kati pealkirja ümber
    “Põrgutee on sillutatud meediaäriga”
    ?

    saame kiruda nii reklaame kui intervjuusid ja pilte edukatest…

    Vasta
  • 24. Ramloff  |  mai 31, 2007, 11:24 e.l.

    nipitiri
    Eks ta mõnes mõttes nii olegi.

    Kusjuures vale oleks ilmselt siin kiruda ka meediategijaid.
    Ehk pole lihtsalt inimese enda aju ja vaimne pool sellisteks meediavoogudeks lihtsalt valmis.

    Vasta
  • 25. notsu  |  mai 31, 2007, 1:41 p.l.

    Ma olen tavaliselt ise see, kelle elu igasuguste alkomüügipiirangute kehtestamisega enim häiritud saab, sest ma ei pane ju ilmaski tähele, et kuskil oli kuulutus, et vat sellest ajast enam ei müüda. Aga ma kahtlen, kas õigus peale kella kaheksat alkot osta on siiski elementaarne vabadus. See on küll mugavam ja minusugused saavad paremini hakkama, aga miks on see elementaarsem vabadus, kui nt õigus peale kella kaheksat hambaarstile minna?

    Saksamaal on muide nt pühapäeval kõik poed peale bensukate kinni ja ma olen kuskilt kuulnud, et seda reguleeritakse mingi tööaja seadusega, kas keegi teab täpsemalt? Ja juhul, kui see nii on, kas selle reguleerimisega rikutakse sakslaste elementaarset vabadust iga päev poes käia?

    Lisaks paneb mind mõtlema asjaolu, et enamikus Euroopa riikides on terve rida mõnuaineid (peale alko, tubaka ja kohvi) üldse keelatud, kusjuures igasugused narkoteadlased kirjutavad kogu aeg, kuidas alkohol on kõvasti ohtlikum kraam kui nt kanep. Kas see, et need riigid on keelanud vähempopulaarsete narkootikumide tarvitamise, on elementaarsete vabaduste rikkumine? Kui ei, siis kas vabaduse teeb elementaarseks harjumuse jõud? sest ühtki ratsionaalset põhjust küll ei ole, miks peaks alkoholil kanepi ees üldse mingeid müügiprivileege olema.

    Vasta
  • 26. Kati  |  mai 31, 2007, 1:49 p.l.

    hambaarstidel ei ole ju KEELATUD pärast kella kaheksat kliente vastu võtta.

    ja mis neisse nn vähempopulaarsetesse mõnuaintesse puutub, siis nad sunnikud tekitavad ju kiiresti sõltuvust, mida alkohol tegelikult ei tee. st pärast paari pisti sa ei vaja võõrutusravi.

    ka ei vii klaas veini, pudel õlut või pits viina kedagi mõttele, et prooviks heroiini ka kui juba keelatud asjadega jännata. kanep paraku kipub viima.

    kusjuures minu poolest isiklikult võiks ju keelata ses mõttes, et mul nii ehk naa kodus kobe viinavaru olemas. aga ma pean kohe põhimõtte pärast jorisema 🙂

    Vasta
  • 27. notsu  |  mai 31, 2007, 2:50 p.l.

    Aga Saksamaal vist on küll keelatud pühapäeval poode lahti hoida… juhul kui see ikka on tööaja seadusega regullitud.

    Klaas veini/viina vms võib viia mõttele, et jooks veel, vähemalt kui igatsugu propagandateoseid uskuda. Ma arvan, et seos esimese pitsi ja alkoholismi vahel on umbes sama tugev kui kanepipläru ja narkomaania vahel. Sest ka kanepi pealt enamik siiski ei lähe kangema kraami peale üle, täpselt nagu igast proovijast ei saa alkohoolikut.

    Vasta
  • 28. Ramloff  |  mai 31, 2007, 3:40 p.l.

    Mina ei saa aru just sellisest klaasist veinist toidu kõrvale.
    a) Head tuju ja sellist ülevoolavat joovastust ju sellest ei teki
    b) samas aga häirib juba väga väike kogus alkoholi sel määral tähelepanuvõimet, et näiteks raamatut enam lugeda ei saa.

    Kokkuvõttes tekib ainult selline nüriduse tunne. Kusjuures vähemalt minule mõjub just lahja alkohol nüristavamalt kui kange.

    Vasta
  • 29. nipitiri  |  mai 31, 2007, 6:12 p.l.

    sattusin täna õhtul pahaaimamatult kella poole kaheksa paiku Laagri Maksimarketisse
    see oli viga
    seisin rekordilise pikkusega kassasabas
    (kes selles majas käinud – sabad olid kommi- ja raamatulettide lõpuni)
    st kui alkoholi osta ei taha – ära enne kaheksat poodi mine
    ?

    Vasta
  • 30. notsu  |  mai 31, 2007, 7:06 p.l.

    Väga hea kirjeldus kerge alkoholi mõjust toidu juurde on “Babette’i pidusöögis”, mis väärib ka muidu lugemist.

    Vasta
  • […] Ütleb Lee arutledes siin.  […]

    Vasta
  • 32. sk  |  juuni 1, 2007, 3:17 p.l.

    tollel ülalmainitud Saksamaal aga saad sa tollestsamast bensiinijaamast või kebabiputkast oma õlle osta suvalisel kellaajal, ja see on üsna odav, ja juua ei tohi seda ainult bussis-trammis, ja mitte sellepärast, et see on alkohol, vaid sellepärast, et see on vedelik ja võib maha loksuda.

    miks nad seda ära ei keela? võibolla ei ole põhjust. võibolla nad saavad aru, et see ei tööta nii nagu peaks. võibolla on seal lihtsalt kultuursed joojad. võibolla. võibolla.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Inimestele meeldib

Kalender

mai 2007
E T K N R L P
« apr.   juuni »
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

%d bloggers like this: