Vabadusest sees- ja välispidiselt. Viinast ei räägi.

juuni 1, 2007 at 8:10 e.l. 13 kommentaari

“Minu sisemine vabadus on mul ju alles. Seda ei võta passikontroll ega komandanditund.”  

Ütleb Lee arutledes siin. 

Nii ja naa.  

Muidugi on inimestel mälestused, fantaasia, kaunid kunstid, religioon ja muu säärane, millest ehitatud elevandiluutorni pageda, kui ümbritsev reaalsus talumatuks muutub. Ometi ei ole ma kindel, et taolise põgenemisvõimaluse olemasolu on hea ja piisav põhjus välis(t)est vabadus(t)est loobumiseks.  

Esiteks, ma ei usu, et väga vähese vabadusemääraga ühiskondades kasvaksid massiliselt seesmiselt vabad ja väärikad inimesed. Inimene hangib ju oma hoiakud ja käitumismustrid teistega suheldes, üldisi norme ning väärtusi õppides, präänikut taotledes ja piitsa vältida püüdes.

Kui ühiskonnas on soositud varjamine, mahavaikimine, tingimusteta kuuletumine ning taunitud iseseisvus, kriitiline meel, oma mõtete välja ütlemine, teistest erinemine ja endale kindlaks jäämine, siis ma usun, et enamik inimesi kasvavad ka seesmiselt pigem allasurututeks ja argadeks kui tõeliselt vabadeks. 

Kui mõnedel siiski õnnestub neis tingimuste sisemine vabadus säilitada või omandada, siis ei saa minu arvates eriti kaua kesta olukord, kus seesmiselt tõesti vaba, enesekindel ja väärikas inimene vabaduseta süsteemiga konflikti ei sattu. Vaba inimene ei saa ometi järjekindlalt väita, et kaks pluss kaks on viis.  

Aga kui ta ei väida, vaid süsteemiga lauskonflikti läheb, hävitab süsteem ta üheksal juhul kümnest. Paremal juhul sotsiaalselt ja emotsionaalselt, halvemal füüsiliselt. Me ei pea näiteid kaugelt otsima. Me teame ju, mis nõuka-ajal dissidentidega tehti. Ja me teame ka, mis neist selle tegemise tulemusel praguseks järel on. Suuremas osas paranoilised inimvared. Väga masendav hind, mida kunagise vaba inimese kombel selja sirgeks ajamise eest maksta.  

Muidugi nõuab vabadus ka vastutust. Aga vastutada saab ainult selle eest, mida me saame oma tegude ja otsustega suunata ja mõjutada. Näiteks ei saa mina vastutada selle eest, et näitleja X teatris N või teemeister Y ettevõttes M, oma tööd hästi teeb, sest mul puudub võimalus seda kuidagi kontrollida või mõjutada. Või, laenates nüüd näiteidee taas Leelt, ma ei saa vastutada ka selle eest, kas rand on puhas või mitte, kui mind sinna randa ei lubatagi. Vastutama õppimiseks on eeltingimusena vaja tegutsemis- ja otsustamisvabadust. 

Pealegi, totalitaarsed või autoritaarsed süsteemid pole, mu meelest, tegelikult teab mis vastutustundlikud. Nende käsud ja keelud ei lähtu mitte üldisest heaolust, vaid võimulolijate eri-ja erahuvidest. Nii näiteks olid piiritsooni jäävad rannad puhtad küll, kuid miski poleks seganud poolt Eestit fosforiidi krahmamiseks pahupidi sonkimast. 

Niisiis, minu meelest käivad vabadused, seesmine ja välimine, üldiselt ikka koos ja igat masti vabadusepiiranguisse tasub suhtuda ettevaatusega.  

See muidugi ei tähenda, et meil võiks olla igasuguse korra, seaduste ja reegliteta ühiskond. Ei tähenda ka, et seaduserikkujad peaksid karistuseta jääma. Aga kindlasti ei tohiks selle pärast, et mõni on pätt, kõiki kodanikke preventiivselt kurjategijatena kohelda.

Ehk, laenates veelkord rannanäidet, karistage neid, kes sinna solki veavad või rannajoont rikuvad, kuid ärge keelake igaks juhuks korrahoidmise pärast armunuil käsikäes veepiiril jalutada ja suudelda.

Aitäh, Lee, kirjutamast kommentaari, mis pani mind oma mõtteid peakolus selgitama ja sõnastama. Ja kõigile ka üks palve, ärgem rääkigem selle teema sabas taas alkoholipoliitikast. Kes sellest veel midagi arvata tahab, on teretulnud siin.

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv, Uncategorized.

Luuleline blogistatistika Suvi, see tähendab eriolukord

13 kommentaari Add your own

  • 1. Ramloff  |  juuni 1, 2007, 8:53 e.l.

    Mulle viimasel ajal tundub üha rohkem, et vabadus muutub teemaks alles teatud arengustaadiumisse jõudnud inimeste juures. Enne seda staadiumit ollakse sageli vägagi rahul, kui keegi inimese otsustest vastutab. Tuleb meelde ühe oma klassivenna iseloomustus oma vene armees veedetud ajale: “Väga hea aeg oli, üldse ei pidanud mõtlema!”.

    Totalitaarsus põhinebki lapsinimeste (kasutan seda Hesse väljendit, sest laps pole halvustav, sest selles sisaldub ka täiskasvanuks saamise võimalus) soovil lihtsate lahenduste järele, mis võtaks neilt ära vastutuse. Kusjuures mulle tundub, et ühiskonnas on seda rohkem keelde, mida rohkem on selles ühiskonnas ebaküpseid inimesi.

    Kusjuures asja kurbloolisus on ka selles, et kui ebaküpseid inimesi on üle teatud kriitilise piiri peavadki selle riigi seadused olema mõne võrra karmimad kui riigil, mille inimesed on küpsemad. Jälle üks koht, kus mina näen just evolutsiooniliste, mitte revolutsiooniliste muutuste vajadust.
    Eesti ühiskonna üks probleem on see, et vabadused tulid väga kiiresti ning liberaliseerumine toimus järsult. Et ühiskonna küpsus või siis ühiskonna liikmete keskmine küpsus tõuseb märgatavalt aeglasemalt, tekib ka olukord, kus osad lapsinimesed ei oskagi tekkinud vabadusega midagi muud teha kui kasutada seda arututeks tegudeks.

    Üldiselt tundub mulle jälle, et mida rahulikum ja dünaamilisem on areng, seda parem – ja isegi selliseid häid asjad nagu vabadused võivad kiirel saabumisel anda hulga negatiivseid tulemusi.

    Vasta
  • 2. Ramloff  |  juuni 1, 2007, 8:54 e.l.

    Parandus:
    Esimeses lõigus peab ikka olema “keegi otsustest vabastab”

    Vasta
  • 3. otsija  |  juuni 1, 2007, 9:04 e.l.

    Ramlofi lapsinimese jutu peale:
    Vaadake lapsi, kes kasvavad ranges peres, kus on käsud ja keelud – kui nad kodust pääsevad, on nad nagu lahti lastud vasikad, kes tahavad kõik ära proovida, mis vähegi proovimisvääriline tundub.
    Sellise käitumisega lapsi ei tule perest, kus lapsed varakult saavad selgeks põhjuse ja tagajärje seose ning enda osa selles seoses, st. õpivad oma otsuste ja tegude eest vastutama.
    Ega täiskasvanu enese sees midagi enamat pole kui seesama laps.

    Vasta
  • 4. Kati  |  juuni 1, 2007, 9:19 e.l.

    ramloff,
    ma jälle arvan, et inimesed ei saa saada küpsemaks või täiskasvanumaks, kui neil pole selleks võimalusi.

    ehk siis ikka see, et vastutama hakkamise eeltingimus on vabaduse olemasolu, mitte vastupidi, et esmalt kukub kuskilt sülle vatsutustunne ja siis tuleb vabadus.

    et ühiskondliku väärtussüsteemi kiire muutus ka isiklikud väärtused segi lööb, on muidugi selge. samas, ma arvan, et praeguseks võiks dramaatiliste muutuste tagajärjed ikka juba suuremas osas üle olla, sest murrangust on ikka päris palju aega möödas.

    Vasta
  • 5. nipitiri  |  juuni 1, 2007, 9:23 e.l.

    otsija,

    ma ei tea, kus Sa neid erinevatest kodudest tulnud lapsi jälgid, aga…
    oma kogemustest: ma tunnen, et paljudes asjades ei oska ma oma lastele nõu anda… ühiskond on võrreldes minu lapsepõlvega liialt palju muutunud… mingi “keelan-käsen-poon-ja-lasen” ei tule jutukski… ma ei saa ju keelata ja kästa… kui ma ei suuda vastutada…

    Vasta
  • 6. otsija  |  juuni 1, 2007, 11:57 e.l.

    Me kõik olemegi need erinevatest kodudest tulnud lapsed.

    Vasta
  • 7. Karikate Emand  |  juuni 1, 2007, 1:21 p.l.

    otsija jutu peale…
    tegelikult arvatakse ka/pigem, et käskude-keeldudega liialdavast perest tulnud lapsed/inimesed kaotavad loovuse ja initsiatiivi, usu endasse kui valikuvõimelisesse isikusse, ja jäävadki alluma, enda eest otsustajat otsima, nii töös kui eraelus.

    Ramloffi jutu peale sellest, et “kui ebaküpseid inimesi on üle teatud kriitilise piiri…”…
    eks see ilmselt ongi võimudel eelduseks, et inimesed on ebaküpsed, rumalad. Mina tunnen vast kõige suuremat misantroopiat vaadates, kuidas inimesed (?, urr) lõhuvad ja lagastavad uusi kauneid hooneid ja aedu. Minu poolest pandagu kaamerad igale poole üles – linte vaadatakse ju ainult siis, kui midagi juhtunud on. Ja pole vaja avalikus ruumis teha asju, millest on häbi. Igaüks võib oma koduseinu markeriga sodida kui soovib, ja oma lillepotte uppi lüüa, kui see lõbu valmistab. Teiste inimeste töö peaks olema paremini kaitstud.

    (Pean küll mainima, et mu 5 aastane tütar varjab oma nägu, kui raamatukogu juures kaameratest möödume 😀 – ma ei tea, miks, võin kinnitada, et ta pole ühtegi raamatut varastanud ega akent sisse löönud, aga minu poolest las varjab, kui see talle lõbu valmistab)…

    Sisemisest vabadusest…
    Kui ma tean, miks ma midagi teen – siis on mu süda üsna rahul. Aga loomulikult olen ma valvel, ja otsin nõrka kohta, mida avalikuks tuua, kui mulle miski asjakorralduse juures ei meeldi. Aga mind ei häiri, et minust on tugevamaid, kellel on teised plaanid. See jääb alati nii. Pealegi puudub mul kindel usk sellesse, et kui maailm minu nägemuse kohaselt pöörlema panna, on inimesed rohkem rahul kui kehtivate seaduste järgi elades.
    Kas tark inimene – diktaator -, kes avalikust vastuseisust hoolimata viib võimalusel ellu ebapopulaarse targa idee on hea või halb juht… ma ei tea. Kas see on inimestega arvestamine, või hoolimatus – ma ei tea :). Nii ja naa.
    Kes palju kannab (jah, ma ka ei räägi alkoholist, vaid vastutusest), see tehku ja vaadaku, mis tunne hakkab.

    Mis lapsik olemisesse veel puutub, siis… ebaküps psüühika on midagi sellist, mida keegi vast vabatahtlikult ei valiks. See on nagu füüsiline väeti olemine – ega keegi ei taha olla nõrguke, aga kui kord oled, siis leiad ikka eluviisi, nagu sul kõige mugavam on. Paratamatus, ma kardan. Kui inimesed oleks mõistlikud ja suurepärase eneseregulatsiooniga, siis tõepoolest poleks mitmesuguseid reegleid vaja. Aga inimesed on kontrollimatud, seda mitte ainult väljastpoolt, vaid sageli ka seestpoolt. Usun, et inimesed vajavad selgelt sõnastatud reegleid. Kahjuks see “ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks” ei tööta :D… Reeglid peavad olema oluliselt konkreetsemad.
    (Vabandust, et nii pikalt).

    Vasta
  • 8. nipitiri  |  juuni 1, 2007, 1:29 p.l.

    6 otsija,

    seda muidugi,
    et me kõik tuleme erinevatest kodudest…
    aga Su 3. kommi järgi pakuksin,
    et elukutse selline…
    🙂

    Vasta
  • 9. otsija  |  juuni 1, 2007, 2:40 p.l.

    Tark inimene, kes avalikkuse vastuseisust hoolimata viib ellu ebapopulaarse targa idee, on kahtlemata hea juht.
    Aga millegi lihtsalt ära keelamine ei ole mitte kunagi tark idee. Sest inimene on leidlik loom, oskab keeldudest mööda hiilida ja saab ikka seda, mida tahab. Vahe vaid selles, et keelajail on sel juhul palju raskem olukorda kontrolli all hoida. Usalda aga kontrolli on minu meelest heam idee igal juhul.

    Vasta
  • 10. Karikate Emand  |  juuni 1, 2007, 3:30 p.l.

    otsija 9. kommentaari peale…
    see on väga kena jutt, ma olen tõesti nõus… ainult et see näib mulle nii väga puht-teoreetiline.
    Usaldad, kontrollid, näed, et usaldus oli asjata :)…
    Enamjaolt on.
    Ja siis tuleb otsustada, kas lihtsalt lepid, et ei saa usaldada, töötad nõrga nüansi kallal (kusjuures kuivõrd inimesed on lõputult … noh, nõrgad, siis ei saa asja heaks teha, näib mulle, vaid lihtsalt katsetada erinevaid keelu-käsu-tasu-hirmutamise variante), või siis jah, mingi sotsiaalgeenius teeb midagi sellist, mille tõttu inimesed vabatahtlikult ei kahjustaks ennast ega kedagi teist… Viimane oleks kaunis, aga on ilmselt võimatu.

    Usalda, aga kontrolli – see töötab mingites üsna kitsastes piirides väga hästi (nt jalavõrudega vangid, ehk), aga mitte ühiskonnas laiemalt…, kardan.
    Olen väga pessimistlik, üldiselt, selles osas, et kas inimesed soovivad pingutada paremini käitumise nimel. Unistan ja loodan, et ma eksin.

    Vasta
  • 11. 1helin  |  juuni 1, 2007, 4:53 p.l.

    Võin ju valida ja täitsa vabalt, et kas joon kohvi, teed või hoopis vett. Või äkki mul pole üldse janu. Kuid mul pole valikut kas tappa või mitte ; pole valikut ,kas valetada või mitte, sest mulle lihtsalt ei sobi tapmine ja valetamine!!! Mis vabadusest me siis ikkagi räägime ?

    Vasta
  • 12. otsija  |  juuni 1, 2007, 5:40 p.l.

    Teoreetiliselt on igal inimesel valik, kas tappa või mitte, kas valetada või mitte. Me kõik valimegi vastavalt sellele, kes me olla tahame ja millist maailma me enda ümber näha tahame. See ongi vastutuse küsimus.
    Kui aga hakataks ette kirjutama, mida sa rääkida tohid ja mida mitte (hiljutine Kivirähu-juhtum tuleb meelde) või kas sa SELLE mere äärde tohid minna või saadavad piirivalvurionud su tagasi (jajah, rannad olid inimtühjemad ja seega ka puhtamad)
    Või kujutame ette, et kofeiin kuulutataks mürgiks ja keelataks äkki kõigil kohvi joomine??? Kas meil on siis vabadus valida kohvi, tee ja vee vahel või kitseneb see vabadus tee ja veeni?

    Usalda aga kontrolli võiks minu arusaamist mööda tähendada seda, et elementaarsed seadused on olemas ja kes seadusega pahuksisse lähevad, saavad ka karistatud. Kuid nagu Katigi ütles – ei pea eeldama, et kõik inimesed on vastutusvõimetud pätid. Seaduserikkujate pärast ei pea piirama seadusekuulekaid ja vastutustundlikke inimesi.

    Vasta
  • 13. Kati  |  juuni 1, 2007, 6:44 p.l.

    1helin, kui sa ütled, et sulle ei sobi tapmine, siis see ongi ju sinu valik, või kuis?

    iseasi, et selle teo keelavad ka seadused. ja, jah põhimõttelselt need kitsendavad su vabadust tappa. kuid see on mõistlik piirang, mis kaitseb kõigi, ka sinu, elu.

    kuidas aga oleks, kui inimestel keelataks ntx üldse kuskil koos olla, et keegi juhuslikult kedagi ei tapaks.

    seda ma ütlengi, et me ei saa seaduste ega kokkuleppeliste keeldudeta, kuid sellegipoolest tuleks enne iga keelamist küsida, kas seda on kindlasti vaja.

    karikate emand, see, et inimesed on laisad ja lollid on jah üks ilmavaateid ja ka juhtimisideoloogiaid. teine on, et nad on tegelikult arenguvõimelised ja eneseteostuse- ning loomingihimulised. mu meelest teine arusaam on demokraatlikule riigile küll kohasem.

    muide, tolle esimese peale, ütleb mu auväärt organisatsiooniteooria õppejõud ikka, et kui need inimesed sul nii halvad ja lollid on, siis küsi endalt, kes küll selle lollikarja tööle võttis. eks sa ise ju…

    demokraatliselt valitud poliitikute puhul võiks aga ehk küsida nii, et kui sind on valinud need juhmid, alaarenenud tümikad, kes ja mis sa siis ise oled.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

juuni 2007
E T K N R L P
« mai   juuli »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

%d bloggers like this: