Suudlemine on (homode puhul) amoraalne, või mis ?

juuni 7, 2007 at 7:47 e.l. 86 kommentaari

Restoran Hong Kong viskas mõnituste saatel välja homopoisid, tuues põhjenduseks, et nad käitusid ebaviisakalt, sest suudlesid. Nõnda kirjutab Postimees.

Nii, ja nüüd tahan mina võtta oma vanamehe, minna restorani Hong Kong ja suudelda. Ja seejärel vaadata, kas nad viskavad meid välja. Kui ei viska, siis nõuan viskamist, sest me käitume ju ebaviisakalt. Ja kui siis ka ei viska, siis… no siis tuleks ikkagi kõnelda diskrimineerimisest, mitte viisakusest.

Aga muidu, nii suure ringi küsimusena, kas suudlemine on ebaviisakas? Ehk on isegi amoraalne?

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv.

Tüdrukutele kohased mänguasjad. Inspiratsioon Hanrahani soorollijutust. Mida valge mees õigupoolest kardab?

86 kommentaari Add your own

  • 1. nipitiri  |  juuni 7, 2007, 8:23 e.l.

    mumeelest on suudlemine ilus…:)
    (kui ei ole väljakutsuv demonstratsioonetendus)

    Vasta
  • 2. Kati  |  juuni 7, 2007, 8:40 e.l.

    ei no kui suudlemine juba peaaegu vahekorraks üle kasvab, on muidugi iseasi. aga niisama suudlemine võiks ikka ok olla.

    Vasta
  • 3. abele  |  juuni 7, 2007, 8:49 e.l.

    lugesin selle uskumatult rämeda loo lõpuni. kõige lahedam koht oli see, kus restorani omanik üritab nagu juhtumi eest vastutust teenindaja õlgadele lükata, aga siis tuleb artiklis ootamatu pöördena selline tsitaat:

    «Aga ka noormehed käitusid ebaviisakalt. Nad suudlesid, aga meil oli restoranis ka lapsi ja vanemaid inimesi,» ütles Käänik.

    et siis muidu oleks veel kõik korras olnud, aga vaesed vanurid ja lapsed – nemad ju ei tea elust midagi? see-eest teenindaja räme sõim laste ja vanurite ees on iseenesestmõistetavalt OK.

    muide, ma ei mäleta, kes seda rääkis, aga keegi noormees olevat kunagi DM baarist tütarlapse suudlemise pärast välja visatud. ühesõnaga juhtumeid on ikka igasuguseid.

    selle kohta, kas suudlemine on ebaviisakas või isegi amoraalne… oleneb kontekstist ka. ma olen näiteks teatrietenduse ajal küll tundnud tahtmist ühele paarikesele öelda, et “get a room”. aga see oli ka juba suht piiripealne värk siis, mitte väike musu. kusjuures etendus ise oli markuse evangeeliumist…

    Vasta
  • 4. Kati  |  juuni 7, 2007, 8:57 e.l.

    njah, teatris tahaks tappa anda muidugi ka lakkamatu köhimise, kommipaberi krõbistamise, lõputu sositamise ehk kõige segava eest.

    ise tahtnuksin viimati peaaegu lõuga sõita auväärsele kultuuritegelasele, kes mu selja taga üht kontserti suht valjuhäälselt ja rumalalt kommenteeris.

    ja kui auväärt poliitikutepaar pool “wallenbergi” mu selja taga arutles, kes see nüüd ikkagi lavale tuli, siis ma ka nats kurjenesin.

    aga see on jah hea point, et karjumist lapsed võivad vaadata-kuulata. see nagu on viisakas ja normaalne.

    Vasta
  • 5. Ramloff  |  juuni 7, 2007, 9:07 e.l.

    Noh, aga karjumine on osades peredes igapäevane ja loomulik elustiil, seepärast ehk ei osatagi selles midagi ebaloomulikku näha.

    Aga minu ühed tuttavad pidid kunagi 7-8 aastat tagasi peaaegu et peksa saama lihtsalt käest kinni käimise pärast. Nii, et osadele inimestele piisab vaid teadmisest, et tegemist on homoga, ilma et mingit otsest “väljakutsuvat” käitumist üldse olekski.

    Vasta
  • 6. abele  |  juuni 7, 2007, 9:24 e.l.

    kõnealuses artiklis need noormehed ka tegelikult eitavad suudlemist. täiesti võimalik, et teenindajat ärritas lihtsalt nende välimus ja olek.

    kusjuures postimehe esimesi kommentaare vaadates tundub, et hong kong sai omale just hunniku uusi kliente, kes lähevad puhtast solidaarsusest homofoobse restorani vastu sinna edaspidi sööma.

    Vasta
  • 7. Ingrid  |  juuni 7, 2007, 9:29 e.l.

    Delfi kommentaarides kirjutab pealtnägija:
    pealtnägija, heno@hot.ee, 07.06.2007 10:17
    nagu ikka on juhtunule lisatud kõvasti vürtsi et lugu paremini müüks. kenasti paluti neil amelemine lõpetada, mida ma arvan oleks tehtud ka hetero-paari puhul kuna restoranis sooviks rahulikult süüa. palumise peale sõimati teenindajat et õppigu viimane eesti keel ära kuigi teenindaja suhtles nendega puhtas eesti keeles ja mingit loomaks sõimamist ei toimunud ning kahvliga loobiti teenindajat mille peale keelduti neid edasi teenindamast. homod mind ei häiri kuid see et neid peab eriliselt kohtlema see küll, tavalised inimesed kõik. kohati tundub et nad kohe otsivad-tekitavad põhjusi et jälle tähelepanu keskpunkti sattuda. Uue hiina restoranina HongKongil milline tasuta reklaam 🙂
    PS. Toit on seal FANTASTILINE!!! soovitan soojalt

    Vasta
  • 8. Kati  |  juuni 7, 2007, 9:45 e.l.

    ingrid,
    seda et, kui restorani juht ja omanik, kes küll suudlemist ette heidab, ka muidu tunnistab, et teenidaja käitus halvasti, siis miks ma peaksin uskuma mingit anonüümset netikommentaatorit?

    aga “hong kong” ilmselt nii võidab kui kaotab kliente.

    mina näiteks sinna enam minna ei taha (v.a ehk tõesti üks kord eksperimendi korras vanamehega suudlema), olgu neil toit või taevalik. inimväärikus ja – väärsus maksab siiski enam.

    Vasta
  • 9. Ramloff  |  juuni 7, 2007, 9:52 e.l.

    Ingrid

    Olen tähele pannud, et homode puhul tahavadki paljud inimesed, et nad käituks täisesti aseksuaalselt ja ei väljendaks oma seksuaalsust mitte mingil viisil. Seega võib see sõna “amelemine” tähistada selle pealtnägija jutus ka asja, mida ta tüdruku ja poisi vahel oleks kirjeldanud “noorte armunute kudrutamisega” … ehkki ei saa vältida ka võimalust, et homode käitumine võis olla väljakutsuv.

    Aga olen ise ka üht teist kogenud ja näinud, kuidas näiteks ainuüksi väga naiselike meeste žestid ja olek võivad osadel inimestel harja punaseks ajada.

    Kati aga rõhutas oma postituses just nimelt seda, et ette heideti suudlemist.

    Vasta
  • 10. Ingrid  |  juuni 7, 2007, 10:02 e.l.

    Kati
    Kas suudlemine kuulub kohvikukultuuri juurde?

    Vasta
  • 11. Kati  |  juuni 7, 2007, 10:16 e.l.

    ingrid,
    aga kujutle hetkeks:
    neiu heledas kleidis, valges suvekübaras, noormees valges ülikonnas. käed saavad üle kohvikulaua kokku, põsed saavad kokku, huuled saavad kokku. nii noored, nii armnunud, õhkavad vanaprouad kõrvallauas.
    kes ole ilus? eks kaunista kohvikut?
    seega, suudlemine ei tohiks olla iseenesest kohvikultuuritus. muidugi, nagu eelpool mainitakse, sõltub, milline suudlemine. aga praegu heidetakse poistele ette ikkagi seda, et nad suudlesid, mitte et nad peaaegu seksisid.
    mulle jääb küll vägisi mulje, et asi ikka selles, et poisid olid.

    Vasta
  • 12. Ingrid  |  juuni 7, 2007, 10:27 e.l.

    Mhmh! Tüüpiline pilt Mehhiko seebikatest. See suudlemine, ma mõtlen. A mis muusse puutub, siis üks homopaar on ka igas Mehhiko seebikas sees.
    Ei, ma ei poolda avalikku suudlemist ega käperdamist, you know.
    Olen esiteks vanamoodne, teiseks liialt kinnine , et oma tundeid seltskonnaga jagada.

    Vasta
  • 13. Kati  |  juuni 7, 2007, 10:37 e.l.

    mulle meenutab see pigem stseeni mõnest kahekümnendate või kolmekümnedate aastate filmist.

    mu meelest on just sellistes kohvikusuudlustes väljapeetust ja stiili, mida nurgataguses kiires keppimises (vabandust) ei ole.

    need näitavad, et a) tunded ja nende väljendamine on igati loomulik ja hea ja b) kõik tunnete ja kehaga seotu ei pea olema räpane ja valgustkartev.

    Vasta
  • 14. Punane Hanrahan  |  juuni 7, 2007, 10:38 e.l.

    See heleda kleidi ja valge ülikonnaga stseen ilmus filmidesse 1920. aastail, mitte hiljem. Järelikult enam-vähem 80 aastat tagasi. Sellega seoses on mul sulle, Ingrid, küsimus, et KUI vanamoodne sa siis õigupoolest oled?:)

    Vasta
  • 15. Kati  |  juuni 7, 2007, 10:43 e.l.

    näed, vanamees, me oleme mõlemad 20. filme üle vaadanud 🙂

    Vasta
  • 16. Ingrid  |  juuni 7, 2007, 10:44 e.l.

    Vot sinnakanti arvagi mind! 🙂
    Aga võid veel paarkümmend aastat otsa lisada.
    Ma arvan, et palju on kasvatuses kinni. Mind on kasvatanud väga rõõmsameelne, kuid väga kombekas ema. Võibolla, et olen ülekasvatatud, aga seda on nüüd hilja muuta.

    Vasta
  • 17. Kati  |  juuni 7, 2007, 10:51 e.l.

    ingrid,
    aga kuidas pekas siis armastust ja hoolimist avalikult üles näitama, et see veel kombeline oleks? või on selliste asjade olemasolu avalik tunnistamine põhimõtteliselt kombetu?

    palun ära võta seda küsimust norimisena. mind kohe päriselt huvitab.

    Vasta
  • 18. Ingrid  |  juuni 7, 2007, 11:02 e.l.

    Kati!
    Kas sa pead armastust ja hoolimist oma kõige kallima vastu üles näitama temale või publikule?
    Kas teie suhe, mis on teid mõlemaid igas mõttes rikkamaks muutnud vajab avalikku tunnistust ? Tunnustust küll!
    Kas üldse avalik suudlus ja üksteise süles istumine tõestab pealtnägijaile teievahelist armastust?

    Vasta
  • 19. Kati  |  juuni 7, 2007, 11:14 e.l.

    tead, ma olen vanamehega varsti pea viisteist aasta jutti abielus olnud, mul avalikkuse tunnustust selleks küll enam vaja pole 🙂
    aga, kui ma inimesest hoolin, siis tahaksin ma talle (just talle) seda näidata ka keset päeva ja keset linna, mitte selleks häbelikult nurga taha pageda.
    ja vahel ma tahaksin ka, et mõni imeline kogemus, hetk kohvikus, rannal, pargis, õhtuses linnas, saaks kinnituseks lähedaolu ja kooskogemise pitseri, käepigistuse, suudluse, pai või leebe kallistuse.
    kuigi, muidugi on omamoodi armas, kui mõni inimene ütleb spontaanselt, et me oleme armsad. seda on ikka juhtunud 🙂
    see kõik ei tähenda nüüd siiski, et ma propageerin labatsemist nagu linnas käe püksi või põue ajamist vms, eksju.

    Vasta
  • 20. Ingrid  |  juuni 7, 2007, 11:19 e.l.

    Küll see avalik tunnustus ära kulub kui hõbe- või kuldpulmi pidama hakkate! Esimesed 10 aastat pidi kõige raskem olema.

    Vasta
  • 21. nipitiri  |  juuni 7, 2007, 11:21 e.l.

    väljakutsuvusest ja demonstratsioonist…

    mumeelest pole oluline, kas hetero või homo, aga enamasti on täitsa tahtmatult pealtvaatajale tajutav, kas tegemist impulssiivsuse, kombe või etendusega…

    mumeelest:
    impulssiive on OK
    komme küsitav
    etendus OUT

    ma ütleksin: Kati ja Arni… don’t do it!… sest see oleks etendus…

    Vasta
  • 22. Kati  |  juuni 7, 2007, 11:22 e.l.

    eee…misasi oleks etendus?

    Vasta
  • 23. nipitiri  |  juuni 7, 2007, 11:25 e.l.

    22
    ikka seesama:

    “Nii, ja nüüd tahan mina võtta oma vanamehe, minna restorani Hong Kong ja suudelda. Ja seejärel vaadata, kas nad viskavad meid välja. “

    Vasta
  • 24. Kati  |  juuni 7, 2007, 11:31 e.l.

    see oleks muidugi etendus. täiesti teadlikult. etendus testimaks, kas nad on tõesti kombelised, nagu väidavad, või siiski sallimatud.

    miks selline etendus peaks out olema? minu meelest oleks nad, st resto omad, selle küll natikse ära teeninud.

    aga muidu hing kergem, ma juba kartsin, et suvekübaras suudlemist üldiselt etenduseks pead 🙂

    Vasta
  • 25. nipitiri  |  juuni 7, 2007, 11:34 e.l.

    eip… asi pole kübaras…:)
    noh… ma ei oleks nende poiste pärast valmis mürki võtma… äkki oli ikkagi etendus…

    Vasta
  • 26. Kati  |  juuni 7, 2007, 11:36 e.l.

    aga kui etendus oli siivas, siis kelle asi see on?
    teiste spontaansust ei saa ju tegelikult hinnata, või mis?

    Vasta
  • 27. Siiri  |  juuni 7, 2007, 11:37 e.l.

    Meil on üks katolikus koolis käinud meestuttav, kellel suhted naistega üldse ei õnnestu. Tema on alati ärritunud, kui mu mees tema nähes mulle põsele musi annab. Ütleb vahel pahaselt, et “this is the public place”. Kui me veel suudleks ka, ta võibolla ta minestaks. Mõned inimesed lihtsalt ei taha seda näha.

    Vasta
  • 28. nipitiri  |  juuni 7, 2007, 11:41 e.l.

    26

    ma arvan, et see spontaansus on tegelikult tajutav… nii nagu etenduski…

    Vasta
  • 29. Ramloff  |  juuni 7, 2007, 11:46 e.l.

    Siiri jutu peale

    Minu meelest on just need, kes ise õrnusest ja lähedusest puudust tunnevad, tihti sallimatud, sest need nende silme all toimuvad suudlused meenutavad neile seda, millest nad ise ilma on jäänud. Olen isegi mõned aastad tagasi olnud depressiooni ajal sellises meeleseisundis, kus ei talunud üldse enda ümber ei õnnelikke inimesi ega ka mingeid lähedusavaldusi (ainult ma jätsin selle talumatuse muidugi enda teada).

    Mõnes mõttes on ju suudluse nägemine selliste inimeste jaoks võrreldav olukorraga, kus näljatunnet tundev inimene saab küll tunda toidulõhna, kuid süüa ta seda toitu ei saa. Ja loomulikult otsib sellises olukorras vaimselt väheharitum inimene põhjuseid mitte enesest, vaid teistest (“mis nad siin amelevad”).

    Vasta
  • 30. Kati  |  juuni 7, 2007, 11:47 e.l.

    siiri
    eks ta ole. samas, mõni ei salli lapsi, sest tal pole, mõni ei kannata muusikat, sest sunniti lapsena klaverit õppima ja mõni ei talu veinijoojaid, sest isa oli alkohoolik ntx. iseenesest ei saa ju normaalset aj mitte kedagi kahjustavat elu seisma panna, sest mõnel on kiiks.

    nipitiri,
    vaat ei usu. need asjad, mida me suureliselt ära tundmiseks nimetame on nii 90 prossa (kui mitte enam) meie hoiakud ja neist tulenevad tõlgendused.

    Vasta
  • 31. nipitiri  |  juuni 7, 2007, 12:09 p.l.

    30

    ma protsentidest parem ei räägiks
    sest mingit eksperimenti korraldada ei tahaks
    pakun siiski:
    kui mõni paari mu tähelepanu juba köitis
    siis just kas eheduse või etendusega…
    *
    ja see pole minu hoiak “fuih, homod!”
    või “oi, kui armsad noored!”

    Vasta
  • 32. tumeblondi  |  juuni 7, 2007, 12:23 p.l.

    Ma usun, et väga palju on suudluste sallivuse osas määrata ka toitlustuskoha klientuuril ja traditsioonidel. Millegipärast nn eliitkohad on tunduvalt sallimatumad ja nn boheemlaste kohvikud väga vabameelsed ja rahulikud. Enda viimasest põnevamast kogemusest (hetero) mäletan, et ikka üsna pikalt sai pikki ja erutavaid suudlusi nauditud ja keegi ei tulnud midagi ütlema, ei personali ega külastajate poolt. See oleks muidugi eraldi testi väärt, et kõik vähegi normaalsed kohad selle suudlemistestiga läbi käia, ongi nende sallivuse tase fikseeritud… Ja siis must nimekiri mittetolerantsetest kohtadest netti välja:)

    Vasta
  • 33. Ingrid  |  juuni 7, 2007, 12:28 p.l.

    Ole nüüd, tumeblondi!
    Mu poeg tuli basseinist ja küsis, et kas selline suudlemine ja käperdamine ja nühkimine on armastusest või demonstratsiooniks.
    Sinu käesolev kommentaar oli vastuseks.
    Armastusega pole siin mingit pistmist. Vot!

    Vasta
  • 34. Ramloff  |  juuni 7, 2007, 1:25 p.l.

    Noh, ma arvan, et suhtumises armastusse on inimeste vahel erinevusi – aga ma arvan, et need erinevused on suuremad just selle tunde väljendamise osas. Kui võtta näiteks hipiperekonnas kasvanu ja ülitraditsioonilises katoliiklikus peres kasvanu, siis ma usun, et nende mõlema tunded on samasugused, kuid see, kuidas neid tundeid väljendatakse võib olla väga erinev – see sõltub kasvatusest ja traditsioonidest jne. Seejuures ei saa armastuse välise vormi järgi langetada ühest ja selget otsust selle kohta, mida tuntakse hinges.

    Vasta
  • 35. ahjualune  |  juuni 7, 2007, 1:31 p.l.

    Eks vaadake, mida kirjutati 4 aastat tagasi elust Moskvas:

    http://www.postimees.ee/081103/online_uudised/118553.php

    Selle täiesti vapustavalt sümpaatse ja nii teravkeelse kui -meelse daami fotot näete kõikvõimalike liigsete küsimuste vältmiseks siin.

    Mis veel selle jutuga seoses meenus.
    Läinud aastail on politsei ja rannavalve trahvinud päris mitmeid inimesi, kes Tallinna avalikes randades topless või päris paljalt päevitasid. Linna heakorraeeskiri ei lubavat seda. Nüüd rääkis Vikerraadio minule ükspäe, et asja uurinud õiguskantsler ja leidnud, et keeld on põhiseadusega vastuolus. Seega on rand nüüdsest kuulutatud avalikuks alastiolekualaks.

    Mul tekib kohe hulganisti küsimusi:

    Näiteks, et kui rannas alasti olemise eest represseerida ei tohi, siis kas suudlemiseeest näituseks võiks?

    Ja mis võiks juhtuda siis, kui kaks alasti päevitavat inimest rannas suudlevad? Seda küsimust võiks sookombnatsioone mööda diferentseerida ka.

    etc., etc., etc.

    Vasta
  • 36. ahjualune  |  juuni 7, 2007, 1:33 p.l.

    Vabandust,
    unustasin lisada lingi mme Novodvorskaja pildile:

    Vasta
  • 37. Kati  |  juuni 7, 2007, 1:49 p.l.

    tumeblondi, tegelt saaks päris laheda eksperimendi, kui saadaks kõrtsidesse suudlema ühe heteropaari ja ühe homopaari (nii päeva-paarise vahega) ja vaataks kas ja kuidas reageeritakse.

    huvitav, kas ma viitsiks mõtte mõnele meie ajakirjale maha müüa? vist ikka liiga laisk olen.

    nipitiri, kas ei või olla nõnda, et kui sa suhtud mingil põhjusel kõhklevalt kas homosuhetesse või avalikku suudlemisse, siis sa kipud siinkohal nägema etendust.

    ahjualune, rsk :-)))

    Vasta
  • 38. nipitiri  |  juuni 7, 2007, 2:06 p.l.

    37

    ma olen päris kindel
    et ma ei tegele kohvikus ega tänaval statistikaga
    ega registreeri paaride käitumist
    väitsin:
    kui miski mu tähelepanu köidab
    siis on selleks põhjus
    ehedus või etendus
    selge see, et ma olen paratamatult subjektiivne…

    *

    seda Sinu ja tumeblondi ajakirjanduslikku eksperimenti pean näiteks suisa jaburaks…

    Vasta
  • 39. Kati  |  juuni 7, 2007, 2:19 p.l.

    oled sa kindel, et need on ikka ainsad tähelepanu köitvad põhjused? minu tähelepanu võiks küll köita veel miljon asja, näiteks kui ühel suudlejal oleks midagi väga ilusat seljas või kui ta meenutaks mulle kedagi – midagi meeldivat/ebameeldivat või kui mul oleks endal suudlemise tuju vms.

    aga eksperimendimõte hakkab mulle juba meeldima. et kuidas siis reageeritakse homo – ja heteropaaridele samades kohtades? kas erinevalt?

    peegeldaks vahest päris hästi, kas ja kui homofoobsed me oleme. kusjuures võib ju ka pmst selguda, et polegi 🙂

    Vasta
  • 40. tumeblondi  |  juuni 7, 2007, 2:23 p.l.

    Nipitiri, kas sa pole siis mitte kunagi tundunud sellist tõmmet teise inimese vastu, et pead teda suudlema KOHE, absoluutselt kohast ja ajast hoolimata?
    Etteplaneeritud suudlused ja armastus on koledad… Selles suhtes sul õigu, et see testimine saab tõsine töö olema, kui just väga kuum partner või väga hea suudleja pole:)

    Vasta
  • 41. Kati  |  juuni 7, 2007, 2:25 p.l.

    selgituseks: testima tuleks saata ikkagi pärispaarid, mitte sundida suvalisi inimesi suudlema.

    Vasta
  • 42. Kati  |  juuni 7, 2007, 2:28 p.l.

    veel selgituseks: muidugi võiks ka kallistada või kätt hoida, peaasi, et see selgelt viitaks paarisuhtele mitte niisama sõprusele.

    ja otse rõvetseda ei tohiks muidugi mingil juhul

    Vasta
  • 43. nipitiri  |  juuni 7, 2007, 2:33 p.l.

    40 tumeblondi,

    muidugi on…:)
    sellest ma ju alustasin…
    vt 1. ja 21. komm…

    Vasta
  • 44. Kati  |  juuni 7, 2007, 2:39 p.l.

    nipitiri,
    mul tekkis vahepeal selline küsimus, et kui võtta näiteks vene, inglise ja soome keelt kõnelevad tüübid ja paluda neil eksperimendikorras ütleme erinevate ametiasutustega suhelda, selgitamaks, kas keele (ja arvatavalt rahvuse) alusel tehakse neil vahet või mitte, kas see oleks ka jabur?

    Vasta
  • 45. ahaa  |  juuni 7, 2007, 2:44 p.l.

    hmh
    eks see kahe otsaga asi ole.

    ma seal restoranis juures ei olnud, aga miskipärast kaldun arvama, et kui nad seal niisama süüa nohistasid, vaevalt neid välja oleks visatud. võimalik, et ma eksin.

    ma olen ise näinud homopaari väga väljakutsuvalt avalikus kohas… nojah, amelemine on õige sõna. ja mulle isiklikult see ei meeldinud. ei meeldi ka, kui heteropaar nii teeb.

    ma saan täiesti aru, kui ma näen tõesti väga armunud inimesi avalikus kohas suudlemas – kui nad seda ei etenda, vaid tõesti spontaanselt suudlevadki – soost sõltumata.

    ka mulle tundub, et etendus on äratuntav.

    eks inimeste tõekspidamised on erinevad. minu jaoks on kahe inimese vahelised seksuaalselt laadi tunded/suhted väga intiimne asi ja nende väga laialt ja avalikult demomine ei ole eriti intiimne. tõenäoliselt saab osa inimesi kaifi just avalikkuse ees oma seksuaalkäitumist demodes, kuid minu jaoks on seal väga suur osa võltsi – ja andke andeks, ka labast. ma mõistan, kui spontaanselt ja kirglikult suudeldakse/kallistatakse vmt – kuid enamasti on see suhteliselt lühiajaline ja mitte etenduse moodi. ma ei usu, et täiskasvanud inimene ei ole võimeline oma tundeid/kirgi nii palju valitsema, et ta peab vahetpidamata seksuaalse suundumusega käitumist demoma. s.t. võib küsida, miks peaks oma kirgi valitsema… ega ei peagi ju :). aga mulle isiklikult tundub, et intiimsus ei ole avalikuks liputamiseks – ja kui see seda on, siis on seal midagi võltsi.

    jah, ma olen ka avalikus kohas suudelnud. väga armununa ja väga spontaanselt. silme eest oli must suurest kirest :).. aga… me siiski ei teinud seda mitte restoranis, vaid suhteliselt varjatud kohas. ja kui oleks vaja olnud (otsesed pealtnägijad vmt), oleks saanud suudlemata ka jätta.
    ilmselt olen ma imelik :D, aga mulle tõesti näib, et kui tundeid ei ole, miks siis avalikkusele sellist etendust korraldada (et olen kole kõva mees ja saan seksi?) ja kui tunded on, siis publikumile demomine ei ülenda neid tundeid kuigivõrd. mu meelest on asju, mis võiks jääda enamaltjaolt kahe inimese vahele ja jaoks. ja seda soost sõltumata. ma ise ei kipu ka heade sõprade seltskonnas oma seksuaalsust ilmutama ja ma kindlasti ei ole aseksuaalne :D.

    samas, kui need noormehed seal tõesti süüa nohistasid ja lihtsalt naeratades vaikselt teineteisele otsa vaatasid, siis on nende väljaviskamine küll absoluutselt lubamatu

    Vasta
  • 46. ahaa  |  juuni 7, 2007, 2:46 p.l.

    tumeblondi

    ma olen ka sellist tõmmet tundnud (ja ma arvan, et juuresviibijad tunnevad sellise sideme ja tõmbe kahe inimese vahel üldjuhul ära – see on ju suisa füüsiliselt tuntav) – aga ma olen suutnud jätta suudlemata, kui keskkond pole olnud sobiv. ja ma pean ütlema.. et see ainult suurendab tegelikult kirge, mida saab ju ka veidi hiljem avaldada 🙂

    Vasta
  • 47. ahaa  |  juuni 7, 2007, 2:48 p.l.

    ahjaa
    mumeelest on suudlemine üks imeilus ja -hea asi… kui see tõesti siiras ja tunnetest kantud on 🙂

    Vasta
  • 48. nipitiri  |  juuni 7, 2007, 2:48 p.l.

    44

    tegelikult olen küsitluste ja eksperimentide suhtes tõesti skeptik
    olen neid tudengina ka ise aidanud läbi viia
    kui praegu pakutakse mingit küsimustikku
    ja mul on võimalus keelduda
    siis keeldun

    Vasta
  • 49. Kati  |  juuni 7, 2007, 3:02 p.l.

    ahaa, et kui olukord ei ole sobiv…
    no kuule, ega ma ka ei promo suudlemist matustel või töistel koosolekutel või õlireostust koristades, eksole 🙂
    aga üks siivsake suudlus kenas kohvikus on küll miskit muud. sellepärast ei pea ometi nurgataha peitu minema.
    nipitiri, suhtud skeptiliselt eksperimentidesse või küsitlustesse? mainisid mõlemat. aga need siiski on tiba erinevad asjad, mu meelest. rääkimata emma-kumma võimalikest erinevaist metoodikaist.

    Vasta
  • 50. ahaa  |  juuni 7, 2007, 3:10 p.l.

    hmh…. aga… nojah…. vabandage, aga “üks siivsake suudlus” on ju praktiliselt porno 😛
    suudlus peaks ikka kirglik olema, mitte siivsake.

    musi on teine asi … aga seda ei pea ju ka suisa spetsiaalselt demonstreerima, onjo 🙂

    Vasta
  • 51. Kati  |  juuni 7, 2007, 3:18 p.l.

    aga miks ikkagi näha suudluses või musis kohe demonstratsiooni?
    vestluses te ei näe ju selle demomist, et teil üldse on vestluspartner? ja ninanuuskamises ei näe te nohupromo? ja ehk on avalikus paigas söömine ka avalik näljapromomine?
    või on suudlemine ikka miskit patust?
    🙂

    Vasta
  • 52. Punane Hanrahan  |  juuni 7, 2007, 3:33 p.l.

    Pasolinil on üks film, kus avalikus kohas söömine on just täpselt sama kõlvatu, kui meie kultuuris avalikus kohas seksimine. Ning rahvas käib massiliselt kinos söömafilme vaatamas jne.

    Vasta
  • 53. anton  |  juuni 7, 2007, 4:00 p.l.

    aga ma siiski arvan, et musi pärast kedagi kusagilt välja ei visata. Suudlemine ja eriti kirglik suudlemine kõigub ikka küll piiril – ega kirglikult suudeljad ju ei kontrooli ka end lõpuni. Miskipärast tundub see jutt neist valgetes riietes noortest siin kontekstis demagoogiana. Kui ikka täpselt ei tea, millepärast nad välja visati, siis pole mõtet ülearu muretseda. Ja et omanik mõistab teenindaja süüdi, kui tekib probleem – see ju hea toon. Ega kõike ei pea tõe pähe võtma.
    Samas on muidugi fakt, et homopaaride õrnustesse suhtutakse avalikkuses tõrjuvamalt kui heterodesse. Selliseid asju üleöö ei muuda. Näed vangi ega hullumajja neid enam ei saadeta. Küll kaovad ka kõõrdpilgud. Üle ei maksa reageerida.

    Vasta
  • 54. abele  |  juuni 7, 2007, 4:38 p.l.

    hanrahani 52. kommentaari peale meenub, et mingis vonneguti raamatus oli ka sarnane asi. ma kahjuks täpselt ei mäleta, mis raamat see oli, sest tralfamadore planeet esineb tal mitmes romaanis. võis olla “titaani sireenid”.

    igatahes point oli selles, et kõige hullemaks pornoks peeti tralfamadore planeedil söömist. ja siis kirjeldati mingit stseeni pornofilmist, kus pereisa kugistas eriti isukalt pirni, nii et suunurgast mahla tilkus.

    Vasta
  • 55. Metsapiiga  |  juuni 7, 2007, 5:01 p.l.

    Küsimus vast pigem esteetilist laadi.

    Suudlemine on ilus ja intiimne tegevus, ent kas ka kõrvaltvaatajale nauditav?
    Avalikus söögikohas enamikule vast mitte.
    “Ilusa valge kleidiga neiu ja noormehe suudluse lubamine” teeb igati aktsepteeritavaks ja võrväärseks ka ” hoolitsemata mammi ja hambutu nässi keel kurgus suudluse”.

    Kas jätkate mõnuga lõunastamist?;-) Mind küll häiriks…

    Vasta
  • 56. Kati  |  juuni 7, 2007, 5:07 p.l.

    keel sügaval kurgus on küll natuke liig. ausaltöelda ei meeldi see mulle omaette nurgatagagi.

    aga vanainimeste tunnete vastu mul iseenesest pole midagi. pigem ilus kui neid ikka jätkub.

    Vasta
  • 57. Marju  |  juuni 7, 2007, 5:30 p.l.

    Mul on lapsed ja emana mina küll ei taha, et minu lapsed õrnas eas näevad homode õrnusi ja suudlusi. Lapse psüühika ja seksuaalsuse kujunemine on tänapäeva teaduses ikka veel terra incognita ja ei saa välistada, et nähtud homode amelemine jääb lapse ajju ja võib tema käitumist soovimatul kombel mõjutada. Homode jaoks on omad klubid. Mingu sinna omi asju ajama.

    Mul on homodest kahju, nad ei saa ise vist aru, kui õnnetud inimesed nad on, kuid emana on mu laste terve psüühika mulle palju olulisem. Linna avalikust ruumist jäägu homode õrnused ja suudlused välja.

    Vasta
  • 58. Metsapiiga  |  juuni 7, 2007, 6:50 p.l.

    Tegelikult on ju avalikkuse ees õrnuste vahetamine omamoodi sõnumikandja. Väike kõditav fetish üheltpoolt ja suhtumise “mind ei huvita, mis teised arvavad” teiseltpoolt. Minu jaoks näiteks on see lihtsalt kasvatamatus ja teistega mittearvestamine. Tunnen end tõesti ebamugavalt kui keegi mind tahtlikult õrnutsemise pealtvaatajaks sunnib. Lihtsalt mõtlen, et kui kaugele taolises liberaalsuses minna võib? Täna suudlevad, homme kepivad nagu nugised desserdiks?

    Vasta
  • 59. Ramloff  |  juuni 7, 2007, 7:46 p.l.

    Metsapiiga,
    See avalikkuse ees õrnuste vahetamine on tõesti ka signaal välismaailmale, aga ma ei arva et ilmtingimata fetiš, vaid tuleneb ehk just sellest välismaailma enda survest, et “igalühel peab olema keegi” ning kui inimesel pole seda kellega välismaailmale seda õrnusejagamist näidata, siis tunneb ta sageli end väheväärtuslikuma ja alaväärsena. Inimühiskonnas on paaris käimine paljudesse sotsiaalsetesse mustritesse sisse kirjutatud ning vaid väga tugevad suudavad end nende mustrite mõjust mitte mõjutada lasta.

    Vasta
  • 60. otsija  |  juuni 7, 2007, 8:15 p.l.

    Olen bussipeatuses suudelnud.
    Olen näinud Ungaris pargis, kus tervisejooksjad oma igapäevaseid ringe tegid, põõsa all sugu jätkavat paarikest. Keegi ei pööranud paarile tähelepanu, täitsa loomulik värk tundus kohalike jaoks.
    Eelmisel nädalavahetusel kohvikus mu kõrval üks paarike suudles ennastunustavalt, tüdruk istus poisil peaaegu süles. Tabasin end ainult mõttelt: tahaks kaaaaaaaa!!!!! Ja keegi ei visanud neid kohvikust välja.
    Mind absull ei huvita, kas suudlejad on siirad või teevad etendust. Kui tahavad suudelda, lasku käia, mis see minu asi on. Kui mina tahan suudelda ja mu partner tahab ka, siis me ka suudleme. Kelle asi see on.
    Aga Ramlofi jutu peale meenus, et jah, tollal, kui ise mahajäetuna end tundsin, ajasid käest kinni või kallistavad paarikesed mu hulluks küll. Mitte et ma neid takistama oleks läinud, vaid jõle valus hakkas. Karjuda oleks tahtnud.

    Vasta
  • 61. otsija  |  juuni 7, 2007, 8:17 p.l.

    Ahjaa, homod… Mis need homod teistmoodi inimesed on, kui heterod. Ja lapsed võiksid maast madalast teada, et sellised inimesed on ka maailmas olemas. Ja et nad on täpselt samasugused inimesed nagu kõik teised.
    Mitte kellegi asi pole kellelegi öelda, keda ta armastada võib või mida ta oma armastatuga koos ette võtta võib ja mida mitte. Tegelegu igaüks omaenda eluga ja jätku teiste elud rahule.

    Vasta
  • 62. Metsapiiga  |  juuni 7, 2007, 8:34 p.l.

    Ramloff,
    üksildustunne ei tulene õrnuse või paarissuhte puudumisest. Ja püüdsin Su blogi kommentaaris selgitada, et üksildustundes kui sellises pole midagi taunitavat ega kahetsusväärset. Enam ei vahetaks seda pealiskaudsuse vastu. Muideks, üksildased on sageli väga suure empaatiavõimega.

    Lubatagu mul jääda oma juurde – intiimne, tõeline õrnus on asjaosaliste endile. Muidu saab sellest “peenraha”, millega soovitakse tähelepanu või siis on mingi muu “pidamatusega” tegu. Ja ebaviisakusega, samuti – tegu oli ju söögikoha, mitte ööklubiga.

    Vasta
  • 63. nipitiri  |  juuni 7, 2007, 8:39 p.l.

    49 Kati,

    mõlemisse…

    mul käis nagu järgmine käik ette:
    kui eksperimenti/etendust eitada
    siis on ju võimalik ka küsitleda

    Vasta
  • 64. Ramloff  |  juuni 7, 2007, 9:08 p.l.

    Metsapiiga.
    Olen täiesti nõus, ei vaidlegi vastu.
    Aga enamik inimesi pole selle äratundmiseni jõudnud ja ka neid ei tohiks hukka mõista nende soovi eest oma tundeid ka välismaailmale peegeldada.

    Vasta
  • 65. Kati  |  juuni 8, 2007, 7:06 e.l.

    oh teid, puritaane, ma ütlen 🙂

    muide, mulle tundub, et meil ongi mitu põlvkonda järjest suht puritaanlised ja mul on ka mingi teooria, et miks. kui ma jaksan, siis ma kirjutan.

    npitiri,sa suhtud siis kahtlevalt eksperimenti? küsitlus on ok?

    aga küsitlused-intervjuud lihtsalt alati ei anna tulemusi. ma ntx arvan, et ükski kõrtsipidaja ei hakkaks praegu ei ankeedis ega intervjuus tunnistama, et olen jah homofoob ja ahistan neid. muide, ta võib isegi arvata, et ta ei ole homofoob, kui just homode hukkamist ei nõua, ehkki tegelikult võib, käitumist vaadates selguda, et on küll.

    eksperiment võiks olla enamvähem ainus viis tegelikku suhtumist teada saada.

    ega ma , muide, ei arva, et eksperimendi, saati ajakirjandusliku, peaks tegema igal suvalisel põhjusel. üldiselt on inimesel ikka õigus teada, et ta suhtleb ajakirjanikuga. aga siinkohal võiks olla kaasus, kus eksperimet oleks põhjendet.

    Vasta
  • 66. ahaa  |  juuni 8, 2007, 7:11 e.l.

    hmh, ma tegelt ei arva, et ma olen puritaan. ma arvan, et… noh…. et kui sul on midagi ilusat ja intiimset, siis see kaotab omajagu, kui seda teiste silme ette viia.. kui nad just ise parasjagu sama ilusas olekus pole. nö pärlite sigade ette loopimine junõu 🙂

    aga mis puutub söömisse, siis siinkohal olen ka küll puritaan :P. pool inimkonnast sööb kahjuks nii jubedalt, et ma jätan vahel söögi pooleli. ma ei saa aru, miks vanemad oma lastele ei õpeta, et lätsutamine, matsutamine, suu lahti söömine, täis suuga rääkimine jne on lihtsalt väga inetu kaasinimese jaoks

    Vasta
  • 67. nipitiri  |  juuni 8, 2007, 7:39 e.l.

    kes ütles:
    kui oled 20 ja sa ei mässa, siis pole sul südant, kui oled 30 ja ikka mässad, siis pole sul mõistust
    ?

    mumeelest on tegemist ealise (sobivuse) nähtusega… ajakirjanik oleks nagu õigustatud mässama pensionieani välja… kas ikka on?… talle ju makstakse… meediaäri…

    nüüd täiesti enesekohaselt:
    püüdsin end mõelda restronikülastajaks, ütleme siis:
    tahan veeta mõnusalt aega
    nö pühenduda endale ja oma kaaslasele
    seejuures soovimata kaaskodanike tülikat tähelepanu
    ja satun mingi ajakirjandusliku eksperimendi mõjusfääri, sest kellelgi lihtsalt tuli pähe kontrollida, kas ja kuidas selle restorani personal suhtub suudlemisse (“Ja seejärel vaadata, kas nad viskavad meid välja. Kui ei viska, siis nõuan viskamist, sest me käitume ju ebaviisakalt”)… skandaal igal juhul ja ma arvan, et mu õhtu on rikutud…

    selline täiesti enesekohane oli ka mu arvamus alkoholimüügikeelust, kui olin pahane, et mingi poliitilise jama pärast pidin nö üle mõistuse kaua kassajärjekorras seisma…

    ka pronksiöösse suhtun isiklikult, sest pidin muretsema, kas ja kuidas mu poeg marsaga koju jõuab…

    ühiskondlik närv on olemas, aga mumeelest on mul õigus mitte võidelda… vähemasti ei pea ma pidevalt võitlema…

    Vasta
  • 68. Kati  |  juuni 8, 2007, 7:48 e.l.

    nojah, mina jälle arvan, et maailmas on mõned asjad, mille eest mina tahan võidelda. või vähemalt seista.

    ja ma ei arva ka, et vanusega peaks tulema konformism kõigi ja kõige suhtes.

    isiklikult võtmisest, no ma võtaks küll väga isiklikult, kui mind ntx restost välja visatakse, sest mu seltskonnas viibivad homodest sõbrad suudlesid. ma võtaks isegi seda isiklikult, kui mu sõbrad ilma minuta välja visataks.

    vat sihuke arutu tšikk 🙂

    Vasta
  • 69. otsija  |  juuni 8, 2007, 7:54 e.l.

    On asju, mille eest tuleb seista kasvõi veri ninast väljas. Puhas loodus, sõnavabadus, inimõigused… Sinna hulka käib ka õigus olla homo ja õigus oma tundeid väljendada.
    Ma seisan igas asendis oma lähedaste turvalisuse ja julgeoleku eest ja kui vaja, siis võitlen ka.
    Palju kordi olen ma mõelnud, et millal mulle aru pähe tuleb, et ma ei viskuks enam ambrasuurile, õilsa võitleja nimbus pea ümber helendamas. Aga kui ma proovin olla mõistlik ja arukas, siis hakkan ma endale tunduma nõme argpüks, kes elab nõnda, et peale mind tulgu või veeuputus. Parem olen ma idealistlik lollpea kui arukas nahahoidja.

    Vasta
  • 70. nipitiri  |  juuni 8, 2007, 7:58 e.l.

    nojah…
    see on see suhestumine välismaailmaga…
    (lugesin üle Ramloffi 59. kommi)
    kusjuures kaugemalt vaadates ei ole alati kindel,
    kummaltpoolt on surve…
    e igale mõjule olevat vastumõju…:)

    Vasta
  • 71. Ramloff  |  juuni 8, 2007, 8:10 e.l.

    nipitiri

    Igalühel on need piirid, mida ei taluta, ilmselt ka ise koha peal.
    Mina talun näiteks suudlusi ja isegi minuga samas toas toimuvat vahekorda (ka seda on nooruses ette tulnud) palju paremini kui näiteks naiste-meeste tavasuhtluses väga sageli ettetulevat kekutamist (isegi ei ütle flirt, sest see minu taluvuspiir on selles suhtes palju madalamal, piisab juba naise kergelt kekutavast hääletoonist minu suhtes, et mind sisemiselt marru ajada).
    Ses mõttes, et mind häirib mäng palju rohkem kui tegelik asi.

    Ja minu enda suhtumine sellesse Hong-Kongi asja polegi seetõttu üksühene, et ma ei tea kas tegu oli tõesti armunud inimeste armuavaldusega või lihtsalt mingi flirtiva mänguga.

    Vasta
  • 72. Kati  |  juuni 8, 2007, 8:33 e.l.

    jah, kusjuures mina oma mätta ja taluvuspiiride otsast küsiks, et miks peaks mäng ja nn etenduski halvad olema, kui nad pahatahtlikud ei ole?

    samas, mind hullusti häirib seksuaalsuse kasutamine manipulatsioonivahendina, präänikuna, millega oma soovid läbi suruda.

    vaat selle eest ma vahel oleks nõus mõnd inimest lööma.peaaegu.

    Vasta
  • 73. nipitiri  |  juuni 8, 2007, 8:39 e.l.

    Ramloff,

    ma saan Sinust niimoodi aru
    et olemasoleva inffi põhjal
    ei läheks Sa kuhugi võitlema või meelt avaldama
    ega ka teiste restoranide personali käitumist testima
    ?

    jah, igaühel on oma taluvuspiir…:)

    Vasta
  • 74. Ramloff  |  juuni 8, 2007, 8:54 e.l.

    Ei, loomulikult mitte, ma pole mingi võitlejatüüp ja kui miski ei meeldi, siis lähen ma lihtsalt ise minema ja olen pigem omaette.

    Mulle meeldib kõige enam täiesti aseksuaalne suhtlus, kus naised ja mehed üldse unustavad ära, et neil seksuaalsus on.
    Aga teemal “armastus on elus kõige tõsisem asi ja sellega ei tohi naljatada” kirjutan ilmselt omaenda blogis pikemalt.

    Vasta
  • 75. nipitiri  |  juuni 8, 2007, 8:54 e.l.

    72 Kati,

    mis mõttes pahatahtlik?
    kas taluvuspiiride test on pahatahtlik?
    tahtlik ilmselt küll
    kellelegi ka ebameeldiv

    *

    lööma?
    Sa mõtled töises õhkkonnas?
    loomulikult tuleks tööl säilitada asjalikkus
    kas just ainult ranget pükskostüümi kandma peab… see on muidugi kokkuleppe küsimus…

    Vasta
  • 76. Kati  |  juuni 8, 2007, 9:13 e.l.

    nipitiri,
    pahatahtliku all pidasin silmas:
    a) ma käitun rõhutatult VÄGA LABASELT, et kindlasti kedagi šokeerida
    b)ma teen midagi sihilikult ja kiusamiseks kellegi silme all, kellest ma TEAN, et see teeb talle HAIGET, ntx lähen sihilikult ramloffi nina alla suudlema.
    punkt kaks, ma pean silmas IGASUGUST õhkkonda. kus iganes on halb see “tee mu tahmist, siis saad saba alla” seks ei ole manipuleerimiseks. selle peale, et tööl, ma alguses isegi ei tulnud. ma tööl reeglina seksist ei mõtle. 🙂 aga jah, ma tauniks manipulatsioone ka seal.
    aga mu vastuküsimus, nipitiri, on: kas millegi eest võitlemine on iseenesest halb? nii põhimõtteliselt, teoreetiliselt, abstraktsioonina, mitte et kas sa seda isiklikult teha tahad?
    ramloff, mina ei oska kappi ära minna.
    ma nimelt arvan, et minu maailm on just nii hea, kui heaks ma suudan ta teha. ja ma tahaks, et ta oleks hea. ära seda nüüd jumala eest etteheitena või õpetamisena võta, see vaid enesereflektsioon.

    Vasta
  • 77. Ramloff  |  juuni 8, 2007, 9:21 e.l.

    Ei, ma ei võtagi seda nii.
    Arvan, et kui mu huvidest tubli 80% poleks sellised tubased ja omaette, ma ilmselt arvaks nagu sinagi. Aga see ülejäänud 20% lihtsalt pole nii oluline, et selle pärast võitlusse astuda.

    Vasta
  • 78. ahaa  |  juuni 8, 2007, 9:54 e.l.

    einohh.. kati, ma ikka ei ole puritaan, ma nimelt mõtlen tööl ka seksist :D. suhteliselt tihti :).

    ja võitlema olen ka nõus. ka siis, kui mu homo- või heterosõbrad kusagilt suudlemise pärast välja visataks. ei ole veel õppinud, kastead, see kohatine võitlejahing lööb ka kaugelt peale 20 veel välja.

    aga ma olen hakanud mõnele asjale natuke teisiti vaatama. minu jaoks ei ole armastus kindlasti kole tõsine asi, millega ei tohi naljatada. kindlasti mitte :). aga minu jaoks ei ole see ka asi, mida spetsiaalselt devalveerida v labastada – sealh ka reklaamis ja manipulatsioonis. s.t. ma olen tegelt seda meelt, et armastust ei saagi labastada 🙂 – ei muutu ükski teemant sellest vähem väärtuslikuks, kui teda mustade kätega puudutatakse… aga ma ise eelistan mõned asjad lihtsalt endale hoida. nö oma sisemises pühamus… nagu saladuse, mille peale aeg-ajalt naeratad, aga enamusega ei jaga.. .sest see on nii üleni minu asi 🙂

    Vasta
  • 79. Kati  |  juuni 8, 2007, 10:01 e.l.

    noh, ega ma ka KÕIKE kõiga ei jaga, ausaltöelda enamust asju mitte.

    aga ma tegelikult usun, et inimesed üldiselt ei ole sead, vaid pärlid ja tegelikult nende käed ei määri 🙂

    ja ma tahan olla hea ja armas siis, kui ma tahan. ja et teised saaks ka olla. noja siis ongi, et preili silmis on JÄLLE mässulist tuld nähtud 🙂

    Vasta
  • 80. nipitiri  |  juuni 8, 2007, 11:01 e.l.

    76 Kati,

    “aga mu vastuküsimus, nipitiri, on: kas millegi eest võitlemine on iseenesest halb? nii põhimõtteliselt, teoreetiliselt, abstraktsioonina, mitte et kas sa seda isiklikult teha tahad?”

    olen ajapikku järjest enam hakanud pidama põhimõttest:
    te ei pea ilmtingimata tegema head
    peaasi, et te ei tee halba

    tegelikult pole ma sel teel veel jõudnud nii kaugelegi, et alati meeles oleks:
    üheksa korda mõõda – üks kord lõika
    🙂

    Vasta
  • 81. Kati  |  juuni 8, 2007, 11:27 e.l.

    aga, kas ei ole võimalik (taas teoreetiliselt), et teinekord me teeme halba ka tegematajätmisega?

    Vasta
  • 82. nipitiri  |  juuni 8, 2007, 1:18 p.l.

    jep…
    on küll võimalik…

    Vasta
  • 83. Lee  |  juuni 8, 2007, 1:20 p.l.

    Oh, kellegi SUUDLEMISE PÄRAST kõrtsist VÄLJA VISKAMINE on ilmne teeninduskultuuri puudumine. Ühe teenindaja ülevisanud närvid. Et need väljavisatavad just suudelnud noormehed olid, on – ma loodan väga – ehk juhus.
    Aga jah, põhimõtteliselt võiks ju vahest Hong Kongi suudlema minna. Kui ei tekiks küsimust, et kas ülevisanud närvidega teenindajad ikka on kohale parimaks reklaamiks.

    Vasta
  • 84. ahaa  |  juuni 8, 2007, 1:39 p.l.

    me võiks muidugi korraldada sealse igapäevase suudlemise…. ükspäev ühed, teine päev teised jne

    nö ühiskonna hüvanguks, teenindajate maailmavaate ja silmaringi avardamiseks

    🙂

    Vasta
  • 85. Kati  |  juuni 8, 2007, 5:01 p.l.

    lahe mõte, ahaa 😉

    Vasta
  • 86. Milleks mässata? Ja kuidas? « Väikese nõia teemaja  |  juuni 15, 2007, 2:13 p.l.

    […] “ühiskondlik närv on olemas, aga mu meelest on mul õigus mitte võidelda…,” ütleb nipitiri siin kommentaarides. […]

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

juuni 2007
E T K N R L P
« mai   juuli »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

%d bloggers like this: