Milleks mässata? Ja kuidas?

juuni 15, 2007 at 2:13 p.l. 8 kommentaari

Järgneval mõttekäigul on mitu lähtepunkti.  

  1. “ühiskondlik närv on olemas, aga mu meelest on mul õigus mitte võidelda…,” ütleb nipitiri siin kommentaarides.
  2. Kristjani G8 lugu Kaheksandas mais ja selle loo kommentaarid
  3. Roy Strideri G8 lugu tänases Päevalehes ja selle ametlikud (st toimetuse tellitud) ja mitteametlikud (st lugejate kirjutatud) kommentaarid

Esiteks, miks ja kas üldse maailmas millegi eest võidelda või mässata (kui keegi just seda sõna näha soovib)? Vahest oleks mõistlikum istuda ahju taga, ajada oma asju ja leppida maailmaga nagu see on. Peaasi, et kuidagi ellu jääb. 

Sellega ei tahaks ma nõus olla. Kipun arvama, et kui inimesel on midagi millega ta ei ole rahul, midagi, mida saaks ja peaks tegema paremini, midagi, mida ta oskaks inimsõbralikumaks ja ideaalilähedasemaks muuta, siis ta suisa peab võimalust mööda tegutsema, vähemalt oma arvamuse välja ütlema. Igavesti vaikiv, igavesti konformne meenutab enam selgrootut kui inimest. Ses mõttes on teatav kriitika ja vastuhakk (taas “mäss”, kui soovite) peaaegu inimese kohustus inimesena (jah, ma tean, kõlab küll suureliselt, aga siiski). 

Niisiis, ma tegelikult ei küsi, miks mässata. Aga ma küsin (olen küsinud pikka aega), kuidas mässata? Mis viisil öelda oma sõnumit nõnda, et see jõuaks kohale, mitte ei häälestaks kuulajaid kõneleja vastu? Vägivallaga pääseb pildile, vägivald meediale meeldib, muu ei müü, öeldakse, põhjendamaks, miks mõnede seltskondade mõned arvamusavaldused kasvavad lõhkumiseks ja laamendamiseks. Eks ta ole.

Samas, vägivallaga saab küll pildile, aga see mis välja paistab ongi ainult seesama vägivald. Head ideed jäävad selle varju. Sa võid olla kõigil maailma helendavatel teleekraanidel, aga sa oledki seal kui märatsev pätt. Ja miks sellise mõtteid peaks arvestama? Kui järele mõelda, siis ega ma isegi tahaks kuulata neid, kes mu aknaid lõhuvad või, hullem veel, mõne mu lähedase kannatama panevad.  

Sestap ma arvan, et kui tahta öelda midagigi mõistlikku, ei ole vägivald kuidagi kohane lahendus. Jah, seda on kerge provotseerida. Jah, see, et sind koheldakse ette kui pätti, et politsei on valmis sind peksma, ajab vihale. Ometi, ei ole hea mõte siis käitudagi nagu pätt. Pealegi, väide, et politseivägivald muudab meeleavaldajate vägivallatsemise mõistetavaks, on kahjuks hõlpsalt pööratav ka niipidi, et meeleavaldajate märatsemine muudab politsei vägivallatsemise mõistetavamaks. Õigustades vägivalda ühel moel, anname me põhimõtteliselt võimaluse leida õigustusi ka teise poole samasugustele tegudele, arvan ma. 

Teisalt, kust läheb vägivalla piir? Mis on ja mis ei ole vägivald? Lõhkumine ja kaklemine kindlasti on. Aga teede blokeerimine nagu nüüdsama Rostockis? Ma peaaegu ütleksin, et ega seegi väga hea mõte pole. Et see piirneb vägagi seaduserikkumisega ja võib suure osa inimesi taas mingite “mässavate ullikeste” vastu mitte poolt häälestada.  

Aga jah, peaaegu ütleksin, mitte absoluutselt. Sest mulle meenus, et mullu suvel ei sõitnud üks teatav mürgitanker Paldiski sadamast välja ainult seetõttu, et Greenpeace´i kamp selle pikema jututa blokeeris. Eesti võimud hakkasid end liigutama alles siis kui Greenpeace väga ebamugava järjekindlusega paigale jäi. Kui nad poleks seda teinud, sõitnuks laev kuhu tahes, ja meri oleks olnud surnuaed. Võib olla kusagil Aafrika rannal aga võib olla peaaegu mu oma maja taga. Niisiis, kellegi seaduserikkumine päästis kellegi elud. 

Ja kui ma nüüd väga hoolega oma emotsioone kuulan, ütlevad need, et teede blokeerimine Rostockis on mulle kuidagi võõrastav ja pigem eemaletõukav aga surmatankeri blokeerimine oli igati õige tegu. Et kuskil siin vahel on piir. Ja see ei ole sellest, et üks sündmus toimus geograafiliselt kaugel ja teine lähedal.

Ratsionaalselt ei oska ma seda piiri praegu paraku kirjeldada-märkida. Kui keegi viitsib siinkohal kaasa mõelda ja arutleda, olen tänulik.

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv, Uncategorized.

Freud halasta või siis siduge mul suu kinni Avasta endas tibi, olematu modelliandega

8 kommentaari Add your own

  • 1. Oudekki  |  juuni 15, 2007, 2:58 p.l.

    Mulle tundub, et sinu puhul on “eesmärk pühendab abinõu, ehkki teatud abinõud ei ole kunagi lubatavad”.

    Teede blokeerimises Rostockis ei olnud näha konkreetset ja kohest kasu ja tulemit, tankeri blokeerimises oli, kellegi konkreetsed elud said päästetud.

    Ise ma arvan, et ka Rostocki teede blokeerimises võis selline kasu olla, aga seda me näeme umbes 10-15 aasta pärast. Võib-olla nad natukene päästsid mõne veel sündimata lapse elu? Selle, kes hakkab elama paremas keskkonnas kunagi abstraktses tulevikus?

    Vasta
  • 2. Kati  |  juuni 15, 2007, 3:26 p.l.

    jah, ma mõtlesin ise ka umbes sinnakanti.
    ja ma mõtlesin seda ka veel, et ehk on asi kriisi akuutsuses.
    noh, et kui sa näed enesetapjat (või mõrtsukat) juba tegutsemas, siis a võtad tal kraest kinni ja püüad teda peatada.
    aga kui sa näed, et keegi mõtleb enesetapust või käitub viisil, mis võib temast teha mõrtsuka, siis kas sa paned ta pikema jututa tuppa kinni või püüad teda mingil leebemal viisil veenda?
    teisalt, kui su veenmise aegu ikkagi keegi surma saab, siis vahest kahetsed, et kohe ohtlikku tüüpi lukutaha ei pannud.
    eh, segane võrdlus vist.

    Vasta
  • 3. Ramloff  |  juuni 15, 2007, 3:45 p.l.

    Üldiselt tundub mulle selle mässu ja oma õiguste eest võitlemise asjus nii: selleks, et mingi nähtus tõesti muutuks (vahel toimub see kiirestl, vahel aeglaselt) peab olema selle eest võitlejatel mitu erinevat “lainet”.
    Kõige nähtavam on kindlasti see osa, kes aktiivselt protesteerib ja mässab.
    Kuid kui see “laine” hakkab domineerima, saab idee diskrediteeritud ning lõppkokkuvõttes jookseb mäss tühja.

    Selle taga on teine “laine”, keda võiks nimetada “selgitajateks” – nemad seletavad rahulikult ja kannatlikult antud liikumise ideid ja valmistavad nö. pinda ja inimeste teadlikkust ette. See grupp peab minu meelest olema esimesest palju suurem, kui liikumine tahab tõsiseltvõetav olla.

    Kolmas “laine” on aga vaikivad toetajad. See grupp peab olema kõige suurem. Tema protest seisneb eelkõige vaikivas toetuses, aga ka vastaspoole mittetoetamises.

    Igaüks leiab ilmselt selles skaalas just selle rolli, mis temale kõige enam sobib.
    Miks üldse sellist pikka juttu räägin?
    Mulle tundub, et kui liikumisel pole kõike neid kolme “lainet” enam-vähem samades proportsioonides nagu ma siin räägin, on tulemuseks tühi mässamine ja asi sumbub. just see on mu meelest põhjus, miks paljud noortemässud raugevad praktiliselt ilma tulemusteta – sest seal on vaid see kõige aktiivsem laine, aga liikumise ideed laiade massideni üldse ei jõuagi, sest pole piisavalt “rahulikke seletajaid” ning seetõttu pole ka piisavalt vaikivaid toetajaid.

    Vasta
  • 4. Kati  |  juuni 15, 2007, 4:03 p.l.

    jajah, ramloff.

    see aktiivne laine on tegelikult jumlast vajalik. mõne asja ütlemiseks tulebki tänavale minna.

    küsimus pigem selles, mis tegusid seal tänaval teha ja kuidas mitte teha neid, mis igasugu selgitamistele vee peale tõmbavad.

    Vasta
  • 5. otsija  |  juuni 15, 2007, 4:24 p.l.

    Ma Ramlofi jutus ei saanud ühest punktist aru: vaikivad toetajad.
    Kui inimene on vait, siis kuidas ära arvata, keda ta toetab või kelle vastu ta on?

    Vasta
  • 6. Punane Hanrahan  |  juuni 15, 2007, 4:28 p.l.

    Seda näitavad tema teod, näiteks valimiskasti juures, aga mujalgi.

    Vasta
  • 7. Kiki  |  juuni 16, 2007, 9:42 e.l.

    Millised on “tellitud” ja millised “lugejate kirjutatud” kommentaarid? Kas esimesed on need, mis sulle ei meeldi, ja teised need, mis meeldivad?

    Vasta
  • 8. Kati  |  juuni 16, 2007, 10:19 e.l.

    Kiki,
    kui sa märganud oled, siis EPL-il on selline komme, et nad küsivad mingi pikema arvamusloo juurde lühemaid kommentaare samal teemal valdkonna ekspertidelt. Neid ma nimetasin tellituteks.

    lugejate kirjutatud on siis need lihtsalt loo sabas.

    meeldib/ei meeldi ei ole nagu hetkel isegi väga teema mu jaoks. pigem kõik kokku pani mõtte liikuma.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

juuni 2007
E T K N R L P
« mai   juuli »
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

%d bloggers like this: