Avasta endas tibi, olematu modelliandega
juuni 16, 2007 at 3:55 p.l. 7 kommentaari
Tahad teada, kuidas muidu normaalsest inimesest megatibi ja peaaegu riidepuu saab? See käib lihtsalt.
Õhtul
Avasta, et su molu toimetajaveeru all on püsinud nii kaua, et ajab endagi igavusest oksele. Mõista, et sul on vaja uut pilti (eriti, kui on täiega uus makett ja puha). “Rõõmusta”, sest sa ju jälestad sellist paraadpildistamist.
Hommikul
Otsi kiiruga kapist mingit kleiti. Avasta, et mingil kuradi põhjusel oled sa põhjalikult alla võtnud ja kõik viisakad hilbud on suured. Märka, et unustasid (loe: ei jaksanud) õhtul pead pesta. Kraba selle varjamiseks suur suvekübar (mis ta muidu kapis seisab, eksole). Jookse töömajja sisenedes kokku fotograafiga ja küsi, kas ikka ta mäletab, et pildiga on kiire. Kuule vastuseks, et helistame. Noh, OK.
Pärastlõunal
Viie tunni pärast taipa, et fotograaf on su põhjalikult ära unustanud. Võta kujundaja, nuta ta rinna najal, sest lõpuks, tema on ka fotograafiat õppinud, või mis. Lase kujundajal lisaks piltnikukalduvuste äratamisele muutuda ka sadist-stilistiks. Sadism seisab selles, et sulle tehakse pähe räige meik, millega võiks minna loomaaeda papagoiks või tööle teatavatesse majadesse. Ja ära vaidle, kui sulle juukselakiga mingi plastmass pähe tehakse.
Pärastlõunal II
Mine nõndaviisi, silmad kirjud ja kübar peas, parki Olümpia hotelli ja välisministeeriumi vahel. Arutle endamisi, kas sind vaatavad imelikumalt turistid või lastega emmed. Murra parema valguse huvides sisse laste mänguväljakule (nüüd küll vaatavad emad imelikult). Vaata päikesesse. Meenuta, kuidas fotograaf, seesama, kes kadunud on, rääkis, kuidas ta kord raanal neiut pildistas, kunstpäiksega. Ja kuidas piiga, nii kui silmad avas ja kogu selle valguse näkku sai, valust röögatas. Täna jumalaema ja kõiki pühakuid, et teil ei ole parasjagu ühtki kunstpäikest. Aitab tavalisestki. Piinle veel natuke. Võta poose. Tunne, et sa oled jabur ja vales kohas.
Õhtul
Mine tükis oma kübaraga koju ja avasta, et sa miskipärast huvitad kaaskodanikke. Isegi väga.
Ei hakkagi rääkima neist mehepoegadest, kes niisama juttu teha ja tervitada üritavad. Aga üks keskealine onu tuleb Nunne tänaval ja jääb konkreetselt mu kõrvale seisma, suu ammuli, käed külgedel töllakil. Ja siis tulevad kaks soomekeelset tädi ning jäävad mu seljataga seisma. Üle õla jõllima ka, nagu ma kiire pilguga tuvastan.
On`s kübaraga naisterahvas tänapäeval tõesti nii haruldane? Mine tea. Vanamees igatahes arvab, et nüüd nad räägivad, et nägid linnas Inglismaa kuningannat.Täitsa üksi jalutas.
Ahjaa, kui nüüd kedagi huvitab, mis selle kõige tulemus on, siis …
.. siin üks ilusmina …
…ja siin üks poolsurnud 
Entry filed under: elu (pole vajagi osta).
7 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
Oudekki | juuni 16, 2007, 4:30 p.l.
Laia seravaga kübar pildistamisel on maailma kõige kohutavam asi – koos nokatsmütsiga – varjab silmad ära 🙂 Hullult peab valgust sättima, eks 🙂
2.
unekott | juuni 16, 2007, 9:40 p.l.
soe soovitus – lepi fotograafiga uus aeg kokku. paraadpilt peaks ikka pandav olema:)
muide, pariisis käisin ca samalaia kübaraga, hõlstid lehvivi, siis tegi üks kaunis must mees lausa mitu tantsusammuümber minu:D teistest tähele panijatest rääkimata… nii et jah, kauneid naisi kummardatakse.
3.
Kati | juuni 17, 2007, 11:34 e.l.
eh, ei tee ükski fotograaf inimest pandavamaks, kui ta loomult on. 🙂
ja üldse, kes selle 3×2 cm asjanduse peale ikka paneb ja kuhu.
4.
Oudekki | juuni 17, 2007, 2:36 p.l.
See poolsurnud sina on minu arust väga lahe 🙂
5.
Kati | juuni 17, 2007, 2:41 p.l.
see mulle endalegi päris meeldib 🙂
6.
hundikass | juuni 18, 2007, 3:26 p.l.
poolsurnt on arem kui ilussina – silmad !
jeerum, miskena see/ta veel täiselusana olex 🙂
7.
ffhhhhh | juuni 18, 2007, 3:27 p.l.
arem loe parem