Üliõpilase koht on koolis mitte tööl

juuli 5, 2007 at 8:11 e.l. 25 kommentaari

Marika Männik on Postimehes saanud hakkama looga, mille peamine mõte näikse olevat: tahad ülikoolis käia, mine tööle! 

See meenutab mulle minu kunagise kateedrijuhataja Mart Kalmu radikaalselt vastupidist seisukohta: üliõpilase töö on õppimine, selle kõrvalt ei tohiks muud tööd teha. 

Mis seal salata, ma hakkan Kalmu aina enam mõistma. 

Ei taha küll öelda, et tööd ja kooli üldse ühendada ei saa. Saab ikka. Ma teen seda ju praegu ise ka.

Aga see, et bakalaureuse kraad saadakse töö kõrvalt peaks mu meelest olema küll väga erand, mitte väga reegel. 

Miks? Aga lihtne. Niipea kui töö ja õppimine kuidagi konflikti sattuvad (ja küll nad sattuvad), tuleb eelistada olulisemat. Ja, paraku, töö on ilmselt olulisem, sest ilma selleta ei ela ja, kui Männiku pakutud mõtet järgida, ka ei õpi, eksole.

Nõnda saabki õppimisest mitte tõsist pühendumist nõudev tegevus, vaid töötava inimese väike akadeemiline lõbu. Selle viimase peale tekkiks isegi minul küsimus, kas ja miks peaks riik sellise asja eest üldse maksma? 

On muidugi iseasi, kas on vaja rohkem õppelaenu või rohkem õppetoetusi või tudengipalka või veel midagi, aga üliõpilase töö on õppimine, igal juhul.  

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv.

Need päevad kui miski ei suju… Blogirahva revolutsiooniline söögiorgia

25 kommentaari Add your own

  • 1. ahaa  |  juuli 5, 2007, 8:17 e.l.

    jah, on küll. aga millestki tuleb elada ka. mul on lähikonnas 2 juhtu, kus töö ja õppimine käivad käsikäes. kummaski pole (ühe puhul ei olnud) õppimine mingi lõbu, vaid kohustus, mis võttis absoluutselt kogu vaba aja + loomulikult ka osa uneajast. lisaks ka osa tervisest.

    ja minu meelest (kes ma sain endale kunagi lubada luksust ainult õppida, sest stipist elas ka ära) peaks riik just selliseid olukordi vältima ja tegema kõik, et üliõpilased ei peaks tööl käima ja topeltkoormusega oma tervist tuksi keerama – tagajärjed ju ilmnevad enamikul oluliselt hiljem (mõnel siiski ka kohe – aga ka see jääb reeglina tervet ülejäänud elu mõjutama)

    Vasta
  • 2. Kati  |  juuli 5, 2007, 8:22 e.l.

    nojah, sellepärast see Männiku lugu mu kurjaks teebki, et tema näikse arvavat, et AINUS mõistlik viis õppida ongi töö kõrvalt. no ei peaks olema.

    Vasta
  • 3. Ivar  |  juuli 5, 2007, 8:48 e.l.

    ma lihtsalt huvi pärast. mis selle tervisega siis juhtub?

    Vasta
  • 4. Ramloff  |  juuli 5, 2007, 9:03 e.l.

    Mul on mitu tuttavat, kes on hakanud ülikooli ajal tööd tegema ning eelviimase kursusega nende ülikool piirduski. Kusjuures õppisid nad sootuks teist eriala, kui see, millel nad tööle läksid.
    Lihtsalt elu tuli peale ja pere vajas toitmist ning kõrghariduse omandamine langes prioriteetide nimekirjas järjest tahapoole.

    Meil on kombeks arvestada igal pool asja kahjumlikkust. Ma ei tea, kas on kunagi arvestatud, kui suur kahjum kaasneb sellise sunnitud ülikooli poolelijätmisega. Loomulikult ei jookse need ülikooliaastad selle inimese isiksuse arengu seisukohalt mööda külgi alla, kuid vajalik spetsialist jääb riigil saamata.

    Aga lõik Kõrgharidus ei ole Eestis kohustuslik, see on igaühe vaba valik ja oma valikute eest tuleb alati maksta. Hind on muidugi kõikuv. kõlab minu kõrvus kui Elamine ei ole Eestis kohustuslik, see on igaühe vaba valik ja oma valikute eest tuleb alati maksta. Hind on muidugi kõikuv.

    Vasta
  • 5. otsija  |  juuli 5, 2007, 9:24 e.l.

    Siin on muidugi riigi prioriteetide küsimus ka – kui palju kõrgharidusega spetsialiste on riigile vaja?
    Kui riigile ei ole vaja ja inimesele on vaja, siis tekib mõningane konflikt, kus vastanduvad inimene ja riik. Siit siis küsimus: kas riik – see oleme mina tema ja sina… või mina, sina ja tema oleme riigi jaoks?

    Vasta
  • 6. Kati  |  juuli 5, 2007, 9:38 e.l.

    ramloff,
    see jutt on, kusjuures, eriti küüniline selle ebavõrdusuuringu taustal, kust selgub, et korralik (kõrg)haridus on üks väheseid , mis meil elamisväärse palga tagab. nii et see peaaegu on kohustus.
    otsija,
    seda riigi vajadust reguleerivad nad praegu niigi riigieelarveliste kohtadega. vähemalt neil õppimine ei peaks siis ehk eeldama lisaks töötamist.

    Vasta
  • 7. ahaa  |  juuli 5, 2007, 10:04 e.l.

    tervisega? võib juhtuda erinevaid asju. ma siia diagnoose ei hakka panema, mida minu poolt konkreetselt nimetatud isikud arstidelt said, aga mõlemale öeldi põhjuseks ülekoormus. ja üks neist pidi seetõttu ka akadeemilise võtma.

    Vasta
  • 8. Sakinah  |  juuli 5, 2007, 10:05 e.l.

    Selliste Marika Männiku suguste jutt ajab mind nii närvi (kuna olin parajasti üksi kontoris, siis lendas ajaleht vastu seina), et võtab (esialgu) lihtsalt sõnatuks. Haridus EI TOHI olla rikaste privileeg!!!

    Tööl käimine ja avatud ülikool – kes pole ise kogenud, see ei taipa, mis see tähendab. 8 tundi tööl, õhtul koju õppima, nädalavehtustel loengud ja eksamid! Ei mingeid pidusid ega Pirogovi platsil õllejoomisi, vaid ravimid, et tervis suvevaheajani kuidagi vastu peaks. Kusjuures, vähemalt 1 suvevaheaeg kulub kraaditöö kirjutamiseks. Mõned saavad selle kõigega hakkama, aga mis hinnaga!

    Vasta
  • 9. abele  |  juuli 5, 2007, 10:23 e.l.

    mind vaadatakse pidevalt imelikult, et ma otsustasin n-ö kindla karjääri kooli tõttu pooleli jätta ja õppimisele keskenduda, töötades samal ajal vabakutselisena. ma suht alles kirjutasin sellest ka blogis mingi nurga alt.

    muuseas kõige kummalisemad terviseprobleemid võivad tekkida ülekoormusest. mina näiteks olen muude naljade kõrval kutsunud omale keset ööd täiesti uskumatu valuga kiirabi, siis käinud tükk aega mööda arste oma neere uurimas, kusjuures lõpuks leiti, et ilmselt andis mul ülepingest seljanärv tunda. aga noh, see on ainult üks näide – ma tean mitmeid, kel on ülepinge füüsiliselt või vaimselt välja löönud.

    Vasta
  • 10. Kati  |  juuli 5, 2007, 10:52 e.l.

    sakinah,
    ma kahtlustan, et suurem osa neist, kes möirgavad, et elus peab ikka kõvasti vaeva nägema jne, ei ole ise tõsist vaevanägemist kogenud.
    ülepingest aga, üks mu väga armas eksülemus ei suutnud kord hommikul voodist tõusta. maa käsi ringi ja silme ees olid mustad ringid, pluss oksendas ja oksendas. perearst diagnoosis ületöötamise.

    Vasta
  • 11. Sakinah  |  juuli 5, 2007, 10:57 e.l.

    Mulle ütles arst, et tema edaspidi mu arst ei ole, kui ma puhkust ei võta. Aga kuidas Sa võtad puhkust, kui koolis eksamid ja tööl tähtis projekt pooleli. Mida valida, kool edasi lükata ja seda õudust veel rohkem aastaid taluda või töölt ära tulla, mis tähendab, et koolist tuleb ka ära tulla, sest pole raha õppemaksu maksta. Ikka pingutad tervise hinnaga, sest tööjõuturul peab konkurentsivõmeline olema veel 30 aastat, et laenu tagasi maksta. Loobuks laenust ja elaks korteris edasi? No milleks siis veel elada, kui ei täida unistusi muuhulgas oma aiast ja kodust, kus naabrid ei trambi pea kohal, suitsuhais ei tungi korterisse jne jne.

    Nüüd on õnneks lõpp hea, kõik hea. Kooliskäimisega sai venitatud, tervis pidas enam-vähem vastu ja töökoht on piisavalt hea, et laenu maksta. Makstud hinnad on kõrged, aga valikut ei näinud.

    Vasta
  • 12. Sakinah  |  juuli 5, 2007, 11:00 e.l.

    Lisaks vaevanägemisele peab eeldusi olema ja suurel hulgal õnne. Ma ei suuda mõista riiki, kes otsutab, et kui eeldusi pole ja õnne pole, siis sure maha.

    Vasta
  • 13. Kati  |  juuli 5, 2007, 11:04 e.l.

    mina ntx olen praegu sedapidi valinud, et ütlen igasugu lisatöödest ära. julmalt. põhitööst muidugi ei viili.

    Vasta
  • 14. ahaa  |  juuli 5, 2007, 11:14 e.l.

    ja ega tööl pole ju 8 tundi. enamasti tekivad ikka väikesed ületunnikesed + tööle ja koju peab ju ka sõitma. ja selle aja, mis teised istuvad teleka ees, istub see õppur raamatute taga. osa ööajast ka. ja see ei ole nali ega liialdus, ma olen seda piisavalt kaua kõrvalt näinud. lisaks peaks ju pesu pesema, süüa tegema, koristama jne. ja ei mingit õndsalikku ohkamist, et “laupäeval v pühapäeval saab magada”. ei saa, sest laupäeval kell 9 v 10 pead olema tartus, sest siis algab esimene loeng. tagasi koju saad pühapäeva õhtul…..et esmaspäeva hommikul tööle minna.

    Vasta
  • 15. Kati  |  juuli 5, 2007, 11:40 e.l.

    jah, ja teisest küljest, eks neid töökohti, kuhu üliõpilast (eriti veel poole kohaga, ntx) kahel käel oodakase kasvab ju ka puu otsas lademes. ja igas sellises on sul veel arvuti laual, kus koolitöid teha., eksole.

    (kats vist irooniline on)

    Vasta
  • 16. ahaa  |  juuli 5, 2007, 11:44 e.l.

    ja need tõprad ju tahavad miskit õppepuhkust ka veel. hah

    Vasta
  • 17. ahaa  |  juuli 5, 2007, 11:45 e.l.

    kusjuures kogu “võlu” on selles, et töö tuleb pärast ikkagi ära teha – ega keegi seda ju sinu eest ei tee…

    Vasta
  • 18. Kati  |  juuli 5, 2007, 12:03 p.l.

    meil on kusjuures seni olnud nii, et tavalise puhkusegi korral teed ise asju ette ja taha ära. nüüd õnnestus mul esimest korda mingis osas asendaja välja moosida.

    Vasta
  • 19. otsija  |  juuli 5, 2007, 12:45 p.l.

    Seda ma ütligi, et meil paistab olema inimene riigi jaoks, mitte inimesed ei moodusta enda ja oma ligimeste hea elu tarbeks riiki.
    Kurb aga tõsi.

    Vasta
  • 20. Kati  |  juuli 5, 2007, 12:51 p.l.

    kahjuks jah, sageli.

    Vasta
  • 21. Liis  |  juuli 5, 2007, 5:00 p.l.

    Oeh.

    Ma olen ise ka jooksnud nädala hommikul seitsmest öösel üheni ringi töö, praktika ja kooli vahet. Siis jäi kool pooleli, sest süüa tahtsin ma siiski rohkem.

    Nüüd uuele katsele, sedapuhku kooli ja last ühendades 😛

    Vasta
  • 22. Kessu  |  juuli 5, 2007, 6:13 p.l.

    ha, mul oli just täna väike kokkupõrge teemal: mis mõttes ma lähen septembris töölt ära? mismõttes ma tahaks järgmisel kevadel ja seega nominaalajaga oma magistrit kaitsta? mismõttes? ega kraad ju jänes pole!
    ausalt öeldes tegi nukraks ikka küll. sest minu arust peaks ainult rõõmustama, kui inimesed õppida tahavad.

    muidugi, püksirihma peab varsti vist koomale tõmbama. palju mul isegi vabakutselisena töötamiseks kooli ja magistritöö kõrvalt aega jääb…

    Vasta
  • 23. ynry  |  juuli 5, 2007, 7:00 p.l.

    raske teema. mina ise olin ametlikult, tööraamatuga tööl juba 16-aastaselt, et siis keskkoolis. päeval koolis, õhtul tööl. elu vajas ju elamist.
    kindlasti ei peaks olema see ainus võimalus, kuid.. kui teisiti ei saa, kui õppida on siiras soov, kuid majanduslikku tuge ei ole.. au ning kiitus, et on neid, kes püüavad, raskustest hoolimata. iseasi, millise hinnaga.

    Vasta
  • 24. Kati  |  juuli 6, 2007, 7:24 e.l.

    ynry,
    muidugi, et kui teisiti ei saa.

    aga nõme on, kui mõni arvab, et teisiti kohe üldse kohe ei tohikski saada.

    Vasta
  • 25. otsija  |  juuli 6, 2007, 8:05 p.l.

    Inimväärne oleks, kui SAAKS teisiti!!!

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

juuli 2007
E T K N R L P
« juuni   aug. »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

%d bloggers like this: