Näed siis, polegi neurootiline

Õhtu lõpuks üks Liisi kaudu leitud isiksusetestike. 

Mis rõõm avastada, et ma suuremat neurootiline polegi.

 Ja kuna see asjandus keeldub ilusat pilti näitamast, pean vist eraldi kirja panema, et numbrid värvilistes kastides peavad olema

neurootilisus 8

ekstravertsus 36

avatus kogemusele 93

sotsiaalsus 79

meelekindlus 35

   My Personality

Neuroticism	8
Extraversion	36
Openness To Experience	93
Agreeableness	79
Conscientiousness	35

You are neither a subdued loner nor a jovial chatterbox. You enjoy time with others but also time alone. You are generally calm and composed, reacting moderately well to situations that most people would describe as stressful. Novelty, variety, and change spice up your life and make you a curious, imaginative, and creative person. You have a strong interest in others’ needs and well-being. You are pleasant, sympathetic, and cooperative. You are reasonably reliable, organized, and self-controlled.

Test Yourself Compare Yourself View Full Report Our range of Ugg Boots

Homoparaad ja jänespüks politsei

Postimehe väitel tahab politsei, et Tallinn Pride vanalinnast vehkat teeks.

Kirjas seisab:  

“ Tuginedes varasemate aastate kogemustele ning vältimaks ürituse läbiviimisega kaasnevaid võimalikke ohte avaliku korra rikkumiste näol soovitas Põhja prefektuur leida ürituse korraldajatel selleks mõni sobivam koht, teatas prefektuuri pressiesindaja Julia Garanža Postimees Online’le.” 

Nojah, eelmisel aastal, kui marssijate pihta olla kive lennanud, olin mina küll linna teises servas tööl, aga ülemöödunud aastal, kui ma täitsa kohal olin, ei saanud avalik kord mu meelest küll mingil erilisel viisil rikutud. Paraadilistest ei laamendanud kohe kindlasti keegi ja enamik pealtvaatajaid olid samuti väga sõbralikud. Paar kolli kusagil mörisesid omaette ja ühel neist oli ka pussnuga pihus, aga selle koristas toosama politsei tüübil kiiresti ja professionaalselt peost, mispeale ka ülejäänud mörisejate kamp lontiskõrvu jalga lasi.   

Igatahes mina sain just sellise hästi positiivse emotsioonilaksu, et näe, enamik inimesi on meil tegelikult toredad ja politsei on ka jube tubli ning teeb oma tööd megahästi. Ja nüüd ma siis loen, et eelmiste aastate kogemused ja ohud ja puha. Et mis värk, sõbrad politseinikud? Kust teile nüüd selline ilus suur jänes püksi sai? 

Ja on see ikka teie oma jänes või on teie selja taga poliitikuhärrasid, kes on otsustanud, et on kasulik eestlaste konservatiivsuselembusele mängida ja igasugu “kahtlased elemendid” kui mitte päris vait kamandada, siis vähemalt nurga taha ajada?

Mulle muidugi hullult meeldiks, kui viimane mõte oleks ainult loll paranoia. See ka meeldiks, kui politseil jänku püksist ära läheks.

 Lisatud: samal teemal Oudekki, Ivar, otsapidi Kaja

Ma siiski armastan sind …

Iga kord, kui olen sust eemal (piisavalt kaua, piisavalt kaugel), hakkan tasapisi unustama. Unustama, mida sa mulle tähendad. Ent alati, kui me taas kohtume, kui puudutan sind varbaotsaga, kui luban su rütmi oma vereringesse, on mul tunne, justkui olnuks osa minust vahepeal kusagil eemal ja nagu tõmbaksin ma puuduvad tükid vihinal enese külge tagasi. Justkui väike vaakumpump.

Riia, mu linn, kes sa oled täis paiku, hetki, liikumist, helisid, lõhnu ja mälestusi.

Linn, kas sa mäletad, kuidas sa kunagi olid suur ja hall pisipisikese minu kohal? Kuidas sa tähendasid loomaaeda ja lastemaailma, teistmoodi komme ja turgu lõunapoolsete, natuke varem valmivate puuviljadega. Noid pirne, pisikesi ja krõmpse ning lihavusest lõhkevaid ploome.

On keegi sulle öelnud, et bussijaama vastas, suvalises hotellis, mis mulle on just kui kodu, on kolmanda korra peal, ühes toas servast katkine karuga duššikardin?

Kas sa tead, kuidas ma üliõpilasena mööda su tänavaid trammiga riigiarhiivi logistasin ja, öelnud võlusõna, milleks oli proua juhataja nimi, sain vajalike paberiteni peaaegu kätel kantud? Mööda lätlastest, kes vaguralt oma järge ootasid. Naljakas oli ja piinlik. Ja pärast oli üks nuhvik ja nostalgiamaiku äärelinnakohvik sealsamas arhiivi vastas.

Tead sa, et ma armastan su parke ja aedu. Eriti sügisöödes või varatalve kuivas kerges lumepihus? Ja tead sa, et armastan ennast neis, kalli inimesega jalutamas?

Märkasid sa, kuidas kusagil su pärapõrgus Sanderit, tema koolimaja ja ametikorterit otsisime? Ära eksisime, lõpuks ikkagi üksteist leidsime, rongiga sõitsime, mere ääres jalutasime, lõpuks taas Sanderi man maandusime, napsu võtsime ja kuulasime, kuidas ta pajatas mingitest müstilistest Põhja-Norra joogisegudest, mis viinaga segades pidid andma konjaki-ja õlle-ja veinimaitselisi vedelikke. Ma ei tea siiani, on need olemas või oli tegu napsise Sanderi fantaasiaga, aga meil oli lõbus ses öös.

Tead sa, et teemaja* kõhus, patjadel lösakil, jääb aeg seisma?

Mäletad, et minu sajandivahetus tuli sinuga koos? Kuidas ma siis ilmtingimata teie maa presidendi kõnet nõudsin ja kuidas suvalised inimesed su tänavail spontaanselt tantsu lõid?

Märkasid sa, kuidas ma ükskord kusagil Elizabethi tänava kandis sigarette ostsin, öösel kella kolme ja nelja vahel, samas kui I ja K (siis veel koos) mõned tänavad eemal oma suhteid klaarisid? Pärast, ses samas öös või hommikus, ma tõmbasin neid suitse Vermane aias, pingil istudes. Seda pidi sa ikka nägema?

Ja, tead, linn, ma avastasin nüüd, sind taas kohates, et maailma parim tunne on (võibolla), kui oled suurlinnas ja sul on aega küll. Kui saad tasakesi lonkida keset elu, mis sinust läbi tuikab.

Aitäh, linn.

________

* ikka selle teemaja, mis on Vermane aia servas (: