Pean ikka veel pedeblogija olema

Ma mõtlesin, et ma nüüd natuke aega ei viitsi seda juttu ajada, aga näe, lugesin mõttevahetust Nirti juurest ja suu ei seisnud koomal.

Seal öeldakse:

“ma ei saa sellest poindist aru, põmst on see sama, kui kümmekond mustanahalist lähevad pirogovi natsismi ja rassismivastaste plakatitega, kui pirogov on täis kandilisi ja mõtlemisvõimetuid natsihakatisi.”

Kurat võtaks, mina ei taha, et terve Eesti olekski niisugune Pirogov, kus domineerib kandiliste ja mõtelmisvõimetute arusaam elust. Ma ei taha, et on ja jääbki nii, et kui sellised kandilised sulle asja eest teist taga tappa annavad, siis oled sina süüdi, sest sina provotseerisid ju, kuna julgesid olla nii nagu neile ei meeldi. Ma ei taha, et kandiliste hirmus, keelatakse ära suu pruukimine ja ürituste korraldamine kõigile, kes kandilised ei ole.

Ma tahan, et meil oleks normaalne riik, kus kedagi ei häiri kui karvane ja suleline sa oled ja kus sa parasjagu marsid, eksole.

Ja ma arvan, et kui inimesed (tavalised, eesti) näevad ühelt poolt krillis silmadega rusikad rullis kandilisi ja teisalt täiesti normaalseid sõbralikke ja korralikke suudlevaid praidilisi, siis neile saab päris hõlpsalt selgeks, kes tegelikult provotseerivad ja mölakatena käituvad.

Muide, ma usun, et neid mölakaid ei ole üldse eriti palju, aga nad on kole lärmakad, lehekommentaarides, tänavanurkadel jaurates ja nii. Selleks, et need teised (normaalsed, vaiksed, viisakad) inimesed römisejate seast välja paistaks, ongi neil ka vaja aegajalt midagi kirjut ja märgatavat korraldada.

Õpitud abitus ei kaunista meest

Hiljuti kelkis üks mehepoeg, et tema elab mõnusat elu tänu õpitud abitusele. Täpsemalt küll teeseldud abitusele. Ikka nõnda, et kui silmapiiril on naisi, unustab ta hoobilt söögitegemise, nööbiõmblemise jms olmelised tegevused ja tibid siis muudkui teevad seda tema eest, sest kuidas see mees, vaeseke, ikka endaga muidu hakkama saab.  

Meenus mulle siis üks teinegi täisjõus teo- ja vastutusvõimeline meeskodanik, kes ei suutnud makarone keema panna. Soigus, kuni üks tšikk selle ära tegi ja peaaegu toidugi suhu pistis.  

Ma ei tea, võibolla on naisi, kellele hullult meeldib, kui mees on selline nummi igavene tita. Minu jaoks on see koguaeg olnud selge sõnum: “Jookse, jookse, jookse, nii kaugele kui saad!” 

Nii et õpitud abitus ikkagi ei kaunista meest, mu meelest. Kui aus olla, siis naist muidugi ka mitte. Täna lihtsalt on päev, kus mehepojad oma koslepi saavad. (: