Kogu tõde blogi-ja muiduõgarditest ehk mis söömaklubis tegelikult juhtus

No nii, loodetavasti närite ikka põnevusest küüsi ja mõtlete, et kuidas meil läks.

Murphy seadustest olete te muidugi kõik kuulnud ehk kui miski saab untsu minna, siis ta ka läheb. Seekord läks siis tehnika. Nii et kui keegi nüüd tehnilistel põhjustel ukse taha jäi, siis meil on tõeliselt kahju ja me teeme oma pisikeste käpakestega kõik, et järgmisel korral asjalugu parem oleks.

Aga see kõik ei tähenda, et söömaklubi ise oleks untsu läinud. Ikka vastupidi. Nimelt oli Larko tubli ja nutikas, orgunnis kähku konverentskõne ja loba võis alata.

Kas revolutsiooni tegemine on ravimatu haigus?

Kui hästi oskavad oma riigi hümni laulda eestlased? Aga soomlased?

Kui hästi me tunneme oma poliitikuid? Aga IT-gurusid või ajakirjanike? Ehk siis mitut vihjet on mängijatele vaja, et õige isik ära arvata.

Mida või pigem keda head on saksakeelses blogiruumis?

Kas suitsusaun on enesepiinamise viis ja kas jumal on olemas?

Kuidas õllega suppi teha?

Kas kolmekümne telekanali jälgimise kõrvalt jõuab tööl ka käia, või söömas?

Kui küla on Eesti Läämere äärne maailmake, ehk kes on kelle vanemate juures õppinud?

Ahjaa, muidugi, et mida me siis ikkagi Prantsuse revolutsioonist arvame…

Umbes sellised teemakatked jäid vestlusest mulle meelde. Eks teised või täiendada.

Virtuaalse söömalaua äärde kogunesid peale minu ja Larko, minu Vanamees, Ramloff, Abele, Liisu, kes vist ei öelnud kas ja kes ta blogiilmas on ja Eerik Soomemaalt.

Söödi kotlette, juustufondüüd, tomatisuppi, midagi head veel. Joodi rakit, valget veini, õlut, Ilvese nimelist viina, kohvi ja teed. Ramloffi kass sõi liblikat. Mõtlesime, et millal ta mikrofoni haarab ja rääkima hakkab. Ei hakanudki. Ju me siis polnud tema jaoks piisavalt head. (:

 

Pärast reaalis, koera jalutades, silmasime üle mere ilutulestikku. Ju nad selle ikka meie söömaklubi auks korraldasid. (:

Igatahes aitäh kõigile söödikutele ja kohtumiseni järgmisel korral nii teiega, kui ka nendega, kes veel lauda istuda soovivad.

PS Eriti aitäh Larkole, kes minu napakast ideest kinni võttis, sellest korraliku klubiürituse teha aitas ja kangelaslikult jonnivat tehnikat taltsutas.

PPS Kui eelnevas tekstis on väga palju kirjavigu, andestage mulle. Täna. Mõistate ju…