Eesti asi ehk miks rahvuslased peaks neegreid ja pedesid armastama

juuli 23, 2007 at 9:26 e.l. 7 kommentaari

Räägime siis algatuseks sellest Eesti asjast. Neegrid ja peded võtame pärast ette, kui sobib.

Ausalt öelda ei olnud mul reedel vähimatki viitsimist Viinistusse Kivastiku “Eesti asja” vaatama logistada. Olin oma vanemate peale nagu tiba pahanegi, et nad mulle selle mineku suht küsimata korraldasid, sest ei lootnud sest tükist miskipärast muud kui parajat laadapalagani. Palagani muidugi peamiselt saigi, aga tuleb tunnistada, et sinna juurde on Kivastik siiski suutnud mõned üsna terased ja teravmeelsedki tähelepanekud pookida.

Lugu lühidalt on siis selline, et teoloogiaüliõpilane Livio peab, mõistagi vastutahtsi, minema pastoriks Krimuna nimelisse kolkasse, mis on selline karuperse, et teda kaardilegi pole märgitud. Ümberringi puha mets ja põgenedagi võimatu. Et aga parajasti on aasta 1869. ja Tartus esimene eestlaste laulupidu tulemas, sünnib poisil plaan talumatsid lugema ja laulma õpetada, et nendega koos laulupeole minna ja pärast kenasti Tartu linna ära karata.

Enamik loost ja naljast siis saksarahva ja matsirahva vastandumisele ehitataksegi. Kõlab arvamusi, et ennemini tõuseb härra, hull lennuhimuline parun, õhku kui eestlane lugema ja laulma õpib. Et eestlane ja sakslane ei saa abielluda, sest neil sünniksid sabaga lapsed. Et saksapreilil ei sobi matsidega ühes reas seista, sest matsid on tema omand jne, jne.

Lõpetuseks selgub, et pastor Livio, kelle päritoluga on algusest saati segased lood, osutub kapieestlaseks. Kapis istub muidugi seepärast, et õppida tahaks ja nii, aga eestlane ju ei saa, eks ole. Ootuspäraselt mõjub laulupidu muidugi valgustavalt ja mees otsustab kapist välja tulla ning oma eestlust valjul häälel tervele Tartule kuulutada.

Katrin Ruus on Ekspressis arvanud, et ekspluateeritakse juba ära käiatud klišeed eestlasest kui nii lollist rahvast. Omajagu tõsi.

Teisalt, tõepoolest veel üheksateistkümnendal sajandil levis baltisakslaste hulgas näiteks ütlemine, et sakslane on siga ja eestlane lammas. Siga ei tähendanud sealjuures mitte seda, mida praegu, vaid kena puhast looma, kes elab ilusti sulus, sööb viisakalt ja on iseseisev. Lammas ehk eestlane seevastu pidi olema räpane, arg, loll ja suutma ainult karjaviisi elada. Et siis ikka päriselt peeti eestlasi väga kaua väga lolliks ja mõttetuks rahvaks, kes kunagi inimkultuuri kõrgustesse ei küüni.

Sestap ma mõtlen, et Kivastiku “Eesti asi” võiks olla suisa kohustuslik kõigile neile, kellele meeldib jaurata, kuidas neegritele peaks peremees järgi tulema, haiged peded peaks kapis istuma, naised end mujal kui pliiti taga ei suuda teostada, jne, jne, jne. Ja, et kui kõik ei ole just nõnda, siis see ikka üht õiget eestlast ja tema suurt eesti asja kahjustab.

Äkki nad siis natukene mõtleks, et seesama eesti rahvas oli üsna hiljuti ise olukorras, kus peremees võiski järgi tulla, kus neid millekski võimeliseks ei peetud, vaid paratamatult geneetiliselt alaarenenuiks. Kus millegi saavutamiseks tuli oma rahvus kappi ära peita või end poolsurnuks võimelda, et näidata, me ei olegi kaamelid, me ei saagi sabaga lapsi, me oskamegi lugeda, näiteks. 

Ja kui nüüd seesama lollrahvas on kapist algul arglikult välja hiilinud, seejärel end välja võidelnud, tõestanud, et nemad siiski inimesed on, ei peaks neil küll olema asja teisi halvustada ja mõnitada. Pigem, peaks eestlased, oma ajalugu teades ja meenutades üks hullult salliv rahvas olema. Ausalt öelda, peaks üks õige eesti rahvuslane igasugu vähemusi, kes oma eluõiguse eest seisavad, suisa armastama ja toetama, sest nende elu ja lugu on nii meie loo moodi.

Huvitav, miks nad seda siis ei tee? Kas võib olla, et need kanged eestlased oma minevikust tegelikult muhvigi ei tea?

Kui nii, siis võiks ehk ühendus R.A.A.A.M., kes ütlebki oma eesmärgiks olevat eestlastele nende ajalugu lihtsas ja mõistetavas vormis tutvustada, nooremad ja vanemad rahvusjõmmid sedasama “Eesti asja” vaatama orgunnida, näiteks bussiga kohale tuua. Äkki langeks mõni kultuuriseeme viljakasse mulda ja kasvataks mõnes kiilakas peas natuke mõistlikke mõtteid.

Advertisements

Entry filed under: mõte kiusab, sotsiaalne närv.

Kontorierootika: keda erutab krokodill? Sõpradega ei magata, või mis?

7 kommentaari Add your own

  • 1. Tatsutahime  |  juuli 23, 2007, 2:32 p.l.

    Tjah, eks inimesed ikka ehitavad sellist ühiskonda mida nad tunnevad. Vabanenud orjad Libeerias ehitasid ka orjanduslikku korda, mis tõi kaasa sada aastat kodusõda. Noh ja eestlased on harjunud, et mõned peavad kaamlid olema ja sabaga lapsi saama. Kuna meie enam ei saa, siis – _nemad_!!!!!

    Vasta
  • 2. Kati  |  juuli 24, 2007, 6:50 e.l.

    nojah, aga see võiks ju kord üle minna. ega me otse orjaajast tule, muud maailma ka vahepeal nähtud.

    Vasta
  • 3. Tatsutahime  |  juuli 24, 2007, 7:07 e.l.

    Aga nõukogude ajal oli ka väga lihtne ennast “teisena” defineerida, Tsaari-Venemaast rääkimata. Enne seda oli meil mõni aeg fašistlikku valitsust ning arusaama, et mõned on “sabaga”… Ei olegi nii palju.

    Kusjuures ma karda, et see “muud maailma ka vahepeal nähtud” ongi asja konks. Nimelt – ei ole. Lugedes teise maailmasõja ajal Läände kolinute mälestusi: neil ei olnud mingit arusaama riikidest ja toimimisviisidest, kuhu nad kolisid. Ja paljud ei omandanud seda kunagi, sest nad ei tahtnud (loe Elin Toona “Kaleviküla viimane tütar”, nad ehitasid sellised Kalevikülasid”). Ja ma arvan, et paljude “ellujäämisstrateegia” NSVL-is oli ka “mitte teada”.

    “Me ne frego” tegelikult. Ei olegi ju vaja imestada.

    Ning 15 aastat oma riiki ei olegi nii palju. Eriti arvestades, et esimesel viiel oli tohuvabohu. Vähemalt põlvkonda on vaja, et asjad muutuksid. Põlvkonda, kellel ei ole küsimust, kas Eesti riik on olemas. Põlvkonda, kes tahaks oma asju korraldada. Neid, kes on sündinud 1991 ja hiljem. Ja kuni on kedagigi, kes neile näitab, et ei pea olema lammas, ongi hästi.

    Vasta
  • 4. Kati  |  juuli 24, 2007, 7:32 e.l.

    aga ikkagi on minu jaoks kuidagi kummaline, et need, kes on oma nahal kogenud, mida tähendab olla “teiseks” surutud, on nii varmad ise kellegi selleks “teiseks” kuulutama.

    nad peaksid ju teadma, et neil endale ei ole saba olnud ei tsaariajal, ei nõuka ajal.

    miks on siis pigem vaja säilitada hambad ristis ühikonda, kus kellelgi ikka on saba, kui öelda, et me juba teame seda sabade värki, see oli meie puhul jama, miks ta peaks teiste puhul tõsi olema.

    kas kindel usk, et mõnel on ikka (meist rohkem) saba ja sarved, teeb tõesti maailma nii turvaliseks või mis?

    Vasta
  • 5. Tatsutahime  |  juuli 24, 2007, 9:28 e.l.

    Neil on lihtsalt arvamus, et ühiskond, see tähendab osade allasurumist. Ja ühiskond ja koostoimine on teatud piirini hea (politsei ja teed ja arstiabi jne) ning kuna ühiskonda ülesehitav aspekt on sabaga kogukonna olemasolu, siis kasvõi nui neljaks, sabaga kogukond peab olema. Kui _meie_ oleme võimul, siis mitte _meie_, aga _nemad_. Ja _neid_ tuleb takistada võimule tulemast, sest siis oleksime ju _meie_ sabaga.

    Selleni, et võiks kolmandat moodi on raske tulla. Iseennast ära võita, kaunim kõigist võitudest, kes seda ütles? Aga seda ei saagi kiiresti, saab aastatega. Põlvkonnaga. Mis ei tähenda, et need, kes kolmandat viisi näevad, ei peaks sellest rääkima 🙂

    Vasta
  • 6. Ramloff  |  juuli 24, 2007, 9:37 e.l.

    Minu meelest ei olegi nii oluline see, et osasid alla surutakse, kui see, et nende jaoks tundub üks hea ühiskond koosnevat võimalikult sarnastest inimestest. Ja allasurumine ja kõrvaleheitmine tuleb juba sellest.
    Minu meelest ühendab radikaalseid rahvuslasi ja radikaalseid usufundamentaliste üks joon – mõlemad üritavad võimalikult täpselt ja kitsalt määratleda, milline on üks õige rahvuse esindaja või usu esindaja ning mida radikaalsem, seda kitsam see määratlus on.

    Vasta
  • 7. Konversationen » Blog Archive » “Eesti asi”  |  august 4, 2008, 2:06 p.l.

    […] Ajaveeb “Nõiaelu” […]

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

juuli 2007
E T K N R L P
« juuni   aug. »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

%d bloggers like this: