Sõpradega ei magata, või mis?

Sõpradega ei magata, ütleb rahvatarkus. Eks ta mõistlik ole, sest üle mingi piiri minnes on kergesti võimalik ilusad sõbrasuhted õudusunenäoks rikkuda.

Ikka võib juhtuda, et keegi pettub, et üks loodab rohkem kui teine, et kellelgi on ärakasutatud tunne jne.

Aga kui magamine kõrvale jätta, siis mida veel sõpradega tehakse või ei tehta?

Kas sõbrale võib kurta iga muret iga kell või on see sõbra ära kasutamine?

Kas sõbrale peab olema lojaalne? Ikka, eks. Aga mida see tähendab? Kas avalikku kaasakiitmist kõiges või soojust, lugupidamist ja toetust ka siis, kui ollakse erimeelt?

Kas sõbrale võib saata lihtsalt meili: “Tere hommikust! Ma mõtlesin su peale ja natukene igatsesin sind,” või peaks jääma ikka asjaliku suhtluse piiresse?

Kas sõbrale (ka vastassoolisele) võib teha spontaanselt pai või kallistada teda, ilma et see mõjuks kui külge löömine?

Ja üldse, millal on üks tutvus sealmaal, et võib selle juba sõpruseks nimetada? Ja kas on rohkem ja lähedasemad sõbrad ja vähem ning kaugemad sõbrad, või on need kaugemad tuttavad ja sõbrad on kõik ühtviisi sõbrad.

Tjah, keeruline.

Aga kes on teie jaoks sõber? Kus on intiimsuse piir, millest tuleb üle tulla, et  ülepea sõbraks saada? Kus on piir, mida isegi sõber ületada ei tohi? Mida te tahate, et sõbrad teile teeksid (ei teeks)? Mida te tahate (ei taha) oma sõpradele (sõpradega) teha?