Üliemotsionaalne kokkuvõte ühest kaks päeva kestnud (mõttetust?) vaidlusest
juuli 25, 2007 at 4:55 p.l. 4 kommentaari
Vahest on mul tunne, et kõnelen seintele.
Et seinad kukuvad mulle peale.
Et varinguprügi topib mu suu kinni.
Et ma räägin mõttetut juttu.
Mõttetus kohas.
Et ma raiskan end ära.
Et pillan end tükkideks.
Asja eest teist taga.
Ja ma luban, et jään vait.
Et ma ei räägi enam.
Et pole minu asi, kuidas maailm on.
Et see võib minutagi persse minna.
Et ma nii kui nii ainult mölisen.
Ja mida muudab üks sõna?
Üks sõna?
Mitte sittagi!
Või kaks? Või kolm?
Ikka mitte sittagi.
Jah, ma hoolitsen edaspidi ainult oma perse ja oma kõhutäie eest.
Minu särk ja minu ihu, muu polegi ju oluline.
Aga siis tuleb mulle meelde…
Et seinte taga võivad olla kõrvad.
Et seintelgi võivad olla kõrvad.
Et kõrvad võivad oodata sõna.
Seda ühte sõna.
Et sõna, see üks ja niru ja väike ja vilets,
On parem öeldult
Kui ütlematult.
Kui ma seda sõna ei ütleks,
Veaksin ma iseennast alt.
Aga maailmas on ju ometi üks inimene keda alt ei veeta?
Entry filed under: elu (pole vajagi osta).
4 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
1.
ynry | juuli 25, 2007, 9:34 p.l.
mõnus – vähemasti kell pool üks öösel. hommikul näis, kuidas siis mõjub 😉
(aga maailmas on ju vähemalt üks inimene, keda võib alt vedada?)
2.
otsija | juuli 25, 2007, 10:11 p.l.
Üks sõna võib muuta paljut. Seepärast ei peaks sõnu mitte pilduma vaid kaaluma. 🙂
3.
Lisette | juuli 26, 2007, 12:54 e.l.
Just seda ühte niru sõna on mul teinekord elu päästmiseks vaja. Minu elu päästmiseks. Ja jumal tänatud, et on neid, kes ütlevad. Aitäh.
4.
DreadDog | juuli 26, 2007, 7:49 e.l.
See post postitus teeb Väikesest Nõiast prohveti. Seda sõna Sõnast on vaja levitada : )
… ja maailm saab parem