Blogijaid tööle ei võta?

juuli 26, 2007 at 5:08 e.l. 34 kommentaari

Vanamees väitis, tema olla kuulnud jutte, et mõnel pool ei tahetavat blogijaid tööle võtta. Ja seda vaadatavat ka, et ega sa ORKUTis käi või midagi. Kui käid, siis see minevat nagu jälle miinusena kirja.

Ei tea muidugi, kuivõrd see tõsi on, sest pole veel näinud ühtki töökuulutust, kus oleks kirjas: “sul ei tohi netielu olla,” ega ole ma ka kuulnud, et kellegi tööle võtmata jätmist oleks avalikult ja ametlikult põhjendatud sellega, et kandidaadil on blogi.

Aga kui see mõnel pool nii tõesti on, siis ma ei saa aru, mis on nende töölevõtjate mõttes.

Kas nad kardavad, et ajaveebnik kulutab kogu tööaja blogisse kribamiseks? Ma ei tea, minu meelest on oluline et töö oleks tehtud ja kui on lisaks oluline, et seda tehakse kindlast kellast kindla kellani, saab ju ka kontrollida, kuidas inimene tööaega kasutab. Aga mis lõbud tal eraelus on, ei peaks küll asjasse puutuma.

Või on mureks, et blogija ja muidu netis elaja läheb kindlasti konfidentsiaalset infot lekitama? No sel juhul võiks ju kohe küsida, kas töölesoovijal pereliikmeid ja muidu sõpru on. Kui on, võib ta ju jutukaks osutuda. Ehk siis, hea töötaja peaks tsölibaati pidama. Jabur, eks? Sest me saame ju aru, et arukas ja vastutusvõimeline inimene ei räägi igas kohvilauas kõike. Uskuge, ei räägi ka ajaveebis ega mõnes virtuaalses suhtluskeskkonnas.

Igatahes mulle tundub, et tööandja, kes kardab blogijaid, on ikka natuke (või palju) paranoiline. Sestap on karta, et ka töö sellise juures, oleks kahtlustava keskkonna ja nuhkimise tõttu väga närvesööv.

Ja üldse olen ma enesele selgeks teinud, et kui mõnes töökohas ei sobi see, mis ma teen või ütlen või mõtlen, kuidas oma eraelu elan, mida kuskil netis kirjutan, keda valin ja kus suhtlen, siis ei sobi see töökoht mulle ka. Nii kui nii pole võimalik ennast ümber teha ja varjata ka ei saa mõnesid asju. Vähemalt kaua ei saa ja nii, et enesel juhe umbe ei jookse.

Igatahes, kui ma ise saaks praegu kedagi tööle võtta, siis võiks blogimine plusspunktegi anda. Igal juhul näitab see, et tegu on kekmisest avatuma inimesega, kes suudab oma mõtteid väljendada ja tahab oma ideid teistega jagada.

PS midagi sel blogijate tööle võtmise teemal ütles, kui ma õigesti mäletan, ka Potsu Meie Maailmas, aga ma ei suuda seda enam leida, seega ei saa kuidagi viidata ka.

Advertisements

Entry filed under: sotsiaalne närv.

Üliemotsionaalne kokkuvõte ühest kaks päeva kestnud (mõttetust?) vaidlusest Kuidas ma linnapealt Vanamehe leidsin ja kaasaks kosisin

34 kommentaari Add your own

  • 1. Ramloff  |  juuli 26, 2007, 5:41 e.l.

    Kui meenutada seda juttu, mida oma pool aastat tagasi rääkis blogijate kohta keldris mozza (keda muidugi ei saa päris tõsise allikana võtta), siis kui isegi pool neist tema stereotüüpidest (blogijad on depressiivsed, ebaedukad, annavad alla ja nutavad kogu aeg, ei ole asjalikud, istuvad ja halavad selle asemel et tegutseda jne) on hakanud levima nö. asiste inimeste keskkonnas võidakse blogipidamist pidada ka tunnuseks, et inimene pole eriti asjalik.

    Vasta
  • 2. Tatsutahime  |  juuli 26, 2007, 5:46 e.l.

    Ja siis üteldakse, et blogijad on eksihibitsionistid ja selliseid töötajaid ei ole vaja 🙂

    Muidu ma arvaks, et inimesed kardavad töötajaid, kellel on oma arvamus ja nad seda selgelt välja ütlevad, aga Potsu ütles ka, et ta ei tahaks blogijaid tööle võtta, ja tema ju ei karda…

    Vasta
  • 3. Lee  |  juuli 26, 2007, 6:17 e.l.

    Ise võtaks küll meeleldi tööle inimese, kelle kohta ma enne nii palju infot saan – väärtushinnangud, eneseväljenduse oskus ja -laad, suhtumine endasse ja ümbritsevatesse… Blogist saab rohkem teada kui nt isiksusetestidest, mis mõnel pool töölesaamise eelduseks on. Öeldakse, et töösuhteid alustatakse töötaja oskuste pärast ja lõpetatakse tema isikuomaduste pärast – blogi annaks võimalikud niidiotsad, mida ehk suhtlemisel jälgida tuleks. No näiteks, et ma loen välja, et inimene on väga kohusetundlik, aga tal puudub igasugune huumorimeel, siis oleks kerge meeles pidada, et teda tuleb surmtõsiselt kiita ja vältida olukordi, kus ta end tiimisisese lõõpimise käigus ebamugavalt võiks tunda. Etc.
    Mitte et see blogi nüüd hea töösuhte kindel tagaja oleks, aga plusspunkt pigem küll.

    Vasta
  • 4. DreadDog  |  juuli 26, 2007, 7:38 e.l.

    Keeruline teema. Blog on küll veebis vabalt saadav info, mis inimene vabatahtlikult üles paneb, kuid seda ei kirjutata üldjuhul tööandja, vaid sõprade jaoks.
    Ma nimetaks seda eraelus nuhkimiseks, kui tööandja iga töölekandideerija blogi uurib.
    Samuti Orkutis profiili kontrollist. Kelle asi see on, kellega ma suhtlen?
    Arusaadavalt ametlikult sellega ei põhjendata tööle mitte-võtmist.
    Blogimise miinusena kirja panemise üheks põhjuseks võib olla, et lõpuks ometi hakkavad osa tööandjaid aru saama, et Eesti on pisike ja info liigub väga hästi inimeste vahel. Ning põhjuseta üleskiidetud firmast levib tõene info – mitte ülemuste ilustava, vaid lihtsa inimese pilgu läbi. Aga seda ei ole võimalik ära hoida blogijate mitte-töölevõtmisega.
    Kartus, et tööaega sellele raisatakse, on ka jabur. Sest näiteks suitsetamine võtab päevas rohkem aega kui blogimine.
    Ongi tore, kui sellised tööandjad end ise välja praagivad : )

    P.S. Kena blog, muuseas

    Vasta
  • 5. Metsapiiga  |  juuli 26, 2007, 7:48 e.l.

    “Blogijaid tööle ei võeta” rõhuasetus on hetkel pisut nihkes. Vähemalt minu jaoks. Pigem jah, nõustun DreadDogiga.
    Mulle ei sobiks tööandja, kes nii taoliseid hinnanguid teeb. Tegemist isiklikus sonkimise ja paranoilisusega. Sama hästi võiks ära keelata trennis käimise, ajalehtede lugemise jms…

    Vasta
  • 6. märtsijänes  |  juuli 26, 2007, 8:13 e.l.

    no põhimõtteliselt võib ju karta, et selle firma kohta midagi negatiivset öeldakse ja teades blogide avalikkust ja levikut, siis on see paranoia põhjustatud. samas, keda huvitab, mida kirjutan mingist ehitusfirma tõstukijuhist, olgu vihaga või ilma!?
    pigem on see hea võimalus teada saada, milline on inimese mõttemaailm, peaasi, et see ei muutuks olulisimaks osustajaks inimese üle, sest kirjutatul puudub ju hääletoon, silmavaade, žestid… ja alati saab “mööda” lugeda.

    Vasta
  • 7. Gerd Tarand  |  juuli 26, 2007, 8:34 e.l.

    Eks see suhtumine tuleb hirmust. Hirm tuleb mõttest, et kui see inimene juba kuskil kirjutab, on aus ja avatud, äkki ta paneb meid ka siis oma veebipäevikusse. Mingisugune küsimus blogimise tarbeks kulutatud ajast on tegelikult täiesti kõrvalt otsitud põhjendus.

    Minul muidugi tekib selle peale ainult üks küsimus. Mida neil varjata on?

    Kui tegemist on normaalse ettevõmise ja normaalsete inimestega, siis minu arust oleks just hea, kui inimesed sellest blogosfääris kirjutavad. Massiturundus, tuim telereklaan ja muu toaline on surnud ja kui mingi seltskond millestki blogiringis räägib, siis on vähemalt mingi osa seltskonna jaoks on sellel suurem väärtus kui igahommikusel prahihunnikul postkastis.

    Kui aga ettevõte juba ette elab hirmus, et äkki temast ja tema inimestest kirjutatakse, siis tasub vast kandideerijal tõesti hoopis mõelda, kas see koht ikka on parimate valikute seas.

    Töötajate blogidest, ülemustest ja nende omavahelistest suhetest on raskem rääkida. Kust läheb piir mida ülemus/töötaja ületada ei tohiks? Üks mõttelõng näiteks siit: http://askamanager.blogspot.com/2007/07/blog-judgment.html

    Vasta
  • 8. Müüdipurustaja  |  juuli 26, 2007, 8:46 e.l.

    Põhjus on juba kommentaarides ära öeldud: firmadele meeldib teha uute töötajate palkamise ees internetis luuret ja paistab, et mingil lambal õnnestus oma blogiga neile sügav mulje jätta. intervjuul siis v-b üritati talle ka natuke vihjata, “et kuule, vaata nt see, mis sa sinna blogisse omal kirjutasid, see on nagu noh.. pisut.. ” jne. Kena inimesena tahad ikka teist aidatata ja talle ta vead kätte näidata, aga samas otse ka ei ütle, et ta loll on. Ja sellisest kohast jalutabki välja mingi tegelane, kes kukub seletama, et sellepärst tööle ei võetud, et blogi peab. lihtne.

    Vasta
  • 9. priitp  |  juuli 26, 2007, 8:54 e.l.

    Nojah. Ehk Marta ja/või Potsataja kommenteerivad, miks nad blogijaid tööle ei võta…

    Vasta
  • 10. tiia  |  juuli 26, 2007, 8:59 e.l.

    meil on ju võimalis valida ka tööandjat. töötaja ja tööandja on nagi abielu, seda sölmitakse vastastikuste üksteisemõistmiste ja hinnangute alusel.
    pealegi nagu eelpool kõnelejad on öenudki ,et inimesest saad palju rohkem teada blogi kaudu, sealt näed siiski päris hästi ära, mis inimesega on tegemist.
    ise võtaksin ka palju meelsamini sellise inimese tööle. kusjuures orkut pole mingi näitaja, see on absoluutselt kõrvaline si tööle võtmisel. no ehk näed inimese “kommuunitites”, millest see inimene huvitatud on. kui palju selleski tõtt on. kirjaridade vahele jätad siiski tükike raskesti või kergelt vöetavat ennast.
    kusjuures ,minule on justnimelt tulnud üks tööpakkumine tänu sellele, et blogi kirjutan!!!
    kahjuks valel ajal, vales kohas oleks see olnud.

    Vasta
  • 11. tibutriin  |  juuli 26, 2007, 9:09 e.l.

    minul on vastupidine näide – kandideerisin kunagi ühele turundusega seotud töökohale ja kui seal vestlusel käisin, öeldi otse, et nende silmis on minu suur pluss, et orienteerun blogimaastikul ja suhtluskeskkondades.

    ja see, et orienteerun, ei selgunud mitte nendepoolse nuhkimise tulemusena, vaid ma ise ütlesin 🙂

    Vasta
  • 13. Kati  |  juuli 26, 2007, 9:24 e.l.

    tjah, see, et huvi pärast tööle tulijat natuke guugeldada on ju pmst ok. ma ise kipun ka uued tuttavad guuglist läbi laskma

    iseasi on see, et mida neist tulemustets järeldada saab ja tohib.

    ja siit tuleb ilmselt hoopiski see põhiküsimus, et kui targad ja kompetentsed värbajad, valijad üldse on..

    Vasta
  • 14. Wild  |  juuli 26, 2007, 1:03 p.l.

    Igati tervitatav, tendentsi jätkudes on pime, kurt ja tumm olemine varsti eeliseks tööturul.

    Vasta
  • 15. Elsa  |  juuli 26, 2007, 3:11 p.l.

    Toetan Gerdi arvamust, et tegemist on tõenäoliselt hirmuga 😉 Ja tore ju ongi, kui paranoilised tööandjad juba ette eemale hoiavad. Paljut sõltub otseloomulikult, mislaadset blogi peetakse, kuidas selles väljendutakse ning kuidas kajastatakse teisi isikuid jms. Võibju muidugi halva mulje jätta 😉 Aga blogimine kui fakt iseenesest annaks mullegi tööandjana pigem lootust, et inimesel on oskus oma mõtteid väljendada ning need on tal üldse olemas 😉

    Ja kuulge – seda kõike olukorras, kus iga endast lugupidav riigiisagi blogi peab ning see pole ammugi enam mingi kitsalt piiritletava kildkonna teema?!

    Vasta
  • 16. Arf  |  juuli 26, 2007, 4:26 p.l.

    Näh, ja blogimise eest võid töölt kinga ka saada.

    Vasta
  • 17. Arf  |  juuli 26, 2007, 4:27 p.l.

    Tahtsin ka veel seda öelda, et oma uues ametis panin ankeeti hobide hulka “ajaveebi pidamine” 🙂

    Vasta
  • 18. kixs  |  juuli 26, 2007, 6:01 p.l.

    Kui ma ei peaks oma blogi siis ma ei töötaks seal kus ma täna töötan. Minu osakonnas üle poolte peavad blogi ja tunnevad end sellel maastikul väga koduselt.

    Minu üheks töö osaks on ka blogide jälgimine ja hea materjali sõelumine. Lisaks kõiksugu muudele kohustustele.

    Ok, peidan silmad ja ütlen, et jutt käib praegu teemablogindusega seonduvast. Mitte mingist isiklikust asjast. Seda olen alati püüdnud vältida. Isiklike blogipidajatega on muidugi natuke keerulisem. Pole just kuigi mõnus firma info võimalikku leket soosida.
    Muidugi siin tuleb arvestada ka isiksust. SEBi tellerid Orkutis mis vahepeal oli paras skandaal võis olla ennetatav. Samas kui on asjalik inimene kes peab blogi oma vaadete edastamiseks ilma isiklikku kibestumust väga sisestamat, on juba teine tera.

    Seega omast kogemusest võin öelda, et blogimine ei tule ainult kahjuks vaid võib tulla ka kasuks täiesti.

    Vasta
  • 19. hundikass tunnistab pattu  |  juuli 27, 2007, 10:25 e.l.

    tänu minule on 1 juhiabi vallandatud.
    Ta ei leidnud aega minuga suhtlemiseks, kuna oli töö ajal hõivatud oma blogisse uue kuuma uudise sisestamisega.
    Mu kannatus on küllaltki pikk, aga katkes seegi ühel hetkel ning esitasin kaebuse.
    jaa, näe kui õel ! aga kui mina tahan oma tööd teha, siis on mul vaja, et ka need, kellest mu tulemus sõltub, teeksid töö ajal tööd. vat.

    Vasta
  • 20. Kati  |  juuli 27, 2007, 10:32 e.l.

    nojah, aga ega lugu oleks parem olnud, kui ta oleks sukka kudunud või telefoniga rääkinud või raamatut lugenud.

    asi ikka inimeses ja töösse suhtumises, mitte blogimises kui sellises.

    Vasta
  • 21. Küsimus suurele ringile « Meie Maailm  |  juuli 28, 2007, 11:11 e.l.

    […] 28th, 2007 Seoses Kati posti ja teemaga “Miks Potsataja blogijat tööle ei võtnud” küsimus eelkõige neile, kes […]

    Vasta
  • 22. vahvelblog.wordpress.com  |  juuli 28, 2007, 12:44 p.l.

    […] pigem need “vastikumad” lood. Eesti keeleski sellel teemal arutletud ja kirjutatud (N: Blogijaid tööle ei võeta? – Väikese Nõia Teemaja). Probleem on igatahes […]

    Vasta
  • 23. Gunnar  |  juuli 28, 2007, 3:18 p.l.

    Ma arvan, et inimese üle otsustamine selle järgi, kas ta peab blogi või ei või kas ta on kuidagi virtuaalses maailmas aktiivne või ei, on selliste leivaisade pärusmaa, kes oma alluvate postkastides sorimas käivad ja kes tõenäoliselt mingit jälitus- või reetmismaaniat põevad.

    Ma arvan, et töötajal blogi olemasolu pole üldse paha asi – kuni see ei hakka segama töö tegemist ja kuni sinna ei ilmu infot, mille avaldamiseks tuleb eelnevalt leivaisa käest luba küsida (töölepingu ja konfidentsiaalsuslepingu teema). On ehk isegi lahe, kui inimene oma huvidest või oma toredatest tegemistest kirjutab – vähemasti ei veeda oma vabaaega niisama passides. Eks ole.

    Samas võib blogi saada ka saatuslikuks tööküsimuse juures. Kui ikka inimene kirjutab ausa näoga jutukesi, mille põhjal kipub ära tulema psühhiaatriline diagnoos, siis pole midagi teha. Enamasti polegi erilist vahet, kas blogi või mitte – kui inimese kohta on antud mitu negatiivset hinnangut usaldusväärsete inimeste poolt, siis jääb ta nii või teisiti ukse taha.

    Ma arvan, et pole põhjust muretseda, kas tööd otsides on blogi või ei. Pange parem oma blogid kenasti oma CV-desse ka kirja. Sellega annate oma võimalikule tulevasele leivaisale võimaluse teiega põhjalikumalt tutvuda ning sellega olete loonud endale ka tõsise konkurentsieelise.

    Vasta
  • 24. sepp  |  juuli 29, 2007, 1:24 e.l.

    tegemist on teemaga, kus blogijad (loomulikult?) kipuvad eeldama, et halb on tööandja, blogija on süütu, samas asetage end personaitöötaja olukorda…
    – ka mina – ilmselt – ei võtaks tööle inimest, kes blogis on kardinaalselt erinev kui tööintervjuul. pigem on selle inimese tegelik “mina” blogis st. tööintervjuul tehti “nägu” (võib isegi öelda: valetati mulle :))
    – kui inimene on lobamokk veebis ja minul on pakkuda infotundlik positsioon. hmm, valiks ma pigem inimese, kes teadaolevalt armastab pikalt oma mõtteid eksponeerida või selle teise, kelle kohta ma seda ei tea… hmm?
    – inimesed, kes arvavad, et orkuti profiiliga/blogiga tutvumine on nuhkimine, on imho natuke rumalad – interneti näol on tegemist avaliku kohaga, meediumiga, kus sa saad jätta endast avaliku “minapildi” e. kujundada ISE muljet iseendast. teadlikult. meelega, hoolega – miks ma ei peaks seda arvestama? kui sa TEGELIKULT oled hoopis teine isik, kui sa endast soovid arvatavat, siis vabandage: skisode palkamist me väldime, aitäh 🙂

    ehk siis: tööle saamise kriteeriumiks ei ole see, kas sa blogid või mitte, vaid kardetavasti käitub personalitöötaja reegli “õndsad on need, kes ei tea” järgi, st. kui sinu kohta ilmneb avalikus infovoos a la internet mingit negatiivset infot, eelistatakse teist kandidaati.

    ps. muide, on päris palju töökohti, kus osutub oluliseks, kes on su sõbrad…

    Vasta
  • 25. Oudekki  |  juuli 29, 2007, 9:26 e.l.

    Sepp, aga inimesel on ju mitu tahku. Blogis ei ole põhjust võib-olla seda osa endast demonstreerida, mida tööintervjuul 🙂

    Lobamoklusest seda, et lobamoklus on üks viis infot varjata. Sa räägid kogu aeg, aga valitud asjadest. Siis ei teki kellelgi isegi vajadust sinult seda tundlikku infot välja pressida. Veel enam, kui tööandjal on pakkuda teave, mis on salastatud, siis tuleb seda ka töötajale ütelda. Sest infot võib ju ka jagada teisiti kui blogis.

    Aga mina seda küll kardan, kui inimesed hakkavad blogi põhjal diagnoosima. Appi, kirja teel ei saa diagnoosida. Professionaalne psühhiaater ka ei saa. Inimene on ikka tervik.

    Aga see jutt, et googeldamine või orkutamine on nuhkimine teeb mulle natuke nalja. No kui sa ei taha, et sinu kohta sealt teavet leitakse, siis ära pane sinna teavet.

    Aga kui üks blogija blogib töö ajal siis see on tema viga, mitte blogijate kogukonna viga. Mõni teeb töö ajal suitsu ja selle soodustamiseks on tööandjad vanasti isegi suitsunurki sisse seadnud. Mõni blogib. Mõni loeb raamatut. See ei tähenda, et raamatulugejaid ei peaks tööle võtma, kui üks ükskord luges töö ajal 😛

    Vasta
  • 26. Kati  |  juuli 29, 2007, 10:08 e.l.

    mina muide ei näe põhjust teha tööintervjuul oluliselt teist nägu kui blogis. ma mõtlen, kui me väärtushinnagutest vms peaksime rääkima.

    ka ei häiri mind kui keegi potentsiaalne tööandja käib blogi kaemas. las käib. ainuke asi, et blogi lugemine pole adekvaatne taustauuring. kasvõi seetõttu, et blogi näitab mind ikka nii, nagu ma tahan end näidata ja see ei pruugi kokku langeda sellega, kuidas ma tegelikult käitun. nii siis, ma võin elus olla halvem kui blogis.

    aga mis ka nõme oleks, oleks töötaja valikul diskrimineerimine lihtsalt fakti tõttu, et kellelgi on blogi. no ntx seepärast, et su tulevane ülemus päris hästi ei tea, mis see blogi on, kuid usub, et see hammustab.

    Vasta
  • 27. sepp  |  juuli 29, 2007, 1:25 p.l.

    ma unustasin täpsustada (vt. postituse kellaaega), et ma pean silmas siiski seda, et “lobamokk” ollakse tööasjades ja ka seda, kui need erinevad tahud, mille olemasolu ma ei eita, on samas teineteisele vasturääkivad või üksteist välistavad 🙂

    Vasta
  • 28. Oudekki  |  juuli 29, 2007, 2:50 p.l.

    Hmm, aga mõnedel inimestel on vasturääkivaid tahke, üks mu sõbratar nimetab neid “sotsiaalseteks kameeleonideks” – kui su vastas on nohik, siis sa käitud ise nohiklikult ja räägid tehnilistest vidinatest, kui su vastas on “pea-laiali” kunstiinimene, siis sa vehid kätega ja räägid kunstist ja nii edasi. Siis oledki lihtsalt tööintervjuul üks ja blogis teine…

    Nojah, kui keegi ütleks mulle tööintervjuul, et ta on anarhist ning ma blogist loeksin, et konservatiivne rahvuslane, siis ma vist küsiks, et vabandage, miks te sellist blogi peate….

    Vasta
  • 29. hundikass ironiseerib  |  juuli 29, 2007, 6:09 p.l.

    ahvõi kameeleonid. nemad ju tahavad hoopis nähtamatuks jääda, sulanduda ümbritsevasse.

    jah, hoidku oudekki, et sa nohikule kätega vehkides kunstist ei kõneleks ! ja kunstnikuga tehnikast :I
    hm, mina ei eelda, et minuga peaksid kõik minu erialast rääkima – see oleks tegelikult lausa õudne.

    Muide, meie maneere matkivad (alateadlikult) meiega suheldes need, kes tahavad koostööd teha või kellele oleme sympaatsed.

    Vasta
  • 30. Kati  |  juuli 29, 2007, 6:33 p.l.

    muide, on neidki inimesi, kes netis mängivad teadlikult rollimängu, kedagi pärisenesest väga erinevat. miks mite ka blogis.

    see võiks ka seletada, miks töövestlusel on anarhist ja blogis konservatiivne rahvuslane.

    sel juhul muidugi inimene ilmselt ei taha eriti, et blogi tema reaalisikuga seostuks. aga et eesti on küla ja maailmgi, tänapäeval pole palju muud, siis võib see ikka välja tulla.

    Vasta
  • 31. Kas võtaks blogija tööle? « UR  |  juuli 30, 2007, 6:23 e.l.

    […] võtaks blogija tööle? Teema sai alguse vist Väikese Nõia Teemajast ja leidnud kajastust veel siin , siin, siin ja kindlasti veel mitmes kohas mida ei ole […]

    Vasta
  • 32. Priit  |  juuli 30, 2007, 12:09 p.l.

    Hmm, minul jäi seitsmest kandidaadist kaks sõelale ja seda just tänu sellele, et neil olid orkutis profiilid. Me elame võrgus ja kui töötaja elab kuskil mujal, siis on see miinuseks

    Vasta
  • 33. Kas ma võtaksin iseend tööle? « Fear and Loathing  |  juuli 30, 2007, 7:31 p.l.

    […] seda ei ole ja ei saagi olla. Näiteks Orkutist või Googlest. Selline sentiment käis läbi Kati postituse kommentaaridest. Nagu oleks taustauuringus midagi üdini halba. Mine tea, äkki ongi, kunagi ei […]

    Vasta
  • 34. Aivar Pau  |  august 30, 2007, 1:47 p.l.

    Tervitus!
    Nonii, mina olen siis see inimene, kes võtaks tööle blogija 🙂
    Ja kohe!
    Ja tööd oleks vägagi palju ja huvitavat pakkuda.
    Nii et kõik huvitatud on teretulnud.
    Aivar Pau
    Päevaleht Online’i juht
    53424804
    MSN: aivarpau@hotmail.com

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

juuli 2007
E T K N R L P
« juuni   aug. »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

%d bloggers like this: