Vabandage, ma ei ole mees

juuli 29, 2007 at 7:47 p.l. 10 kommentaari

Alustagem sellest, et mingi osa oma elust ma olin mees. Täitsa kogemata. Virtuaalselt.

Nimelt oli mul kunagi, väga Delfi algusaegadel, kui seal veel suhteliselt inimesejuttu aeti, vaja käbelt mingit viisakat aliast ja selleks sai spontaanse välgatuse ajel Josef Becker (Josef tuli, küll väikese mugandusega, Joseph Beuysi auks, ja Becker mingist raamatust, mida ma parasjagu lugenud olin, „Väikesest trummitüdrukust” vist. )

Eks too Josef-poiss siis ütles ja toimetas. Muide, täitsa minu mõtteid ütles, arvamuste ja ilmavaate osas ta rollimäng ei olnud.

Kõik oli kena kuni hetkeni, kui kellegagi pikemalt lobisema jäin ja kohvile pidin minema. Et parasjagu oli just hästi palju juttu olnud sellest, kuidas virtuaalne elu ongi mänguline ja puha, ei tulnud ma kuidagi selle peale, et öelda enne kohvitamist, et tead, ma olen naine. Seda enam, et ma ei olnud ka väitnud, et ma päriselt mees oleksin. Ja Josef Becker ei saa ju kõlada nagu eestlase pärisnimi.

Igatahes, see õnnetu kohvile tulnud meesterahvas sai peaaegu šoki ja muutus tagantjärele mingiks ajaks üsna solvavaks ja ründavaks. No umbes nii, et tema nendega ei räägi, kes oma identideedis kindlad pole jne.

Eks ma olin siis edaspidi targem, Josef-poiss muutus lihtsalt jb–ks ja toimetas edasi. Juba uutes foorumites ja uute inimestegagi, kes ei teadnud jb algnimest midagi.

Paraku ei saanud ma sellepärast naisemaks. Miksipärast tundus enamikele teistele, kes vaid mu teksti nägid, et jb on mees mis mees.

Ja kui tulid uued reaalsed kohtumised, mingid peod ja nii, oli suur seltskond jahmunud. Kuidas? Sa oled naine? Ja veel sihuke boheem? Teksti põhjal poleks küll arvanud …

See oleks ju iseenesest lihtsalt naljakas, kui ei oleks nii, et mõned inimesed ikka pärast oma avastust justkui pettusid või nii kuidagi. Ja mingit juttu, kui see teadaolevalt naise suust tuli, ka enam päris tõsiselt ei võtnud. See, olgem ausad, tegi tuska küll.

Aga jah, ma oleksin seda juba unustama hakanud, kuid poleks nüüd juhtunud järgmist. Nimelt tuli üks üsna vähetuttav inimene minuga skype`s lobisema ja me siis muudkui klõbistasime kirjutada, kuni ta õhtu lõpetuseks küsis, et kas ta räägib ikka Arniga.

Ja kui ma ütlesin, et ei, ikka minuga, oli temagi kuidagi nagu pettunud ja solvunud. Ainult et, erinevalt tollest õnnetust ammusest Josefi-loost, virvendas tema nina all algusest peale mu kodanikunimi ja tal ei olnud justkui ühtki põhjust arvata, et minu nime aga end hoopis mu vanamees peidab.

Ma võtaksin sedagi juhust kui midagi, mis jääb nalja ja pisukese piinlikkuse vahele, kui ma ei oleks, lähtuvalt räägitud eelloost, nüüd ise natuke segaduses.

Nimelt, kas minu kirjutamisstiilis on siis midagi nii spetsiifiliselt mehelikku, et ma isegi oma enese väga naisterahva nimega kellelegi mees tundun? Kui, siis mis see on?

Teiseks, miks paneb avastus, et ma siiski tüdruklaps olen, mõne pettuma? Mis seal vahet on, kes mida ütleb? Kas mõtted on soospetsiifilised? Minu arust mitte.

Ja üleüldse, kas on siis tõesti väga kole, kui sul on korraga tissid ja ajud?*

Aga jah, olgu siis nüüd öeldud, valjusti ja selgelt, vabandage, ma ei ole mees. Võtke või jätke.

====================

* Mõttekäik laenatud Mare Kandrelt

 

Advertisements

Entry filed under: elu (pole vajagi osta), feministi nurgake, mõte kiusab.

Armas, raisk Eile tuli sügis

10 kommentaari Add your own

  • 1. Mari  |  juuli 29, 2007, 8:05 p.l.

    Sellepeale meenus üks kunagist loetud lause Balzacilt: Kahekordselt imetlusväärne on mees, kelle süda ja iseloom on niisama täiulikud nagu ta talent. 😉

    Vasta
  • 2. Mari  |  juuli 29, 2007, 8:08 p.l.

    …täiuslikud….Freud, kõtt! 🙂

    Vasta
  • 3. otsija  |  juuli 30, 2007, 1:36 e.l.

    Mul samu kogemusi. Kah virtuaalmaailmas kordi ja kordi meheks peetud, kuigi mu valitud alias ei viidanud kummalegi soole. Ja eks ma ole ka mõelnud korduvalt imestusega, et ei tea küll miks. Ja jõudnud lõpuks arvamisele, et inimene, kes orienteerub ühiskonnaasjus, omab kindlaid seisukohti ja suudab neid loogiliselt esitada ja oma väiteid kaitsta, seostub alateadlikult meheliku stereotüübiga. Naise stereotüübilt oodatakse miskipärast, et ta räägiks küünelakist, kehakaalust, moest, suhetest, lastest, õhkaks lillede ja liblikate poole jne. No ei ole ju võimalik, et naine räägiks arukat juttu poliitikast või filosoofiast või hoidkujumal astrofüüsikast!

    Kõige naljakam juhus minu mehekspidamistesaagast meenub, kui üks nimekas kommentaator küsis mult kord delfis, kas mul siis göörlfrendi ei ole, keda armastada. Minu vastuse peale, et ei ole, pole kunagi olnud ega tule ka, tegi ta ainuvõimaliku järelduse: küllap ma olen homo. 😀

    Aga hiljaaegu oli mul teistpidi kogemus ka: mingil põhjusel hakkasin ühe inimesega ühest foorumist (nimesid nimetamata) kirju vahetama ja me vestlesime kirjatsi terve päeva. Ma olin kindel, et mu vestluskaaslane on naine. Kui ta vastu õhtut ühes kirjas viimaks oma naist mainis, taipasin esimest korda väga jahmunult küsida: ot, kas sa oled mees???????
    Aga me kumbki ei solvunud sellest avastusest (ma vähemalt loodan, et tema ka ei solvunud). Ja mind ajas see eksitus naerma mis kole. 😀

    Vasta
  • 4. Tatsutahime  |  juuli 30, 2007, 6:35 e.l.

    Mind on ka korduvalt meheks peetud, just igasuguste asjaajamiste ja ülikooli korralduste seas. Aga mul on paar korda inimesed lahkemaks muutunud, kui on osutunud, et ma olen naine.

    Paar korda, kui ma olen meili saatnud, mida kokku leppinud ja siis üle helistanud, siis üteldakse alguses, et “me ei ole mingit meili saanud”. Pärast tuleb välja, et “üheltki naiselt ei ole meili saanud”.

    Aga ainult Eestis, muide.

    Seega ma arvan, et on pigem mingi suhtlemisstiili asi, mitte teemad, millel sa räägid. Ma ei tea, enesekindlus?

    Vasta
  • 5. Shadow  |  juuli 30, 2007, 8:00 e.l.

    Miskipärast juhtub jah teinekord meesinimestel mõttekäiku, et kui sa mõtled, järelikult oled mees. Naistega suheldes pole selle otsa sattunud. Ühes 90% meesinimestest koosnevas foorumis sai kunagi tehtud eksperimenti – kõigile teada naisinimene ajas asjalikku juttu ning sai auditooriumi poolt maatasa tehtud. Siis rääkis kõigile teada meesinimene sama jutu oma sõnadega üle ning sai kestvate kiiduavalduste osaliseks. Psühholoogia. Kahjuks paljudel juhtudel “naine ei tohi minust targem olla ja areneda ma ei viitsi”.

    Vasta
  • 6. Nirti  |  juuli 30, 2007, 8:30 e.l.

    See on masendav teema ja ma olen sageli foorumites ja jututubades teeselnud meest, et mind ometi tõsiselt võetaks. Ma mäletan, et mingis foorumis (Oli see nüüd Kodutud…?), solvusin pisarateni 2-3 inimese jutu peale ja lõin endale uue chari, näiliselt mehe.

    Mul ei tulnud enam kordagi solvuda. Tibid uskusid iga mu sõna ja mehed olid respekti täis.

    Kui sa oled netimaailmas naine, siis:

    + Mehed mõnitavad sind kuis jaksavad, kui sul on Oma Arvamus
    + Naised teevad sedasama, a nemad on kadedad, et neil pole Oma Arvamust ja nad tunnetavad ohtu
    + Mõttekam oleks mehena esineda.

    Krdi jama ikka.

    Vasta
  • 7. otsija  |  juuli 30, 2007, 10:59 e.l.

    Nii hull see nüüd ka ei ole, kui Nirti kirjeldab. Mina olen pigem respekti kogenud päris pikka aega. Nii meeste kui naiste poolt.
    Kuni mõnel naisel kadedusest silme eest mustaks lõi. Siis hakkasin küll muudki kogema. 😀
    Üks erinevus meeste ja naiste puhul on suhtumises siiski silmnähtav: mehed on vähemkadedad. Või siis väljendub see neil kuidagi teistmoodi. Vähemalt mitte õelutsemisena. Erandeid leidub muidugi ka nagu iga asja puhul.

    Vasta
  • 8. Kati  |  juuli 31, 2007, 4:57 e.l.

    otsija,
    see on vahest pigem see, et nad on otsekohesemad, isegi rünnates.

    siis nad ei torgi ega susi, vaid panevad otse laksu kirja. ka verbaalselt.

    kuigi, jah, mitte alati. üks hullemaid nurgataga susijaid ja intrigeerijaid, keda mina oma eraelus näinud olen, on mees mis mees.

    Vasta
  • 9. Oskar  |  september 24, 2008, 10:33 e.l.

    Mind on alati meheks peetud. Võibolla sest ma olengi mees

    Vasta
  • 10. Kati  |  september 24, 2008, 10:36 e.l.

    ei tea midagi. 🙂

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

juuli 2007
E T K N R L P
« juuni   aug. »
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

%d bloggers like this: