Eile olin ma neljateistaastane. Jälle.

august 4, 2007 at 9:11 p.l. 11 kommentaari

Kui sa oled neliteist või viisteist või heal juhul ehk kuusteist, teadsid, sa kuidas on, kui elu lihtsalt kulgeb ja asjad lihtsalt juhtuvad. Näiteks nii, et lähed natukeseks kõrtsi, kuid leiad end tänavatelt ja parkidest jõlpnemast. Ja sul ei ole sihti ega kiiret.

Teed suitsu ja aeg ootab. Võtad viina, jalutad teatri katusel ja see kõik on jumalast normaalne ja sul on väga sügavalt kama, mis keegi arvab ja kas politsei tuleb.

Sa lähed jumal teab kuhu, no kuhugi äärelinna sõbra juurde, kuhu sul üldse polnud plaanis sattuda. Ja sa tunned, et see on absoluutselt õige koht. Et nii pidigi minema.

Sa jooksed viimasele rongile, aga tegelikult on sul pohlad, kas sa jõuad või mitte. Sa jalutad öös ja treppidel ja vaatad linna peegeldunmas vees. Ja kui sa siis avastad, et sul ei ole toavõtit, sest see on toas lukutaga ja sa oled võõras linnas ja võõras majas, kus pole hetkel kedagi peale sõbraliku hiina poisi, ei hakka sul mitte kole vaid lustlik. Ja sa naeratad liftis siilipäisele turvatüdrukule, kes tuleb sind lõpuks tuppa laskma.

Naeratad hellalt ja siiralt, sest sa oled nii kuradima elus ja elu taob su kõrvades, kurgus ja suunurkades.

Sa võid vahepeal saada natuke suureks ja unustada, kuidas on olla neliteist või viisteist või heal juhul kuusteist. Käia koduseid teid, harjunud trajektoore. Olla ontlik, Juua oma kodus. Suitsedada harva. Külla minna vaid nädalaid enne kokku leppides, sest mine tea, kas muidu sobib. Võid vahel nukkerhella nostalgiaga mõelda, et enam iial ei ole sa neliteist, ei ole nii elus. Sest on kohustused ja kombed ja puha. Et see neliteistaeg ei tulegi enam tagasi.

Aga see tuleb. Tuleb.

On vaja vaid Linna ja Head Sõpra.

PS Nimekiri asjadest, mida ma praegu armastan: tramme, lillemustrit trepikojas, kohvikuid, absinti, ööd, juugendmaju, vett, mis on koguaeg kuskil, Jututoa jutte ja seda väikest kõrtsi kolmanda liini nurgal.

PPS Video– ja fotosüüdistusi sellest, kuidas kõik algas. Vaadake ise. Ja katsuge te öelda, et me Vanamehega pole nunnud 😉

PPPS. Kuna mul on igas-linnas-on-kodu-kiiks, siis see lillemustristatud trepikojaga maja on nüüd ka minu kodu. Raudselt. Aegade lõpuni.

PPPPS Millal teie viimati neljateistaastased olite?

Advertisements

Entry filed under: elu (pole vajagi osta).

Miks ma anonüümseid kommentaare ei kirjuta Mina olengi kole feminist. Palka tahan. Väljategemist jälestan.

11 kommentaari Add your own

  • 1. juurak  |  august 4, 2007, 9:45 p.l.

    minul on see üle aegade esimene suvi, kus ma just sedamoodi ei ela. sest see krdima paide on ju nii sõbratühi ja tööl pean käima.
    aga elu on jätkuvalt lill 😀

    Vasta
  • 2. Larko  |  august 5, 2007, 3:22 e.l.

    Reedel vist umbes sellises vanuses olin. 😉

    Vasta
  • 3. Liis  |  august 5, 2007, 6:54 e.l.

    Eile öösel peokohast 5km läbi metsa koju jalutades 😀

    Vasta
  • 4. Ramloff  |  august 5, 2007, 10:28 e.l.

    Mina olin neljateistaastane viimati täpselt 26 aastat, 3 kuud ja 29 päeva tagasi.

    Vasta
  • 5. ynry  |  august 5, 2007, 3:03 p.l.

    oijah.. meenutan tihti seda tunnet. vaadates noori inimesi väljas. tundes kõnniteeservade kutset. valutades vaba minemise igatsust.

    see oli liiga ammu. ning kardan, et ei kordu enam. sest olla ju võiks, kuid.. mina ei ole ju enam sama. sisemuselt ainult, ehk.

    et – vedas siis teil, ausõna!

    Vasta
  • 6. duhh  |  august 5, 2007, 6:11 p.l.

    5 või 6 aastat tagasi päikesetõusu ajal jaanitulelt koju kõmpides.

    Vasta
  • 7. otsija  |  august 5, 2007, 9:18 p.l.

    Neljateist aastasena ei olnud mina hoopiski selline, nagu Kati siin on kirjeldanud. Neljateistaastasena olin ma ontlik korralik laps, kes ei hulkunud ega sattunud seiklustesse, sest muidu sai kodus korralikult sõimata. Kohustusi oli palju, järelevalve oli vägev… Ja ma polnud selleks ajaks kordagi isegi kohvikus käinud. Sest see oli keelatud. Seal “logelesid koledad laisad inimesed ja joodikud”. Tõsi küll, esimesed sigaretid olid põõsa taga tõmmatud järelvalvele vaatamata ja sünnipäevalaualt oli salaja veinisõõm ka ära proovitud, kuid see oli kõik.
    Aga too aeg, kus naudid võõraid linnu, logeled sõpradega kusiganes või ööbid üksi metsas ja igasugsued äpardused ajavad pigem naerma kui muretsema, ei jää saabumata. See aeg on saabunud NÜÜD. 🙂

    Vasta
  • 8. Kati  |  august 6, 2007, 6:45 e.l.

    no vat. ja mõni vist oskab nii koguaeg. 🙂

    Vasta
  • 9. liisu  |  august 6, 2007, 3:17 p.l.

    ikka ja jälle vaja meeles pidada… o n võimalik…

    Vasta
  • 10. notsu  |  august 12, 2007, 5:39 p.l.

    Hoidku selle eest, et jälle peaks neljateistaastane olema.

    Vasta
  • […] kus on selliseid hulkumisi öös (kurat, juba teist korda tunnen ma just selles linnas end nagu […]

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

august 2007
E T K N R L P
« juuli   sept. »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

%d bloggers like this: