Armastuse lõpp, küsimustega

august 8, 2007 at 8:14 p.l. 5 kommentaari

 

Kui elad kellegagi kümme aastat koos ja arvad, et tead temast kõike, et võid tema peale absoluutselt kindel olla, et võid tema üle kirglikult uhke olla (nagu kollektsionäär ilusa eseme üle), et võid teda igavesti enese omaks pidada (täna magame kõrvuti voodites, kord puhkame kõrvuti haudades) ja siis korraga …

…see keegi läheb ära kellegi teise juurde ja…

…tuleb tagasi.

Aga mitte seepärast, et ta sind armastaks või arvaks sind teda armastavat. Vastupidi. Seepärast, et tema jaoks armastus teie vahel on otsas.

Kui ma oleksin uskunud, et sa mind kunagi armastasid, poleks ma iialgi tagasi tulnud.

Siis, mis siis on? Kuidas siis on? Kauaks nõnda jätkatakse?

Patrice Chereau räägib seda lugu filmis „Gabrielle“, mis omakorda põhineb Joseph Conradi jutustusel „Tagasitulek“. * Täpsemalt ongi Chereaud inspireerinud just mõte, et tagasi tullakse mitte armastusest vaid selle puudumisest.

Sealjuures räägib ta eitamisest, leppimisest, varjamisest, domineerimisest, egoismist, naeruväärsusest (võib olla ka suuremeelsusest või pigem piirialast, kus ei teagi, on`s tegu suuremeeluse või naruväärsusega), veelkord leppimisest, veelkord eitamisest.

Pildis vaheldub tasane pruunikas-hõõguvpunane-rohekas mustvalgete plaanidega, mis mingi osa toimuvast kontekstist natuke välja rebib, aja natuke seisma paneb. Samuti ilmuvad olulisemad laused või mõtted ekraanile ka tekstina, umbes nagu tummfilmis. Nihestus, katkestus, võimendus. Umbes nii see töötab.

Kriitikuilt on need võtted, muide, saanud nii kiita (värskendavat filmi, mis kipuks muidu ehk kostüümidraamaks), kui laita (olevat odava klišeetamine, mis rikub muidu vaoshoitud pildikeele ilu). Ei tea, vahest meeldivad mulle klišeed, aga siinkohal olen pigem värskendusest rääkijate poolel.

Ja lõpeb lugu (nüüd taas sisupoolelt) minu jaoks veel ühe küsimusega. Nimelt, kui suurema osa filmist tundub sümpaatne naine, omastatud, paika pandud (nagu ilusasi riiulisse, nagu rutiin päeva), unustatud, valesti armastatud (kui üldse), järjekindel oma vasttekkinud ligipääsmatuses, siis viimased sekundid on järsku ületamatult sümpaatne mees. Mees, kes lihtsalt läheb ära, ega naase iialgi, sest tema armastuseta elatud ei saa.

Huvitav, kas see on see sündroom, et kaotaja tundub miskipärast alati sümpaatsem kui võitja? Või tundub see lihtsalt valik, mille isegi teeksin? Sest ega minagi vist suudaks kellegagi vaid täielikust ükskõiksusest koos elada.

Ja sina seal teisel pool ekraani, tuleksid sa kellegi juurde tagasi, sest sa teda ei armasta?

_________________

* lingi taga on Conradi jutustuse täistekst, soovitan kindlasti kaeda, kel aega ja viitsmist.

Advertisements

Entry filed under: nõiamoor soovitab.

“Tasuta lõunad” märkmepaberitel: Lutherist taaskasutuseni Ansip venelastega ei räägi ehk liiga kallis integratsioon

5 kommentaari Add your own

  • 1. Mari  |  august 9, 2007, 1:29 p.l.

    Vastus sellele küsimusele on nagu see Alasti Tõde, mis pidi olema kõige kaunim; mille otsija lõpuks leidis ja mis osutus koledaks kortsus vanamutiks rippuvate rindadega. ….Niisiis “Valeta!”, ütles Tõde, vastuseks otsija küsimusele, mida küll teistele öelda…

    Vasta
  • 2. otsija  |  august 11, 2007, 3:39 p.l.

    Mul tekkis filmi lõpu kirjeldust lugedes tunne, et mees tegelikult ikkagi armastas naist.
    Ma kujutan ette, et kui inimene, keda ma armastan, süüdistaks mind, et ma pole teda kunagi armastanud või olen kuidagi valesti armastanud ja seeläbi lõputult haiget teinud või midagi säärast… ma läheks ka ära. Vist. Armastusest.

    Vasta
  • 3. otsija  |  august 11, 2007, 3:41 p.l.

    Ahjaa, tagasi tullakse selle juurde, kelle vastu on mingi TUNNE. Ma arvan.
    Kui armastus on lihtsalt otsas ja pole selle asemel üldse midagi, siis tagasiminek tekitaks küsimuse: mida ta siis tunneb, et tagasi läheb? Miski ju paneb ta tagasi minema – misasi? Vihkamine?

    Vasta
  • 4. Kati  |  august 11, 2007, 7:46 p.l.

    ükskõiksus, tundus olevat selle loo vastus su viimasele küsimusele.

    Vasta
  • 5. otsija  |  august 12, 2007, 11:35 e.l.

    Ükskõiksus iseenda vastu? Elu vastu?
    Kummaline.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

august 2007
E T K N R L P
« juuli   sept. »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

%d bloggers like this: