Archive for august 14, 2007

Tee aborti, libu!

Aga lapsesaamine oli tema ainuisikuline otsus. Miks ta ootas mulle teatamisega üle kolme kuu? Abordist ei saanud enam juttugi olla. /…/ Usaldust enam pole. No nii alatult ei saa! 

Nõnda kõneleb tänases Kroonikas muusik Rein Laaneorg. Kõneleb naisest, kellega ta viis aastat koos elas. Enda ja teiste sõnul õnnelikult. Kuni selgus, et laps tulemas.  

Tõsi, mõlemad pooled kinnitavad, mehe soov ja nende omavaheline kokkulepe olnud mitte last saada.

Ometi, täiskasvanud mees peaks olema kuulnud, et apsakaid juhtub rasedusvastaste vahenditega. Ja üldse, kas mõni kujutabki ette, et aborti tehakse niisama, suvalt, härra käsu peale?  

Ma saan tõepoolest väga hästi aru, et inimesed ei plaani last oma ellu. Ma ise ka ei plaani. Vähemalt praegu mitte. Ometi, peaks see siiski juhtuma, ei oleks küll kellegi (ka mitte lapse isa) asi öelda, et ma pean aborti tegema. Selleks oleks kellelgi teisel täpselt sama vähe õigust, kui öelda, et ma mingil juhul ei tohi seda teha.  

Ma saan isegi sellest aru, et ootamatu lapsesaamine võib suhte lõhki ja lahku ajada. Aga öelda, et lapse saamine (mitte suvalise kolliga üheöösuhtes, vaid inimesega, kellega naine kenasti koos elab) on petmine ja usalduse lõhkumine, ainult manipulatsioon, see kõlab kuidagi väga väga valesti. Vähemalt minu kõrvale.  

Kindlasti ei taha ma nüüd muusikuhärra pihta kive pilduda ja niisama võõras elus sonkida. Ma ei puutuks seda lugu, kui mulle ei meenuks teised sarnased lood, kuuldud rohkem ja vähem tuttavatelt inimestelt. Kui mulle ei meenuks konkreetselt üks koolikaaslane, näiteks. Kui mulle ei tunduks, et see ongi nii mõnelgi juhul täiesti tavaline elu. 

Ja mõni räägib miskipärast ikka, kuidas abort on lõbujanuste, vastutusvõimetute naiste alatu käik kergema elu elamiseks. On ikka või?

august 14, 2007 at 3:12 p.l. 21 kommentaari

Targad inimesed poliitikat ei tee? Järelikult jääb see lollidele!

Igasugune poliitika on katse oma tahtmist teistele peale suruda, seepärast tuleb selle vastu igal ajal võidelda.  

Niisugust seisukohta nägin hiljuti ühes foorumis.

Kusjuures, kui ma õigesti aru sain, käis mõiste “poliitika” seal mitte ainult ametipoolest poliitikute ja nende töö vaid ka igasuguse tegevuse kohta, mis vähegi organiseeritumalt riigi ja ühiskonnaga tegeleb ja mingeid seisukohti välja ütleb. Näiteks kodanikeliikumised on kindlasti see kole poliitika.  

Veel olen ma kuulnud, eri aegadel erinevatest kohtadest väiteid, et ükski arukas inimene iial poliitikasse ei trügi. Las lollid ja ahned jahmerdavad seal. 

Ja kõige lõpuks olen ma veelgi korduvamalt kuulnud rahvatarkust, et targem annab järele, mistõttu pole üldse mõistlik oma huvisid eriti häälekalt väljendada. Mnjah. Mul igatahes on mõned küsimused. 

  1. Kas oma seisukohtade avaldamine on ikka kohe nende pähe määrimine? Äkki on võimalikud ka arutelud ja kokkulepped? Äkki see poliitika kokkulepete saavutamiseks ongi?
  2. Kui sellest  pahast poliitikast loobuda, siis millisel viisil üldse riigiasju ja ühiskonnaelu korraldada?
  3. Kui targal inimesel ei kõlba poliitikaga tegelda, jätab ta selle järelikult lollide teha (targem annab järele ja lollim võidab alati, või mis?). Ainult, et kas siis on sel targal või “targal” mingit õigust vinguda, et poliitikat teevad lollid ja otsused on halvad ja elu läheb sitemaks? Üldse, kui suur on teie arvates sellise inimese moraalne õigus tahta, et ühiskond tema soovidega arvestaks?

 OK, ma vahest küsisin nüüd liiga räigelt. Aga ma teinekord mõtlen küll, et jube “lahe” on end positsioneerida imelise lillekesena keset maailma sitamerd, siis vaadata põlglikest kõrgustest neid, kes üritavad sellesinatse maailma eest end kuidagi liigutada ja mokaotsast poetada: “Lollid!”

august 14, 2007 at 11:09 e.l. 4 kommentaari


Kalender

august 2007
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031