Archive for august 16, 2007

Miks Eestis uurivat ajakirjandust pole?

Rääkisime sõber teleajakirjanikuga juttu ja olime kuidagi ühel meelel ses osas, et Eestis uuriv ajakirjandus sisuliselt puudub. Aga arvamused sellest, miks puudub, olid meil täiesti erinevad. 

Sõber väitis, et Eestis lihtsalt ei ole inimesi (no mitte ühtki), kes seda teha suudaks.  

Mina väitsin, et meil lihtsalt pole ühtki väljaannet, kes enesele sellist looma nagu päris uuriv ajakirjanik lubada võiks. 

Korraliku uuriva loo kirjutamine on miski, mille jaoks sa peaksid fakte koguma, võrdlema, seostama, niidiotsi harutama ja sõlmima, käima, kus vaja, rääkima kellega vaja jne, jne. Selle jaoks on sul vaja aega. Ja et sul on selle aja kestel vaja ka süüa, siis peab keegi su aja kinni maksma. 

Paraku ei ütle meil keegi, et ole kena, tee mis vaja, ole, kus vaja, kao nädalaks või kuuks või kaheks ära, kui vaja, aga tule siis tõeliselt hea looga tagasi.

Meil töötab ajakirjandus, nagu kõik muugi, säästurežiimil. Võimalikult vähem inimesi tehku võimalikult rohkem tööd. Tee kohe! Tee praegu! Tee palju! Logelemise eest palka maksta ei saa ju. 

Nii meil siis vorbitaksegi heal juhul laiendatud uudist. Kui veab, siis keskmisest skandaalsemal teemal. Aga ei midagi enamat. 

Mitte et see oleks kellegi süü või paha tahe või lollus. See lihtsalt on nii. Kuni me ei jaksa lubada  viljakat “logelemist” ei saa me ka “logelemise” vilju nautida.

august 16, 2007 at 12:59 p.l. 1 kommentaar

Ma elan mingis teises Eestis, teiste venelastega

Indrek Shcwede kirjutab Päevalehes venelaste sallimatusest. Et kuidas mitmel pool eesti keele kõnelemise peale nina kirtsutavad ja peaaegu tappa annavad. Jah, ma olen samasuguseid lugusid ka mujalt kuulnud. Et eestlane olemise eest saab ketukat Narvas ja Lasnamäel jne.  

Miskipärast ei ole ma ise iial midagi sellist kogenud, mis seda kummalisem, et elan nüüd juba neljandat aastat Paldiskis – linnas, mis ei ole mitte lihtsalt väga venekeelse elanikkonnaga, vaid oli siiski aastaid vene sõjaväelaste kinnine kindel linn ja varjupaik.  

Mis salata, eks ma sinna kolides ka kartsin ja oletasin üht kui teist. Alates sellest, et äkki ikka saab peksa kuni selleni, et oma roostes vene keele soojendan nüüd küll üles. 

Aga ei midagi. Kõik asjad saab täiesti rahulikult eesti keeles aetud. Vähemalt kõigis ametlikes kohtades nagu poed, pank, apteek ja postkontor. Tegelikult saab isegi turul hakkama vähemalt väga passiivse vene keelega, st kui kurgimüüja mammi mulle ka eesti keeles vastata ei oska, siis sellest, mida ma tahan, saab ta aru. Ja kui tekkibki kuskil mingi keeleline arusaamatus, ei sisistata mitte minu peale, vaid püütakse häbeliku naeratusega kuidagi asja parandada.  

Ja põlvepikkused vene lapsed ütlevad teinekord tänaval särasilmi: “Tere!”. Puhtas eesti keeles.  

Ausalt öelda tekkis meil isegi eesti kool lõpuks sellest, et vene kooli eestikeelne klass ujutati lastega üle. Kusjuures ajal, kui linnas eestlasi veel üldse õieti ei elanud.  

Tappa saamiseks peaks vist üldse peale maksma. Rahvusküsimus igatahes siinjuures ei aita.  

Ja kui ma pronksmässu aegu õhtul koju tulin, ei vaadanud mu venekeelsed naabrid mind mitte kui mölakat, vaid küsid uksel siira murega, kas Tallinnas oli väga hirmus ja kuidas ma julgen sinna järgmisel hommikul jälle minna. 

Ma saan aru küll, et see kõlab nagu jehoovatunnistajate paradiisi sattunud Ivan Orava päevik. Aga paraku ei ole luul, tõsi on. Meil ongi mingi hullult integreerumisaltis rahvas.  

Ja nüüd ma mõtlengi, et kas mina elan mingis eriti teises Eestis eriti teiste venelastega? Kas Paldiski ongi mingi integratsiooniparadiis? Ja kui, siis miks? 

Kas see tuleb asjaolust, et Paldiski venekeelne kamp olid algselt sõjaväelaste pereliikmed, keda ähvardas reaalne Eestist välja saatmine ja kes paigale jäämiseks tegid sada imet (lahutasid, ostsid täiskasvanud lastele eraldi kortereid ja mida iganes veel)? Neil ilmselt on algusest saati väga selge, et nad tahavad just siin elada ja see pani ka püüdma. Ja ehkki praeguseks on linna elanikkond ilmselt oluliselt muutunud, on miski sellest algmentaliteedist püsima jäänud.  

Või on asi selles, et meie venekeelne rahvas pole päris sada prossa etnilised venelased. Meie tillukeses linnas olevat kokku kolmekümne ühe rahvuse esindajaid. See, et rahvas on etniliselt kirju ja tajub seda, ei lase vahest moodustuda mingitel homogeensetel rahvuslikel (löögi)rühmadel ei eesti- ega venekeelse elanikkonna hulgas.   

Või on nüüd tõesti asi jehoovatunnistajates (seekord tõsiselt)? See kamp on nimelt linnas väga popp ja seob sealjuures inimesi rahvusest sõltumata.   

Või on lihtsalt kuidagi juhtunud, et meil on matse, jõmme ja muidu molkusi (nii eestlaste kui venelaste hulgas) vähem kui mujal? 

Või on see lihtsalt väga väikese linnakese pluss? Ükski hunt ei saa kodu lähedal murda, sest viie minutiga on kõigil teada, kes sigatses ja kus.

LISATUD: Arni samal teemal.

august 16, 2007 at 10:17 e.l. 4 kommentaari


Kalender

august 2007
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031