Archive for august 17, 2007

Meie, ebanormaalsed

Ja see paistab olevat põlvkonnahaigus. Et me kõik tahame olla nii hirmsasti erilised, omanäolised, veidrikud – ja mis kõige tähtsam! – ebanormaalsed, et oleme üldise kuvandi normaalsest elust enda jaoks täiesti maha kandnud. 

Kirjutab Daki.

Ja mina jäin mõtlema, et kas on siis põlvkonnahaigus. Sest minu meelest meie tahtsime ka.  

Me lugesime “Stepihunti” (“Ainult hulludele”, mäletate, eks?). Meile ei sobinud korralikud riided (tavalised, või muidu moes). Pikad mustad pitsiga seelikud pidid olema ja kellukesed kottide küljes või kirjuksvärvitud dressipüksid, vms.  

Me kondasime kummalistes kohtades, kummalises seisundis (on mõni kaineriauto juhiga šampanjatki joonud, kui üks vaene viinanina samas kongis lõugas).

Me ei maganud palju. Muudki oli teha. 

Meie suhted olid teinekord keerulised, et mitte öelda segased, sest me pidime ju ometi vabameelsed olema.   

Me idealiseerisime kummalisi asju. Skisofreenia oli üksvahe peaaegu moehaigus, mis siis, et keegi tegelikult ju ei teadnud, mis ja kuidas see päriselt on. Aga tibake hull olla oli igatahes popp. 

Ja ega me ennast ei hoidnud, sest me ei olnud ju mingid kuradima väikekodanlased (mida iganes see siis tähendas). 

Ajapikku, tuleb tunnistada, on see mingis mõttes üle läinud. Enesehävitajalik pool on kuidagi tagasi tõmmanud. Nüüd tahaks und ja et kopse välja ei suitsetaks ja et igal hommikul pohmakas poleks. Ja külma ilmaga käib müts pähe. Ja mõnest peost ütled ära, sest, kurat, koju tahaks. 

Aga ma ei tea, kas see tuleb sellest, et me oleme  kuidagi seesmiselt normaliseerunud. Võib olla hoopis sellest, et me oleme oma ebanormaalsust sügavalt aktsepteerinud.  

Ehk oleme me lihtsalt hakanud uskuma, et meie oleme meie, et me ei pea olema maailmas kellegi meeleheaks, et normi ehk üldkehtivat inim(elu)mõõdikut ei olegi olemas. Ja kuna eripära ei pea koguaeg rõhutama, ei pea seda ka (koguaeg) destruktiivsusega rõhutama. Me keegi ei ole rohkem, aga ka mitte vähem veidrad, kui me õhtul kummeliteed joome ja kaheksa tundi magame. (: 

Aga tegelikult, tegelikult tahaks ma päris tõega teada, kuidas on teistel, erinevast vanusest inimestel suhted normide ja normaalne olemisega? Olete te tahtnud kunagi erineda, veidrad olla, mitte sulanduda. Ja mis sellest nüüdseks saanud on?

august 17, 2007 at 9:00 e.l. 26 kommentaari

Isariik ja alaealised kodanikud

Evi Arujärv väidab Päevalehes, et kuna inimesed pole täiuslikud, on neil vaja neid hooldavat Isariiki.  Et muidu valitsevad rullnokad. 

Ma olen väga nõus sellega, et inimesed ei ole täiuslikud (pole mina veel kellegi pluusi alt inglitiibu turritamas näinud). Aga ebatäiuslikkusest infantiilsuseni on minu meelest üsna pikk maa.  

Või kui ei ole, ei saa mina ikkagi aru, kuidas saab nii et need laps-kodanikud ikkagi otsustavad riigiasjade üle, kasvõi valimas käies? Kuidas saab olla, et lapsed valivad isa? Kuidas nad oskavad? 

Ja teiseks, kust võetakse siis need Isariigi riigiisad? Kas nemad ei ole siis ebatäiuslikud? Mille põhjal me seda otsustame? Ja kes otsustab? Kas ikkagi need infantiilid? 

Ei saa parata, aga minu pisike blond aju vigiseb koguaeg, et kui kodanikud on alaealised, peaksid valitsema küll ainult jumalast seatud monarhid (ilmeksimatu klassijuhataja ju võib paremad poisid välja valida).  

Demokraatlikkus maailmas peaksime me vist siiski tunnistama, et inimesed, olgugi, et ebatäiuslikud, on siiski täiskasvanud ja enamasti otsustus- ning vastutusvõimelised. Või mis?

Aga et mis siis rullnokside vastu aitaks? Noh, seesuur et, me pole küll ideaalsed, aga meil on ometi ideaalid. Me saame neid ju kogu oma ebatäiuslikkuses arvesse võtta.

august 17, 2007 at 7:47 e.l. 1 kommentaar


Kalender

august 2007
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031