Tõmbaks elule joone alla

Kui nüüd kohepraegu peaksin oma elukesele joone alla tõmbama, oleks selles ümmarguselt 6570 päeva erinevate koolipinkide nühkimist. 2555 päeva erinevatel töökohtadel rabamist. Neist umbes 600 päeva väga jubedas ja 1460 väga armsas seltskonnas. 1095 päeva üht ja 4745 päeva teist väga olulist suhet olulise inimesega. Umbes 6935 päeva teineteisetundmist sellesinatse kodanikuga (Jajah, ta on peaaegu ainuke, kes paneb mind aegajalt mõtlema, et ma olen vist vana, kui minu sõbrad saavad mäletada asju, mis olid enamvähem 20. aastat tagasi. Kui täpne olla, siis ta šokeerib mind sellega puhuti.).

Veel hulgaliselt igasugu armsaid inimesi, kellega veedetud päevi ja tunde ma hetkel arvutada ei jaksa ega vist ka oska.

Samuti ei suuda ma ajaühikuteks muuta lõhnu, puudutusi, vaateid, silmapilke, kurvastamisi, rõõmustamisi, pettumusi, vaimustumisi, võite, kaotusi, väsimust, jõudu järjekindlust, käegalöömist, armastamist, vihastamist jms inimlikku pudipadi.

Igatahes, selline on seis päeval, mis peaks vististi olema minu elu 12 045. Ega polegi paha ju?

PS Arvestades minu praegust seisundit, peaksin ma püüdma loendada ka kõiki oma tuumapohmelle, aga selleks ei ole ma küll nimetatud seisundi tõttu suuteline. Mis illustreerib ilmekalt ütlust, et vana …khm…moor, aga varsaaru.

PPS Et mitte ära sõnuda, siis ei ole mul praegu mingit tahtmist elule rasvast joont alla tõmmata, tahaks ikka veel 12 000 plussveelmidagipäeva.