Millist Eestit sina tahtsid?

august 20, 2007 at 9:53 e.l. 23 kommentaari

Kas me sellist Eestit tahtsimegi,“ küsitakse tavaliselt siis kui vastus on valmis. Ja enamasti on see valmisvastus „Ei.“

Ma mõtlesin, et küsiks tänase päeva puhul niisama, ilma valmisvastuseta.

Niisiis, hea lugeja, kas nüüd ja praegu on meil see Eesti, mida sa tahtnud oled, millest sa unistanud oled?

Kui, siis miks?

Kui ei, siis miks ja mida ning kuidas sina teisiti teeksid?

PS Mida ma ise asjast üldjoontes arvan, on kunagi kirja pandud selle loo lõppu.

Pilt on pärit aastast 2005, kannab nime „Toompea“, autor on Merle Mitt ja pärit on see teos siit.

 

Advertisements

Entry filed under: Uncategorized.

Tõmbaks elule joone alla Blogilugejad on naistekalugejad, võib olla …

23 kommentaari Add your own

  • 1. Helle  |  august 20, 2007, 11:31 e.l.

    Ma tahtsin vaba Eestit.
    Selge, et ma ei tahtnud sellist Eestit, kus ilgutakse püsiväärtuste üle, kus igaüks(alates juba riigikogust!) mõtleb ainult iseenda heaolu ja rikkuse peale, kus sõidetakse surnuks kaaskodanikke ja piinatakse lapsi ja loomi.
    Ma tahtsin Eestit, mis on tubli ja töökas väikeriik, kus hinnatakse ausust, õiglust ja inimlikkust, kus armastakse oma kodu ja kodakondseid. Arvan, et Eestil on läinud paremini, kui loota oskasime. Vaevalt keegi Balti ketis seistes aimas, millised raskused ees seisavad.
    Kõige tähtsam on oskus kokku hoida ja oma maad ja rahvast armastada. Et see oskus olemas on, näitab kas või laulupidu.

    Vasta
  • 2. otsija  |  august 20, 2007, 11:41 e.l.

    Sellise Eestini, mida ma tahaks, läheb mitu inimpõlve, kui meil veab ja okupandid jälle sisse ei marsi.
    Aga praegune on igatahes kümme korda parem kui see endine. 🙂

    Vasta
  • 3. Parema Eesti eest « Larko lobiseb (peegel)  |  august 20, 2007, 11:46 e.l.

    […] küsib tänase tähtpäeva puhul, millist Eestit on rahvas 16 aasta jooksul tahtnud. Ütleks selle peale, […]

    Vasta
  • 4. Ramloff  |  august 20, 2007, 11:55 e.l.

    Ideaalne see Eesti muidugi ei ole ja palju annaks paremaks teha, aga üldjoontes ei saa nuriseda. Mul võib vahel mõne üksiku poliitiku, partei või tendentsi suhtes tekkida terav protest ning olen valmis ka teravalt väitlema nendega, kes tahavad Eestis suunata selles suunas, mis mulle ei meeldi, kuid üldjoontes olen siiski rahul. Eesti on piisavalt demokraatlik, liberaalne ja rahulik paik selleks, et siin ilusti ära elada.
    Nii et kui arenguperspektiivid juurde arvestada, aga areng see sõltub meist kõigist, ka minust, siis “Jah, enam vähem sellist Eestit tahtsin küll”

    Vasta
  • 5. Nirti  |  august 20, 2007, 12:07 p.l.

    Mina olin ka Balti ketis, kuigi vääksusin titekärus.

    Millist Eestit ma tahaKS? Eestit, kus pereväärtused on au sees; kus raha ei oleks peamine ja kus noored naised ei nutaks öösiti salaja, kuna nad tunnevad end koledate ja paksudena.

    Vasta
  • 6. Oudekki  |  august 20, 2007, 12:17 p.l.

    Mina tahan sellist Eestit, kus inimesed tunnevad ennast ühiskonna liikmetena, riigi kujundajatena, kodanikena ja mitte subjektidena. Kus riik ei ole püha, kus rahvas ei ole püha, kus eraomand ei ole püha, aga kus inimesed saavad valida endale sobiva kogukonna ja tunda kogukonnatunnet.

    Tahan sellist Eestit, kus inimestel on oma arvamus, kuidas ühiskondlikku elu kujundada ja kus nad julgevad seda välja ütelda. Tahan sellist Eestit, kus üksteisega kokku lepitakse. Tahan sellist Eestit, kus inimesed valitsevad ennast ise. Tahan sellist Eestit, kus mõnikord pöördutakse ratsionaalsuse poole enne, kui kõik muu on läbi proovitud.

    Ja ma tahan sellist Eestit, mida ei juhi vandenõuteooriad kurjast karust Venemaast, kelle ainus huvi on Eesti ära vallutada. Sellist Eestit, mis ei kujunda poliitikat lähtuvalt USAst ja Venemaast vaid iseenda soovidest.

    Kui see Eesti oleks Euroopa Föderatsiooni osa, ei oleks mul ka midagi selle vastu. Kui ta on iseseisev riik, on ka tore.

    Muide, ma tahan veel sellist Eestit, kus sa saad olla rahumeeli konservatiiv, ilma olemata “äärmusrahvuslane” või “fašist” ja kus sa saad olla rahumeeli kommunist, ilma olemata “rahvavaenlane”.

    Vasta
  • 7. Kati  |  august 20, 2007, 12:58 p.l.

    Oudekki viimasele lõigule kirjutaks küll “aamen” alla.
    mulle tundub, et see võimalus olla emba kumba olemata enda ja teiste silmis äärmuslane, on tõesti miski, mida meil ei ole veel, kuid mis peaks olema.

    Vasta
  • 8. Kylli  |  august 20, 2007, 2:42 p.l.

    Paistab, et olen Helle nr 1 kommis öelduga sarnaselt mõtlev.

    Enim häirib mind paljude inimeste valitud arengusuund isiksuslikul tasandil, mida iseseisvusperioodil yha enam kinnistatud on. NL-ajast, milles möödus mu lapsepõlv ja esimesed tööaastad, on mul meenutada palju positiivseid suhteid nii tuttavamate kui kontvõõraste inimestega. Tänase pildi prevaleeriv “harju keskmine inimene” on mu silmis ysna antipaatne oma egoismi kinnistumusega.

    Vaid mõned näited oma kogemustest NL-aegsete inimestega, mis kiirkorras meenuvad:
    – Kontvõõras myyjatädi toidupoest leidis mulle leti alt klaasämbrikese, kui kysisin talt leitud pudelite myygist saadud kopikaterivi eest midagi, mida saaks emale synnipäevaks kinkida.
    – Poest kommivargusega vahelejäänuna tegi kontvõõras valvuritädi mulle kyll häbi-häbi, kuid tegelikult mõistes ka minu olukorda ei kellanud sellest ei vanematele, ei kooli, ammugi mitte miilitsasse ega nõudnud isegi söödud kommide eest maksmist. See käitumine tepsis nii hästi, et jäi mulle ka viimaseks varguseks.
    – Ei mäletagi, kui palju on olnud neid kordi, kus mind tänaval tylitanud jõmmidele on mu kaitseks nende vastu välja astunud kontvõõrad, kes kogemata me lähistele on sattunud, kuid kellel oli siiski võimalus ka oma “varbaid vahtides” ja “käsi määrimata” ohutusse kaugusesse ujuda. Sealhulgas on olnud juhtumeid, kus kaagid on vaheleastujaga võrrelduna selges ylekaalus, seega on need kontvõõrad astunud vahele selges teadmises, et oma sammuga on nad sisuliselt oma naha ohtu seadnud.
    – On kyllaga näiteid töökollektiividest, kus suurem enamus kui yks mees positsioneerib end õigluse (mitte võimaliku omakasu) poolele ja väljendab oma vastavat seisukohta selgelt ja julgelt ka siis, kui mõni juhtivtöötaja on otsustanud ebaõiglaselt kellegi varvastel talluda.
    – Oli tavaks, et töökollektiivid töötasid koos yhiste eesmärkide nimel kaastöötajaid toetades, nende rõõmudest rõõmu tundes ja kaotustele kaasa elades.
    – Oli harjumuseks, et hättasattunule ulatati abikäsi, ilma salamisi omakasu lootmata.

    Milline on aga inimeste tavapärane reageering tänapäeval kasvõi samades näidetes toodud situatsioonides, oleme vast kõik piisavalt näha saanud.
    Eksib ikka sekka ka meeldivaid erandeid, a ma räägin yldpildist, mille loob prevaleeriv enamus.

    Sellised näitekesed elust räägivad mulle inimisiksuste kvaliteedist ja võrreldes 20-30 aastatagust yldpilti tänapäevaga, on mu silmis inimkvaliteedi langus olnud võimas.
    Tegu mu meelest korvamatu laostumusega, mida ei saa kuidagi kompenseerida ei majanduskasv ega avatud piirid.

    On kyll tõsi, et mu pere on olnud puutumata kyyditamiste ja kgbiitide tagakiusu poolt, pole kokku puutunud koputajatega, pole meile mingeid syydistusi yritatud kraesse fabritseerida vms. St olematu kokkupuude veneaegse tõsisemat sorti põhjakihiga võib mõjutada kyll mu nägemust tolleaegsetest inimestest roosamannavahulisemaks. A mu meelest selle äärmuse abil “harju keskmise inimese” pildi kujundamine poleks päris aus, sest kahtlustan, et rahva enamus sellele solgimajandusele siiski oma “käppa alla” ei pannud.

    Vasta
  • 9. Kylli  |  august 20, 2007, 3:07 p.l.

    Sydametunnistuse, õiglustunde, teistest elusolenditest hoolimise, aateliste tõekspidamiste ja väärtushinnangute jms edasiviiva ja inimesest Inimese tegeva systemaatiline eneses maha tapmine on see, mis mind pehmelt öeldes väga tõsiselt häirib. Tegu on mu silmis oma hinge peenrahaks vahetamisega.
    Selliselt näen&tajun me valitud arengusuunda.

    Vasta
  • 10. hundikass sai just keelekümblust  |  august 20, 2007, 4:26 p.l.

    kui pole oma keelt, siis pole seda riikigi.
    Tõsisemad hädad on eespool kirja pandud, lisan vaid 1 piisakse veel – kui pole oma keelt, siis pole seda riikigi.

    Reklaamides, meedias, ametiasutustes, ülikoolides (olmesuhtlejaist rääkimata) räägitakse mingit solk-keelt. Keel ja mõtlemine on aga lahutamatud.
    Vene keele pealetungi vastu võideldes hoiti ja rikastati OMA , nüüd ….. tšekatakse messerit, lisatakse pauerit , minnakse gõu laivi ja see on nii kuul , et igal pool kirendavad võõrkeelsed sildid … Tallinn ei ole enam Eesti siti ning metropoli suhtumine äärealade asukaisse on – no arenege ometi , õppige rääkima. Maailmaga. Prantslasena häbenen silmad peast kui mõni mu kaasmaalane restoranis angleesi pursib

    Vasta
  • 11. hundikass R.E.Tamme häälega:  |  august 20, 2007, 4:28 p.l.

    mingisugune eneseaustus peaks ka ikka olema !

    Vasta
  • 12. Kati  |  august 20, 2007, 4:46 p.l.

    eee…ma ei tea, kas keelt ja riiklust saab siiski nii otse seostada.
    on ju riike, mis otse oma keelt ei kõnele, kuid siiski riigid on tükis igati arvestatava kultuuriga. austria? iirimaa?

    mis samas küll ei tähenda, et ma koledat keeleväänamist pooldaksin.

    teisest küljest, keel pole muidugi ka asi, mis päris purgis konserveeruks. mingid laenud on ka ilmsesti normaalsed.

    Vasta
  • 13. hundikass  |  august 20, 2007, 7:12 p.l.

    no sorri vaan panin puusse.
    a pole ullu, ma suren varsti välja kaa.

    Vasta
  • 14. kukupai  |  august 20, 2007, 9:17 p.l.

    On see Eesti mis ta on, aga ta on üks ja ainus minu jaoks. Vead on eespool üles loetud, aga igal juhul on kõik mitu korda parem kui 16 aastat tagasi.

    Vasta
  • 15. analyytik  |  august 20, 2007, 11:02 p.l.

    Lugesin veidi neid eelpool kirja pandud kommentaare, ja … ei noh, on ikka leplikud kodanikud siin riigis 🙂

    Ja nagu eelnevast aru võib saada, vastan ma küsimusele “Kas ma sellist Eestit tahtsingi“, ikka väga konkreetselt – EI!!! Ei, ei ja veel kord ei!
    Milles siis asi? Mis siis oluliselt valesti on?

    Esimeseks märksõnaks oleks kindlasti ROHELINE.
    Kui nüüd ajas nii 10-20 a tagasi mõelda, siis kindlasti eeldasin ma, et võimalikud arengud siin riigis saavad olema kantud rohelisest mõtteviisist – ikka väga ja väga palju rohkem, kui see praktiliselt kujunenud on. Ning seda kõige laiemas mõttes – looduskaitse, säästlikus, ökoloogilisus, lihtne ja puhas toit, janiiedsasi & janiiedasi.

    Teiseks oleks siis FILOSOOFILISUS. Ma ei oska küll öelda, et kuidas see kellegi jaoks kõlab, aga umbes nii, et inimesed tegelevad ikka kõikvõimalike fundamentaalsete asjade peale mõtlemisega – no tunduvalt rohkem inimesi ja tunduvalt põhjalikumalt, kui see praegu on. Kogu see maailmavaadete ja religioonide värk jne & etc.

    Kolmandaks võiks olla siis – jah, paneme siis edasi sellesamuses järjekorras nagu see kunagi sõnastati -VABADUS. Vabadus eelkõige just selles filosoofilises mõttes – liberaalsus, vabameelsus, vabamõtlemine. See oleks ehk siis punkt, mis NLiidu ajaga võrreldes ka tegelikkuses kõige enam positiivses suunas muutus. Jah, muutus – ja paraku pean ma tõesti kasutama minevikuvormi, sest mida aeg edasi, seda halvemaks lood selle vabadusega tunduvad minevat.

    Neljandaks VÕRDSUS. Loomulikult ei eelda ma, et kõik inimesed oleksid näiteks võrdselt heal majanduslikul järjel. On rikkamaid ja on vaesemaid. Aga siiski. Ma eeldasin küll, et seesamune majanduslik ebavõrdsus – et riiki mitte ei korralda asju nii, et see muudkui suureneks, vaid pigem ikka vastupidi. Ja tulemus? Hüva, ma aktsepteeriks seda, kui inimeste materiaalne seis erineks kordades – hea küll, kümnetes kordades – aga kas see peab olema sadades kordades? Kas see just tingimata nii peab olema? Ja võib-olla oleks riigi ülesanne seda siiski maksusüsteemiga pisut korrigeerida.

    Viiendaks VENDLUS. See on ehk kõige ebamäärasem, aga no üldjoontes tähendab see seda, et igasugust kollektiivsust ja seltsimehelikkust – kasvõi lihtsalt sõbralikkust – et seda võiks küll oluliselt rohkem olla. Ning kõikvõimalikku äärmuslikku individualismi ja egoismi jälle vastavalt vähem. Hüva, ma saan aru, et “inimeste loomus”… Väidetavalt? Aga meil on ju riik, lõppude lõpuks. Ja riigil on vahendid. Propaganda ja ideoloogiatööks. Mina oleks küll eeldanud (ja eeldan) et neid võiks ka kasutada. Mitte nagu see… no oli üks järjekordne debiilik riigitüüri juures, kes ütles, et “Solidaarsus on müüt”. Täielik jama ju.

    ***
    Eks ta ole jah. Mõned põhjused niisiis. Miks praegune režiim mulle ei meeldi. Viiel erineval moel 🙂 Ja eks neid asju ole veel. Ja veel … ja veel … ja veel… (ühe kommentaari jaoks läks juba niigi pikaks see jutt)

    Nojah. Aga tõepoolest, asjad võiksid ju teisiti olla. Hüva, võib-olla ei osata. Ja ei tule välja. Janiiedasi. Ja jne & etc. Aga ometi. Mõtleme ca 15 a tagasi. millist riiki siis ikka taheti? Mida taheti? Kas see oli mingi väljamõeldud muinasjutumaa? Vaadake, ma mõnes mõttes olen jälle väga realistlik inimene. Ja mul ei ole erilisi illusioone siin riigis pesitseva seltskonna kujutlusvõime suhtes.

    Mida eestirahvas siis tahtis, tol ajal? Ja ma olen küll sügavalt veendunud, et taheti seda, mida oldi juba pisut nähtud. No vaevalt et midagi päris enneolematut välja mõeldi või välja mõelda suudeti. Ja seega saab järeldada ainult üht – TEHETI SEDA, MIDA OLDI JUBA NÄHTUD – kas siis Soome TV-st, külaskäigul Rootsi sugulase juurde või umbes nii. Seda ei ole ju raske oletada.

    No ja nii tekibki küsimus – MIKS siis oma riiki niimoodi korraldama ei hakatud? MIKS pagana pihta. Sest maailma mastaabis ikka väga head eeskujud on ju siinsamas olemas.

    Hüva, ma ei oska öelda, kas see Skandinaaviamaade pisut unine-stagneerunud korraldus (oletatavasti?) mulle isiklikult kõige rohkem meeldiks, aga see oleks olnud siiski selline miinimumprogramm. No kui ökoloogilis-filosoofiline ideaal ei oleks õnneks läinud. Aga mida siin tegema hakati? Ja milleni nüüd jõutud on? Ma kaldun küll arvama, et see nn. Skandinaavia mudel, et sellega võiks küll tunduvalt rohkem rahul olla kui praeguse AA-režiimiga.

    Vasta
  • 16. Tatsutahime  |  august 21, 2007, 8:48 e.l.

    Lisaks sellele, et taheti seda, mida oldi nähtud, taheti, et “kõik oleks teisiti kui enne”. Seega ka ülimat individualismi. Ühesõnaga taheti madalaid makse ja kõrgeid pensione. Vaba turgu ja suur avalikku sektorit. Seda, et nii ei saa, hakatakse alles praegu aru saama.Aga see, et “turg on jumal” on paraku paljudesse peadesse sissekulunud tõde, selle muutmine võtab aega. Ning kuna “vasakpoolsus on kommunism on saatanast”, siis ongi oht äärmusrahvuslusse pöörduda…

    Vasta
  • 17. Kati  |  august 21, 2007, 9:34 e.l.

    teisalt mulle tundub, et see äärmusrahvusluse oht on praeguseks kordades väiksem kui kunagi 1990. alguses.

    hulle muidugi saab ka praegu üles ässitada, kui püüda, kuid toona oleks mingi jugoslaavia variant olnud vist küll üsna võimalik. praegu midagi sellist enam ei usu juhtuvat.

    Vasta
  • 18. notsu  |  august 21, 2007, 10:17 e.l.

    Sama lugu on näiteks “sotsialismiga” – peale taasiseseisvumist ei oleks kuhugi pääsenud erakond, mille nimes on sees “sotsiaal-“, aga praegu näe pääseb.

    Vasta
  • 19. analyytik  |  august 21, 2007, 12:09 p.l.

    16. Tatsutahime | August 21, 2007 at 8:48 am
    “Lisaks sellele, et taheti seda, mida oldi nähtud…”

    Ma mõtlesin seda suht reaalselt pinnalt.Oldi nähtud, kuidas Soomes-Rootsis on (nähti küll peamiselt välist külge, seda muidugi, aga siiski), no ja unistused siis tulid selle pealt. Suures osas vähemalt.

    Ja minu jutu point oli see, et:
    “KUI tahetakse selleist värki nagu Skandinaavis, et SIIS tuleb ka teha niisugune ühiskonnakorraldus nagu Skandinaavias”.

    Mis siis reaalelus tähendaks põhiliselt sotsiaaldemokraatiat. Ja üsna totaalset sotsiaaldemokraatiat, mulle tundub.

    Kas see on parim võimalus või ainus võimalus,see pole oluline. Sest kui niisugust ühiskonda ja kogu seda kama taheti – ja ma olen veendunud, et just seda taheti – see oli ainuke reaalne eeskuju valdavale enamusele eestlastest aastal 1990 – siis oleks tulnud ka niimoodi teha – SotsDem partei oleks pidanud olema suurim partei riigis ja ikka 2/3 ajast valitsuses ja mõjukal positsioonil.

    No ja kogu see vastavate ideede värk ja nende seisukohtade populaarus ühiskonnas jne & etc.

    Vasta
  • 20. Kati  |  august 21, 2007, 12:18 p.l.

    nojah, ainult et tol hetkel ei andnud enamik küll enesele aru sellest, et selle nähtud heaoluühiskonna taga on mingid roosakesed ideed, meil ikka arvati see olevat just ja ainult üliliberaalse majandusega kaasnev.

    ehk siis (prosta näitega) me tahtsime kangesti kapitalismi ehitada, et poes sukkpükse oleks. küsimuseni, kes ja kui palju neid osta jaksab, me tookord ei mõelnud.

    Vasta
  • 21. Oudekki  |  august 23, 2007, 1:40 p.l.

    Kusjuures, võib-olla taheti hoopis “nagu USAs”, sest USA on kapitalistlik, see on teine kui NSVL ja kõik, mis NSVL sellest halvasti räägib on väärpropaganda – me ju Soome TV-st näeme, et kapitalism ei ole paha. Ja USA on kõige arenenum kapitalistlik riik üldse (miks muidu NSVL teda kardab), seega on ka Soome ja Rootsi on sinna poole teel.

    Järelikult tuleb teha nagu USAs. Ja veel paremini!

    Eks ta ole. Vihakobarad olid eesti keeles ka ilmunud ju tegelikult.

    Vasta
  • 22. notsu  |  august 23, 2007, 1:44 p.l.

    Selle peale tuleb mulle meelde, et olen mingis kontekstis kuulnud ka Põhjamaid “Euroopa Ameerikaks” nimetatavat. Vist nende tehnika-, uusehitiste- ja hügieenilembuse tõttu.
    Üks ameerikalik omadus, mis mind aga Eestis väga häirib, on armastus autode, eriti suurte autode vastu. Ei oskagi öelda, kas valglinnastumine on selle tagajärg või sellega kuidagi keerulisemas seoses.

    Vasta
  • 23. analyytik  |  august 24, 2007, 8:38 p.l.

    21. Oudekki | August 23, 2007 at 1:40 pm
    “Kusjuures, võib-olla taheti hoopis “nagu USAs”…”

    Võib-olla. Teoreetiliselt võimalik muidugi. A ma siiski kahtleks selles pisut. Sest ilmselt saadi ka juba tol ajal pärast pisukest järelemõtlemist aru, et USA… Et USA, teate, et see on ikka hoopis midagi muud. 🙂

    Kas sellest oleks olnud võimalik mööda vaadata? (Siis? Või ka preaegu?) Ma natuke kahtleks siiski. Tõenäosus, et kui kusagilt snitti võtta, et siis just Skandinaaviast, see tõenäosus oli/on ikka väga suur. Ja seejuures tulevad arvesse ka niisugused “pisiasjad” nagu kliima ja riigi suurus (suurusjärk vähemalt) ja inimeste tihedus per km2 ja üldine mentaliteet (luterlik taust) jne & etc.

    No ja tõsiasi, et Rootsit, rääkimata siis Soomest, olid inimesed ka ISE näinud. Ja keegi ei saanud kahelda, et need on maailma mastaabis ikka väga head ühiskonnad – selles ei kaheldud ilmselt ei tollal ega kahelda ka praegu (vt. igasugu uuringud – millised iganes.).

    Vot, tead, siin ongi päris suur paradoks tegelikult. Igasuguse loogika/tõenäosuse põhjal otsustades taheti tegelikult Skandinaavia tüüpi ühiskonda. (No minu meelest siis vähemalt.) Aga mingil – võib-olla mitte väga lihtsalt mõistetavatel põhjustel – keelduti siiski aktsepteerimast lihtsat tõde, et kui tahetakse sellist ÜHISKONDA, siis ehk oleks suht mõistlik rakendada ka sarnast ÜHISKONNAKORRALDUST.

    Aga mingis hurraaoptimismis või illusioonides elades – no siis jäeti see pisiasi lihtsalt kõrvale. Ja see hurraaoptimism – kas see ei ole kestnud mitte lausa praeguse hetkeni? Praktiliselt. Ehkki viie rikkama ja võimsama riigi hulka jõudmise asemel räägitaks nüüd küll juba peaaegu ainult “pehmest maandumisest”. Aga see on siiski vast ainult viimaste kuude nähtus.

    OK! Muidugi oli ka niisugune asi, et Skandinaavias on ikka vasakpoolsed väga kõvasti võimul ja on neid ühiskondi aastakümneid korraldanud. (Kuidas see nüüd oligi – et Norras on KÕIK parteid Eesti mõistes vasakpoolsed. 🙂 ) No ja vasakpoolsus (sotsiaaldemokraadid, sotsialistid) – see oli Eestis ikka väga ebapopulaarne. No ja ega see praeguseks nüüd nii väga ka veel muutunud pole.

    Tead, kui nüüd mõtlema hakata, siis kas mitte ei olnud järsku nii, et kõikvõimalikud parempoolsed (et mitte öelda äärmuslikud parempoolsed) – Euroopas/Ameerikas näiteks – et nad tõmbasid siinsetele poliitikutele ikka päris kenasti koti pähe. Arusaadav – sest eks igaüks püüab tekitada endale lojaalseid seltskondi üle maailma. Aga jah – tundub, küll, et eestlased olid ikka natuke naiivsed sest suhtes. Ja … noh ei tahaks siin hakata päris pessimistlikke majandusprognoose välja tooma – aga tundub küll, et nüüd tuleb selle naiivsuse eest maksma hakata. Ja karta on, et mitte vähe.

    Vasta

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

Trackback this post  |  Subscribe to the comments via RSS Feed


On hiljuti kirjutatud

Kalender

august 2007
E T K N R L P
« juuli   sept. »
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

%d bloggers like this: