Archive for august 27, 2007

Kas sina oled ka läbi kukkunud?

Sünnipäevaliste tutvustusringi tehes avastasime, et meie hulgas on kolm läbikukkunud teoloogi, kaks läbikukkunud kunstiajaloolast, mõned läbikukkunud õpetajad ja kedagi-midagi samas vaimus veel.  

“Läbikukkunud” ei tähenda ses kontekstis küll mitte paduluuserit, kes oma eluga hakkama ei saa, vaid et inimesed on nimetatud erialasid õppinud, kuid ei tööta neil, ega kavatsegi seda tegema hakata. 

Igatahes oli selliste läbikukkujate protsent seltskonnas märkimisväärselt suur. Ma ise ka üks neist. Käin sildi alla läbikukkunud kunstiajaloolane või täpsemalt kunstiteadlane. Kusjuures, ma ei kahetse, et õppisin, mida õppisin, kuid ei kahetse ka, et täna hoopis muud tööd teen. 

Läks lihtsalt nii, et sattusin oma elu esimesele ja erialasele tööle kollektiivi, mis oli jubedus kuubis. Intriigid, ärapanemised, võõrastamine, lauskontroll jne, jne, jne. Mul oli vaja põgeneda ja ruttu. Ja et ma kooliajal üht kui teist kirjutavat haltuurat olin teinud, siis ma lihtsalt hüppasin pea ees kirjutama hoopiski elektrist (põhivõrk, jaotusvõrk, voldid ja vatid ja põlevkivi ja hinnad, hinnad, hinnad).

Ja edasi on tulnud juba igasugu asju. Ja ma olen selgeks saanud, et armastan sõnu ja selgitamist, kuid veel rohkem inimesi. Mis omakorda on pannud mind praeguseks hoopiski organisatsioonikäitumist õppima.  

Küllap oleks selleni või millegi lähedaseni jõudnud ka kuidagi teisti. Lihtsamalt. Lühemalt. Või äkki veel pikema ringiga? Või mine tea.

Igatahes, ma jäin mõtlema, et kui paljudest meist on üldse saanud neiks, kelleks mingite plaanide järgi pidanuks? No mitte just lapsena unistatud lenduriks, baleriiniks või trammijuhiks, vaid just asjapulkadeks, kelleks me justkui õppinud oleme.  

Kas teie, kes te lugema juhtute, töötate õpitud erialal? Kui mitte, siis mitu korda on teie tööelu end jalgadelt pea peale keeranud? Kui palju karjäärimuutusi ja ümberõppimist on elus üldse võimalik? Ja kas põhjalikud muutused on pigem head või halvad? Või ei saa nii üldse küsida?

august 27, 2007 at 9:01 e.l. 43 kommentaari

Vaarao unenägu

Mustvalge filmilint. Natuke ülevalgustatud. Natuke kraabitud. Lindil noor poiss. Üheksateist või kakskümmend aastat vana. Pigem üheksateist. Poiss on vaarao. Ta vaatab silmi kissitades päikesesse, naeratab õnnelikult ja viskab midagi lahkelt rahva sekka. Võib olla vilja. Aga võib olla midagi muud. See ei paista hästi.  

Sinipruunikas värvigamma. Akna all, pooliti valguses, pooliti varjus seisab seesama vaarao. Nüüd umbes neljakümnene. Vaatab filmi ja mõtleb: “Mis see on, mida ma nii lahkelt jagan? Mida mul sellises külluses on? Miks ma ei mäleta? Kuhu ma selle panin?” 

See vaarao olen mina minu unenäos. Ja on veel kolmas vaatlev mina (pärismina), kes tõdeb pooliti irooniliselt: “Ja-jah, vaarao unenägu.” 

Märgiliselt tiinemat lugu annab otsida. Aga huvitav küll, mida tahab mu ajukene mulle sellega öelda, mis infot ta nii kokku paneb? 

Võiks ju öelda, et varakeskealise kasvuraskused. Aga ma justkui ei tunne end praegu mingist küllusest ilma jäänult või nii, et oleksin nii viieteistkümne aasta taguse endaga võrreldes midagi väga ära kaotanud.

Joosepit leidub, palun?

august 27, 2007 at 8:08 e.l. 3 kommentaari


Kalender

august 2007
E T K N R L P
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031