Vaarao unenägu
august 27, 2007 at 8:08 e.l. 3 kommentaari
Mustvalge filmilint. Natuke ülevalgustatud. Natuke kraabitud. Lindil noor poiss. Üheksateist või kakskümmend aastat vana. Pigem üheksateist. Poiss on vaarao. Ta vaatab silmi kissitades päikesesse, naeratab õnnelikult ja viskab midagi lahkelt rahva sekka. Võib olla vilja. Aga võib olla midagi muud. See ei paista hästi.
Sinipruunikas värvigamma. Akna all, pooliti valguses, pooliti varjus seisab seesama vaarao. Nüüd umbes neljakümnene. Vaatab filmi ja mõtleb: “Mis see on, mida ma nii lahkelt jagan? Mida mul sellises külluses on? Miks ma ei mäleta? Kuhu ma selle panin?”
See vaarao olen mina minu unenäos. Ja on veel kolmas vaatlev mina (pärismina), kes tõdeb pooliti irooniliselt: “Ja-jah, vaarao unenägu.”
Märgiliselt tiinemat lugu annab otsida. Aga huvitav küll, mida tahab mu ajukene mulle sellega öelda, mis infot ta nii kokku paneb?
Võiks ju öelda, et varakeskealise kasvuraskused. Aga ma justkui ei tunne end praegu mingist küllusest ilma jäänult või nii, et oleksin nii viieteistkümne aasta taguse endaga võrreldes midagi väga ära kaotanud.
Joosepit leidub, palun?
Entry filed under: elu (pole vajagi osta).
3 kommentaari Add your own
Lisa kommentaar
Trackback this post | Subscribe to the comments via RSS Feed
Väike nõiateemaja 
1.
otsija | august 27, 2007, 3:12 p.l.
Alateadvus otsib miskit, mis oli kunagi nooruses ja mis oli väärt jagamist. Tahaks nüüd ka olla see hea jagaja-vaarao, aga ei leia üles seda, mida jagada tahaks? Või arvad, et jagad nüüd midagi muud? Igatahes märguanne: ma olen muutunud, aga tahan tagasi seda, mis muutumise käigus ununenud on. 🙂
2.
Kati | august 27, 2007, 6:49 p.l.
kusjuures jäin mõtlema, et ehk on see hoopis sõnum, et kogu (mäleta, talleta, kasvata) seda, mis sul rammusatel aegadel on, et see sul lahjadel aegadel olemas oleks, et teaksid, mis see on ja saaksid seda jagada.
3.
otsija | august 27, 2007, 9:48 p.l.
Jah, see on hea tõlgendus.