Raamatutest ja libudest

I.                    Raamatuid ja libusid saab voodisse kaasa võtta.

II.                  Raamatud ja libud ristavad aegu. Nad valitsevad ühtviisi nii öö kui ka päeva üle.

III.               Raamatutest ja libudest ei paista, et iga minut oleks neile kallis. Alles siis, kui seod end nendega lähemalt, märkad kui kiire neil on. Sel ajal kui meie neisse tungime, loevad nad minuteid.

IV.               Raamatuid ja libusid seob igavesest ajast igavesti õnnetu armastus teineteise vastu.

V.                 Raamatud ja libud – igaühel neist on oma kindel tüüp mehi, kes nende najal elavad ja neid ahistavad. Raamatutele kriitikud.

VI.               Raamatud ja libud avalikes majades – tudengitele.

VII.            Raamatud ja libud – harva näeb keegi, kes on neid omanud pealt nende lõppu. Neil on kombeks kaduda enne, kui nad otsa leiavad.

VIII.          Raamatud ja libud jutustavad nii meelasti lugusid, mis on niisama valelikud kui nad ise. Tegelikult ei pane nad seda tihtipeale tähelegi. Aastaid antakse muudkui “armastusest” järele, ent siis ühel kaunil päeval seisab sinu ees matsakas ihu, mis “stuudiumi” ajal oli ikka hõljunud kusagil pea kohal.

IX.               Raamatutele ja libudele meeldib olla teie poole seljaga, kui nad end näitavad.

X.                 Raamatud ja libud teevad nooremaks.

XI.               Raamatud ja libud – “vanad palveõed – noored hoorad” . Kui paljudel raamatutel, millest tänapäeva noored peavad õppima,  on kunagi olnud halb kuulsus!

XII.            Raamatud ja libud tülitsevad otse inimeste silme all.

XIII.          Raamatud ja libud – mis ühtedel joonealused märkused, see teistel rahatähed sukasääres. 

Walter Benjamin, NR. 13, “Ühesuunaline tänav”. Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver.